Viru Maakohus
Kohtunik
Natalja Losevtsova
Määruse tegemise aeg ja koht
10. juuni 2008.a., Narva kohtumaja
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-08-9412 SA N. avaldus AS U. pankroti väljakuulutamises
Menetlusosalised ja nende esindajad
Võlausaldaja: SA N. (registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx x, xxx) Võlausaldaja seaduslik esindaja: Jelena Pahhomova (aadress xxx x, xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
Võlgnik: AS U.(registrikood xxxxxxxx, asukoht xxx xxx, xxx) Võlgniku seaduslik esindaja: Andrei Selivanov (xxx xxx, xxx) 26.mai 2008.a Võlausaldaja lepingulised esindajad: Julia Tuštšenko ja Alina Vangonen Võlgniku lepinguline esindaja: Deniss Matvejev Ajutine pankrotihaldur: Terje Eipre
Kohtuistungi sekretär
Jelena Muttonen
Resolutsioon
Jätta SA N.avaldus AS U.pankroti väljakuulutamises rahuldamata
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus otse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Menetlusekulud kannab SA Narva Linnaelamu.
Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Viru Maakohtu Narva kohtumaja kantselei kaudu 10.06.2008.a. kell 09.30. Pankrotiavaldus 12.03.2008.a laekus Viru Maakohtusse SA N.avaldus AS U.pankroti väljakuulutamiseks. Käesoleva pankrotiavalduse kohaselt S.AS, registrikood xxxxxxxx, asukohaga xxx xxx, xxx,
alates 21.06.2001.a – AS U.(edaspidi Rentnik) ja Narva Linnavalitsuse Linnavaraamet, alates 05.11.2003.a Narva Linnavalitsuse Linnavara- ja majandusamet (edaspidi Rendileandja) sõlmisid 01.09.1997.a rendilepingu nr 1/228-d (edaspidi Leping), mille alusel andis Rendileandja Rentnikule tähtajatuseks kasutamiseks raha eest munitsipaalomandis oleva vara Lepingus nimetatud tingimustel. Lepingu punkti 2.1 kohaselt Lepingu objektiks on hoone, külgnev territoorium koos rajatisega, asukohaga xxx xxx, xxx, üldpinnaga 2009,2 m2. Seoses vara, aadressil: xxx xxx, xxx võõrandamisega Narva Linnavolikogu 09.02.2006.a otsuse alusel SA N.kasuks, läksid sõlmitud rendilepingu nr 1/228-d alusel rendileandja õigused ja kohustused alates 10.02.2006.a üle SA-le N.. Seisuga 09.01.2008.a on AS U.võlgnevus SA N. ees 221 896,99 krooni ja viivis 33 015,15 krooni. Võlausaldaja saatis võlgnikule pankrotihoiatus, aga võlgnik käesoleva ajani võlgnevused ei ole kustutatud, ning võlgniku võlgnevused suurenenud. 30.01.2008.aastalt tuvastas AS Narva Soojusvõrk, et võlgnik oli tarvitanud mittearvestatud soojusenergiat. Võttes arvesse soojusenergia tariifide tõusmist 2008. aastal ning olulist vahet soojusenergia arvetes, mõõtis AS Soojusvõrk 30.01.2008.a soojusenergia kasutamist ning tuvastas mittearvestatud soojusenergia kasutamise, mille kohta koostati vastav akt. Seoses väljaselgitatud asjaoludega saatis AS Narva Soojusvõrk kinnisasja omanikule SA N. akti soojusenergia kasutamise arvestusega „Soojusenergia omavolilise tarvitamise kindlakstegemise instruktsiooni“ alusel ning arve summas 148 840 krooni ajavahemiku 01.11.2007 kuni 30.01.2008 eest. Arvestus teostati kolme kuu kohta, s.t. ajavahemiku eest, kui toimus mittearvestatud soojusenergia kasutamine. 