Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-07-48584 väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude täitmise tähtpäevast.

Edasikaebe kord Harju Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

I Asjaolud ja menetluse käik Aktsiaseltsi xxx (edaspidi AS xxx) lepinguline esindaja esitas 22.11.2007 avalduse AS xxx pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiavalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu ja ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Maksejõuetuse tekkimiste põhjusteks on Harju Maksuameti (käesoleval ajal Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus) tehtud ettekirjutus, millega kohustas võlgnikku täiendavalt riigieelarvesse kandma käibe- ja tulumaksu 2 000 aasta eest kokku 2 712 905 krooni, maksusumma tähtajaks tasumata jätmise korral määrati tasumiseks ka intresse summas 431 817 krooni. Kokku moodustas maksuvõla summa 3 144 722 krooni. Riigikohtu lahendi alusel kohustus võlgnik kokkuvõttes tasuma riigieelarvesse 574 383 krooni. Kokku on võlgnikul kohustusi võlausaldajate ees 1 129 720.34 krooni. Võlgniku peamine tegevusala oli kütuse jae- ja hulgimüük. Kuna 25.06.2001 Harju Maksuameti ettekirjutusega määratud maksuvõla summa ületas 3 miljonit krooni ning kohtumenetlus maksuvõlanõude tühistamiseks vältas üle 3 aasta, kaotas võlgnik usalduse oma tehingupartnerite ees, selle tulemusena seiskus täielikult võlgniku majandustegevus. Alates 2003. aastast kuni pankrotiavalduse esitamiseni ei ole võlgnik oma tegevusalal tegutsenud. Võlgnik ei ole suuteline rahuldama võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Harju Maakohtu 28.11.2007 määrusega on kohus algatanud võlgniku pankrotimenetluse tsiviilasjas nr 2-07-48584 ja määranud ajutiseks pankrotihalduriks Andres Tootsman’i.

2-07-48584 19.12.2007 esitas ajutine pankrotihaldur kohtule aruande. Ajutise pankrotimenetluse kestel on ajutine haldur tuvastanud, et võlgniku pangakontodel on pankrotimenetluse algatamise seisuga rahalisi vahendeid kokku 109 krooni. Võlgnikul on laenukohustus juhatuse liikme Ain Polma ees summas 4 720 krooni, kohtutäituri Katrin Vellet’i ees summas 2 023.70 krooni ja aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur ees summas 6 035.57 krooni. Maksuvõlg on võlgnikul koos intressidega summas 1 116 941.07 krooni. Ajutise halduri töö tulemusena on selgunud, et võlgniku teadaolevad kohustused pankrotimenetluse algatamise seisuga moodustavad kokku 1 129 720.34 miljonit krooni. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt puuduvad võlgnikul rahalised vahendid pankroti väljakuulutamiseks ning pankrotimenetluse läbiviimiseks. Kohus on teinud võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku deposiiti 30 000 krooni maksmiseks pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks. Võlausaldajad ei ole avaldanud soovi kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks nõutava summa tasumiseks.

II Kohtuistung 23.01.2008 toimunud kohtuistungil jäi võlgniku esindaja pankrotiavalduse juurde. Ajutine pankrotihaldur kandis ette oma aruande sisu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik alaliselt maksejõuetu ja tal puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks, mistõttu vormistas kohus 28.01.2008 määruse, millega tegi võlgnikule, võlausaldajatele või kolmandatele isikutele ettepaneku pankrotimenetluses tehtavate kulutuste katteks tasuda deposiiti 30 000 krooni.

III Kohtu põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte

2-07-48584 hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut. Raamatupidamise seaduse (edaspidi RpS) § 2 lg 7 (redaktsioon 01.01.2000-01.01.2002) sätestas, et füüsilisest isikust ettevõtja, kelle eelneva majandusaasta realiseerimise netokäive ei ületanud käibemaksuseaduses maksukohuslasele Maksuametis kohustuslikuks registreerimiseks kehtestatud määra, korraldab oma raamatupidamisarvestust ja –aruandlust vastavalt RpS § 1 – 8, § 14 1. ja 3. lõikele, § 15, § 17 1. lõikele ning rahandusministri poolt kehtestatud juhenditele. RpS § 4 lg 2 (redaktsioon 01.01.2000-01.01.2002) sätestab, et raamatupidamisarvestust peetakse tekkepõhiselt. RpS § 2 lõikes 7 nimetatud isikud võivad pidada raamatupidamisarvestust kassapõhiselt. Nimetatud raamatupidamiskohustuslased on kohustatud lähtuma ainult RpS § 4 1. lõike punktidest 2, 3 ja 5. RpS § 5 p 6 (redaktsioon 01.01.2000-01.01.2002) sätestas: tekkepõhine arvestusprintsiip – majandustehinguid kajastatakse siis, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasunud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. RpS § 5 p 12 (