12.03.2008.a seisuga võlgnevused moodustavad: põhivõlg 412 447,13 krooni ning viivis 44 836,41 krooni, kokku 457 283,54 krooni. Võlgniku vastus Kohtule esitatud võlgniku vastuse kohaselt on võlgnikul järgmised vastuväited pankrotiavaldusele: võlausaldaja väidab, et võlgniku võlgnevuse tema ees on 457283 krooni 54 senti koos võlgnevusega arvestamata soojusenergia tarbimise eest summas 148840 krooni. Võlgnik ei ole nõus sellega, et tema võlgnevus üldsummas on 457283 krooni 54 senti. 27.11.2007.a. võlgnik esitas võlausaldajale kiri nr 24/11, milles ta teatas, et kuna võlausaldaja teeb takistusi hoone aadressil xxx (edaspidi – Hoone), kasutuses rendilepingu alusel (ei anna kooskõlastusi Hoone ruumide allüürile andmiseks), siis võlgnik kuni takistusi kõrvaldamiseni tasub üür ja kõrvalkulud (soojusenergia tasu) proportsionaalselt allürile antud Hoone pindadele (lisa 1). Võlgniku ülalnimetatud toimingud on kooskõlas Võlaõigusseaduse § 296 lg.2 normiga. Võlgniku ülalnimetatud toimingud võlausaldaja poolt ei ole vaidlustatud. Käesoleva ajani võlgnik tasub võlausaldaja üür ja kõrvalkukude tasu lähtudes oma 27.11.2007.a. kirjast nr 24/11. Võlgnik esitab maakohtule võlausaldaja üüri ja kõrvalkulude tasu arvete ja arvete tasumise maksekorralduse koondtabel:
Jrk nr
Hageja
Hageja arve koosseis
Kokku
Arve
Arve
Tasumise
arve number
Üüritasu
30010 30027 30051 30067 30076 30085 30094 30103 30121 30170
13049,70 19231,10 19231,10 19231,10 19231,10 21634,95 21634,95 21634,95 21634,95 21634,95
30179
21634,95
30188
21634,95
30197
Vesi
Kütte
arve summas
4318,80 20514,30
13049,70 19231,10 20016,50 20296,15 20195,00 22348,95 22473,90 22561,70 29071,05 42149,25
21594,00
43228,95
1193,88
17275,20
40104,03
21634,95
1478,18
28792,00
51905,13
30213
21634,95
1392,86
14396,00
30221
21634,95
1108,61
5758,40
28501,96
30237
21634,95
739,09
1079,70
23453,74
30245
21634,95
767,53
22402,48
30252
28846,60
881,19
29727,79
30259
28846,60
568,50
29415,10
30273
28846,60
341,13
29187,73
30280
28846,60
1790,87
1979,45
32616,92
30287
28846,60
767,53
3599,00
33213,13
30294
28846,60
994,90
5038,60
34880,10
30301 30307
28846,60 28846,60
3183,73 454,84
4318,80 10437,10
36349,13 39738,54 746502,84
926,75 695,10 1137,40 842,50 989,95 926,75 3117,30
Maamaks
476,00
2961,00
40384,81
tasumise kuupäev
12.09.06 16.10.06 05.12.06 12.12.06 08.01.07 08.01.07 08.01.07 08.01.07 10.01.07 23.02.07 27.02.07 27.02.07 20.03.07 03.04.07 09.04.07 18.05.07 21.05.07 30.05.07 13.06.07 09.07.07 10.07.07 06.08.07 08.08.07 09.08.07 05.10.07 05.02.08 05.02.08 05.02.08 05.02.08 11.04.08 05.02.08 11.04.08 05.02.08 11.04.08 17.01.08 11.04.08 17.01.08 07.02.08 17.01.08 07.02.08 17.01.08 11.04.08 11.04.08 11.04.08
Arve tasumise maksekorraldus
Nr-ta
tasumise maksekorralduse või arvestuse summa
13049,70 19231,10 20157,85 20402,20 20368,50 22477,45 22624,90 22561,70 29071,05 25000,00 17149,25 20000,00 23228,95 4600,00 35504,03 26000,00 5000,00 6000,00 14905,13 20000,00 20384,81 10000,00 10000,00 8501,96 13000,00 2577,20 739,09 777,38 767,53 10673,25 881,19 10673,25 568,50 10673,25 341,13 10673,25 2523,32 10667,30 2099,16 10673,30 994,90 10673,25 13856,98 10865,57 560917,37
tüpp, Ü– pangaülek andega,
nõuete arvestuseg a
Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü Ü ARV Ü ARV Ü ARV Ü ARV Ü Ü Ü Ü Ü ARV ARV ARV
Ülaloleva tabeli kohaselt, võlausaldaja võlgnevus, mis peab olema võlgniku arvestusest on 185585 krooni 47 senti (746502,84 EEK – 560917,37 EEK = 185585,47 EEK). Kõik dokumendid, mis on ülaloleva tabeli andmete sisestamise alused on lisatud käesolevale vastusele (lisa 2). Ülaloleva tabeli kohaselt võlgnevuse osa on tasutud võlausaldaja poolt nõuete arvestusega (lisa 3). Arvestuse tegemine ei ole võlausaldaja poolt vaidlustatud. Niimoodi, võlausaldaja aktsepteeris arvestuse tegemine. Võlgnevuse osa, mis on arvestamata soojusenergia maksumus, võlgnik ei tunnista. Selle nõue oli
esitatud AS Narva Soojusvõrk poolt võlausaldajale. Võlgnik esitas võlausaldajale nõue AS Narva Soojusvõrk nõude vaidlustamise kohta. Võlausaldaja võlgniku nõue ignoreeris. Selle summa on ebaselge nõue. AS Narva Soojusvõrk loovutas ülalnimetatud nõue summas 148840 krooni OÜ-le B.(lisa 4). OÜ B.esitas võlausaldajale kreedit-arve, millega tühistas AS Soojusvõrk nõue summas 148840 krooni (lisa 5). Võlausaldaja oli teadlik nõude loovutamise kohta, mis kinnitatakse võlausaldaja seadusliku esindaja allkirjaga OÜ B. kreedit-arvel, aga vaatamata sellele võlausaldaja tasunud AS-le Narva Soojusvõrk 148840 krooni. Nõue võlausaldaja poolt oli täidetud mittenõuetekohasele kreeditorile ja seetõttu võlausaldaja ei ole õigus esitada regressnõue summas 148840 krooni võlgnikule. Võlausaldaja viivise nõude summas 44836 krooni 41 senti ei ole põhjendatud. VÕS §6 lg 1 kohaselt, võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. VÕS §6 lg 2 kohaselt, võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Rendilepingu kohaselt, võlausaldajal on õigus nõuda viiviste maksmist. Võlausaldaja esitas viivisenõude ajavahemiku 01.09.2006.a. – 29.02.2008.a. (eeldatavasti, lähtudes pankrotiavalduse esitamise kuupäevast) eest esimest korda alles 12.03.2008.a. (pankrotiavalduses). Võlgnik ei tea, millise konkreetse ajavahemineku eest viivisenõue talle esitati, kuna pankrotiavalduses ei ole viivise arvestus. Pikema aja jooksul viivisenõude õiguse kasutamata jätmine võib sõltuvalt asjaoludest kaasa tuua selle teostamise lubamatuse. Tsiviilõiguse teoorias üldiselt tunnustatud seisukoha järgi kaotab võlausaldaja seadusest, tavast või tehingust tuleneva nõudeõiguse, kui tuvastatud asjaolude tõttu ei vasta õiguse teostamine lepingulise suhte olemusele, lepingu eesmärgile ega poolte käitumisele seaduse või ühiskonnas väljakujunenud moraalistandardite seisukohast (vaata ka Riigikohtu otsus nr 3-21-41-07, punkt 27). Võlausaldaja käitumine viivise nõudmisel on olnud vastuoluline ja võlausaldaja viivisenõue hea usu põhimõtte kohaselt ei kuulu rahuldamisele. Võlausaldaja soovib oma nõuete rahuldamist pankrotimenetluses, aga pankrotimenetluse algatamiseks ei ole alust. Pankrotiseaduse §15 lg.2 p.1 kohaselt, kohus jätab pankrotimenetluse algatamata, kui võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ja kohus leiab, et vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Antud juhul vaidlus nõude üle tuleb lahendada ainult väljaspool pankrotimenetlust. 18.01.2007.a. võlausaldaja esitas Viru Maakohtule hagiavaldus võlgniku suhtes (lisa 6). 28.02.2008.a. hagiavaldus oli korduvalt muudetud võlausaldaja poolt (lisa 7). Viimase (muudetud) hagiavalduse nõuded täpselt vastavad pankrotiavalduse nõuetele. Niimoodi, võlausaldaja ise otsustas, et kõik tema nõuded kuuluvad lahendamisele väljaspool pankrotimenetlust. Võlgnik esitas maakohtule vastuväited võlausaldaja nõuetele (lisa 8), esitas maakohtule vastuhagiavaldus (lisa 9), esitas põhihagi nõuete eraldamise taotlus koos taotlusega peatada menetlus eraldatud nõude (arvestama tarbitud soojusenergia tasu summas 148840 krooni) suhte (lisa 10). Kohus teinud põhihagi tagamise määrus, millega kohustas võlgnikku teostada rendilepingust tulenevad kohustused (lisa 11). Arvestama tarbitud soojusenergia tasu summas 148840 krooni väljamõistmise nõue üldse ei saa lahendada enne kriminaalmenetluse lõpetamiseni, kuna kriminaalmenetluses tuvastatakse arvestamata soojusenergia tarbimise fakt ja tuvastatakse isik, kes tarbis arvestamata soojusenergiat (kui arvestamata tarbimine üldse olnud) (lisa 12). Võlausaldaja kõik nõuded on ebaselged ja kuuluvad lahendamisele ainult hagimenetluses (tsiviilasi nr 2-07-2753, kohtunik Pavel Gontšarov)), mille jätkamine toimub 11.06.2008.a. (kohtuistung on määratud Viru Maakohtu poolt). Võlgnik palub maakohtul jätta võlausaldaja pankrotiavaldus pankrotimenetluse algatamise kohta rahuldamata. Kuna pankrotiavaldus lahendatakse hagita menetluses ja võlausaldaja pankrotiavaldus on esitatud põhjendamata, kuna võlausaldaja ise otsustas lahendada kõik oma nõuded hagimenetluses, võlgnik palub maakohtul jätta võlgniku menetluskulud võlausaldajale kanda. Ajutise pankrotihalduri ettekanne
Viru Maakohus rahuldas 30. aprillil 2008. a võlausaldaja Sihtasutus N.avalduse Aktsiaselts U.(edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Viru Maakohus nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre (Advokaadibüroo Eipre & Partnerid) ning määras avalduse läbivaatamiseks kohtuistungi 26. mail 2008. a kell 14.00 Viru Maakohtu Narva kohtumajas, aadressil 1.Mai 2, 20308, Narva. Võlgniku majandusliku seisundi kindlakstegemiseks saatis ajutine haldur 06.05.2008.a küsimustiku vara ja võlgade kohta (Lisa 1) võlgniku asukoha aadressile. Järelepärimises palus ajutine haldur esitada andmed võlgniku vara ja võlgade kohta hiljemalt 14. maiks 2008.a. Võlgnik on enamustele ajutise halduri küsimustele vastanud. Haldur saatis ka järelepärimised krediidiasutustele ja riiklikele registritele. Krediidiasutustelt ja registritelt on vastused saabunud. AS-is SEB Pank omab võlgnik arvelduskontot nr xxxxxxxxxxxxxxx, mille saldo on seisuga 16.05.2008.a 19 022,14 krooni. AS-iga SEB Pank on sõlmitud teenuslepingud: 1) U-Net Business; 2) Internetipank U-Net; 3) Kiirteavitamise SMS; 4) VISA Business Electron deebetkaardid nr xxxxxxxxxxxxxx ja nr xxxxxxxxxxxxxxx A. S. nimele. AS-is SEB Pank oleva kontojääk seisuga 22.05.2008.a on 92,66 krooni. Teistes krediidiasutustes võlgnik ajutisele haldurile teadaolevalt kontot ei oma ning võlgnikul puuduvad ajutise halduri andmetel aruandes nimetamata krediidiasutuste ees ka muud rahalised kohustused. Kassajääk seisuga 22.05.2008.a on 414 677,50 krooni. Kassa asukoht on seif Aktsiaselts U. ruumides aadressil xxx. Kassajääk ei ole ajutisele halduri üle antud, seega halduril ei ole teada kas kassajääk on reaalselt olemas või mitte. Kassajääk seisuga 30.04.2008.a oli 77,50 krooni. Kassasse on laekunud 02. mail 2008.a A. S.’ilt 500 000 krooni vastavalt 10.12.2007.a Aktsiaselts U.aktsiakapitali suurendamise otsusele. Nimetatud summa on sisse makstud Aktsiaselts U. arveldusarvele AS-is SEB Pank 02.05.2008.a ning samal päeval välja võetud kassasse. Nõuded, ettemaksed ja varud Aktsiaselts U.debitoorne võlgnevus on seisuga 30.04.2008.a. (juhatuse liikme teatis) kokku 734 829,10 krooni. Samas 30.04.2008.a seisuga bilanssi kohaselt on nõudeid ostjate vastu vaid 234 423.- krooni. Seega on võlgnik ise tunnistanud, et osa deebitoridest tõenäoliselt mittelaekuvad. Seal hulgas on 200 000 kroonine nõue OÜ B.vastu, mille tasumise tähtaeg on vastavalt 26.04.2008.a AS UR. ja OÜ B. vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule 31.07.2008.a. Ajutise halduri hinnangul on tegelik debitoorne võlgnevus on hetke seisuga 34 829.10 krooni. Bilanssi kohaselt on ettemaksud seisuga 30.04.2008.a 3 851 krooni. Ettemaksud koosnevad maksude ettemaksetest ja tagasinõuetest ning muudest ettemakstud tulevaste perioodide kuludest. Maksu ja Tolliameti 12.05.2008.a tõendi (Lisa 5) kohaselt Aktsiaseltsil U.ei ole maksu- ja tolliameti ees ettemaksed. Seega ettemaksud on kokku 2 215.- krooni. Varud puuduvad. Võlgniku käibevara on kokku 451 814,26 krooni. Põhivara
Kinnistusraamatu andmete kohaselt ei kuulu ega ole kuulunud võlgnikule ühtegi kinnistut. Eesti Autoregistrikeskuse andmeil (Lisa 6) on võlgniku nimele liiklusregistris registreeritud sõiduk Chrysler LR, 300M, 2000. aasta. Võlgniku andmete kohaselt nimetatud sõiduki väärtus on 100 000.- krooni. Portaali www.auto24.ee väljatrüki kohaselt nimetatud sõiduki väärtus on vahemikus 99 000-124 900 krooni. Võlgnik ei ole märgitud vastutavaks kasutajaks ühelegi kehtivale registreerimistunnistusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi Elamu- ja Ehitisregistri andmetel võlgnik registreeritud vara ei oma (Lisa nr 7). Aktsiaseltsile U. kulub järgmine vara (turuväärtus 18 500 krooni):
koosneb käibemaksu võlgnevusest, sotsiaalmaksu võlgnevusest, tulumaksu võlgnevusest, kogumispensionimaksu võlgnevusest ja töötuskindlustusmaksu võlgnevusest ja neilt arvestatavate intresside võlgnevusest. Kokku on võlgnikul ajutisele haldurile teadaolevalt rahalisi kohustusi summas 475 124,61 krooni. Pankrotiavalduse on esitanud SA N.(Aktsiaseltsi U.võlausaldaja). Võlausaldaja pankrotiavalduse kohaselt SA N.on 16.01.2008.a esitanud pankrotihoiatuse, millega palus tasuda võlgnevus täies mahus 10 päeva jooksul alates hoiatuse saamise hetkest. Aktsiaselts U. on esitanud nimetatud nõude osas oma vastuväited ning võlgnevust ei kustutanud. Võlgnik esitas vastuse võlausaldaja pankrotiavaldusele, milles ei nõustu pankrotimenetluse algatamisega. Võlausaldaja on pankrotimenetluse esitamisel tuginenud asjaolule, et võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Aktsiaseltsi U.kohustus on muutunud sissenõutavaks, kuna ta ei ole pidevalt maksnud üüritasu. Seega pankrotiavalduses on võlausaldaja võlgniku maksejõuetuse põhistanud. Nõude tasumise võimalused Arvestades, et võlgnikul on vara hinnanguliselt väärtuses 570 314,26 krooni ja kohustusi on 475 124,61 krooni, ei ületa võlgniku kohustused varasid. Nõuete täielik rahuldamine on võimalik üksnes põhivara müümisel ja ostjatelt laekumata arvete laekumisel. Arvamus maksejõuetuse kohta Aktsiaseltsi U.on alustanud tegevust 1996.a. Äriühingu põhitegevusalaks on üüriteenused. Aktsiaseltsi U. tulud on üürist keskmiselt 44 841 krooni kuus. Kulud on vähemalt ca 36 746,60 krooni. Ettevõtte raamatupidamist on peetud kooskõlas raamatupidamise seadusega ja vastavalt heale raamatupidamistavale. Raamatupidamise andmed olid ajutisele haldurile kättesaadavad. Raamatupidamist on peetud kuni pankrotimenetluse algatamiseni. Kehtivaid töölepinguid ei ole. 2007. majandusaasta kasumiaruande kohaselt oli äritulu 1 144 300 krooni, kulud kokku 1 139 067 krooni. Aktsiaseltsi U.2007.a kasumiks kujunes 5 233 krooni. 30.04.2008.a seisuga kasumiaruande kohaselt on äritulu kokku 891 668 krooni, kulud kokku 808 710 krooni. Aktsiaseltsi U. 30.04.2008.a seisuga kasum on 82 958 krooni. Bilansi ja kasumiaruande analüüsi tulemused põhilistes majandusnäitajates (Lisa 8): Maksevõime kattekordaja (näitab mitu kordas vahendid katavad kohustusi) – 1,40 (hea); Maksevalmiduse kordaja (näitab, palju firma on võimeline koheselt tasuma oma lühiajalistest kohustustest) – 1,28317 (firma on võimeline koheselt tasuma oma lühiajalised kohustuse); Likviidsuskordaja (näitab kiiresti realiseeritavate vahendite suhet kohustustesse) – 1,40 (hea); Raha laekumise välde (aeg, mille jooksul jõuab raha krediidimüügist firmasse) – 11 päeva; Üldine võlakordaja (näitab, kui palju on firma koguvahendid finantseeritud laenatud fondidest, koefitsient üle 0,5 on sõltuvus võõrkapitalist) – -3,90; Lähtudes ülaltoodust ning ajutise pankrotimenetluse käigus kättesaadavatest andmetest, on ajutise halduri arvamus, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Arvestades eeltoodut ning juhindudes pankrotiseaduse §-st 23, § 27 lg-st 5, teeb haldur ettepaneku:
1) jätta Sihtasutus Na.avaldus Aktsiaselts U. (edaspidi võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks rahuldamata; 2) mõista võlgnikult välja Terje Eiprele ajutise halduri tasu 19 000 krooni (vastavalt lisale nr 10) ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4598 krooni (sisaldab km 18%) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ arveldusarvele nr 221019550566 Hansapangas.
Kohtuotsuse põhjendused
Eelmenetluse käigus algatas Viru Maakohus 30.04.2008.a. U.pankrotimenetlus, nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Terje Eipre.
kohtumäärusega
AS
Kohtuistungil SA N.jäi oma avalduse juurde. Võlgnikul on pankrotiavalduse esitaja eest täitmata jäetud rahalised kohustused üüri ja viivise osas summas 457283,54 krooni. Pankrotiavalduse esitaja ei ole nõus ajutise pankrotihalduri aruandega osas, milles hindas ajutine haldur võlgniku varakas kassa jääki summas 414677,50 krooni. Võlgniku juhatuse liikme poolt pangakontole kantud rahasummat 500000,00 krooni ei saa lugeda võlgniku kassajäägiks ehk varaks. Sellel juhul ületavad võlgniku rahalised kohustused võlgniku likviidsed varasid ning võlgnik on maksejõuetu. Palub kuulatada välja AS U. pankrot. Võlgniku lepinguline esindaja kinnitas, et võlgnik on maksejõuline. Palub jätta pankrotiavaldus rahuldamata ning AS U.pankrot välja kuulutamata; jätta ajutise halduri tasu ja kulude hüvituse maksmise kohustus ja menetluskulud kanda. Ajutine pankrotihaldur kinnitas, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Ta tegi ettepaneku jätta SA N.pankrotiavaldus pankroti väljakuulutamisest rahuldamata. Ajutine haldur palub mõista välja Terje Eiprile ajutise halduri tasu 19000 krooni ning pankrotimenetluse kulude hüvitis 4598 krooni. PankrS § 27 lg 5 kohaselt vaadanud pankrotiavalduse läbi, kuulutab kohus pankroti välja, jätab avalduse rahuldamata või lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud alusel. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega, leiab, et võlausaldaja pankrotiavaldus tuleb jätta rahuldamata ja AS U.pankrot välja kuulutamata. PankrS § 10 lg 1-5 kohaselt peab võlausaldaja pankrotiavalduses põhistama võlgniku maksejõuetuse, samuti tõendama nõude olemasolu. Võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks peab võlausaldaja muu hulgas tuginema vähemalt ühele järgmistest asjaoludest: 1) võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul; 2) võlgniku suhtes toimuvas täitemenetluses ei ole kolme kuu jooksul vara puudumise tõttu saadud nõuet rahuldada või kui täitemenetluses ilmneb, et võlgnikul ei jätku vara kõigi kohustuste täitmiseks; 3) võlgnik hävitab, peidab või raiskab oma vara või teeb raskeid juhtimisvigu, mille tagajärjel ta on muutunud maksejõuetuks, või on muul viisil tahtlikult põhjustanud oma maksejõuetuse; 4) võlgnik teatab võlausaldajale, kohtule või avalikkusele, et ta ei suuda oma kohustusi täita; 5) võlgnik on lahkunud Eestist eesmärgiga hoiduda oma kohustuste täitmisest või varjab end samal eesmärgil. Pankrotiavalduse võib käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 1 nimetatud asjaoludel esitada
võlausaldaja, kelle nõue on muutunud sissenõutavaks. Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2– 5 nimetatud asjaoludel võib võlausaldaja pankrotiavalduse esitada, sõltumata sellest, kas tema nõue on muutunud sissenõutavaks või mitte. Pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja peab esitama tõendid oma nõude suuruse, aluse ja täitmise tähtaja kohta. Kui nõude kohta on jõustunud kohtuotsus või vahekohtu otsus, ei pea võlausaldaja nõude kohta muid tõendeid esitama. 16.01.2008.a. kirjaga nr 32 saatis SA N. AS-le U.hoiatus pankrotiavalduse esitamise kavatsuse kohta ja teatas, et 15.01.2008.a. seisuga on AS U.võlgnevus SA N.ees 221896,99 krooni ja viivis 34137,25 krooni. 19.01.2007.a. esitas SA N. Viru Maakohtusse hagiavaldus AS U. vastu võlgnevuse nõudes (ts.asi nr 2-07-2753). AS U.ei tunnistanud hagi ning esitas vastuhagiavalduse. Tsiviilasi nr 2-07-2753 on Viru Maakohtu menetluses, kohtuotsus puudub. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Võlausaldaja pankrotiavalduse alusel ei kuuluta kohus pankrotti välja, kui esineb käesoleva seaduse § 15 lõikes 2 nimetatud pankrotimenetluse algatamata jätmise alus. Ajutine pankrotihaldur arvab, et võlgnik ei ole maksejõuetu. Haldur palub jätta pankrotiavaldus rahuldamata. Kohus leiab, et võlgnik vaidleb nõudele põhjendatult vastu ning vaidlus nõude üle tuleb lahendada väljaspool pankrotimenetlust. Kohtul ei ole alust kahtlema ajutise pankrotihalduri aruannetes. Pankrotihaldur kinnitas, et ta on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajast. Võlausaldaja pankrotiavalduses ei põhistanud võlgniku maksejõuetuse, samuti ei tõendanud nõude summas kokku 457283,54 olemasolu. PankrS § 32 kohaselt võivad võlgnik ja pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja pankrotiotsuse peale edasi kaevata. Haldur ei või võlgniku nimel kaebust esitada ega võlgnikku kaebuse läbivaatamisel esindada. PankrS § 15 lg 4 alusel kannab avalduse läbivaatamisega seotud kohtukulud pankrotiavalduse esitaja. Kohus teeb eraldi määruse ajutise halduri tasu kohta. Kohus teeb kohtuotsus juhindudes PankrS § 27 lg 5, § 10 lg 1-5, § 15, § 31 lg 1, § 32.
Natalja Losevtsova Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.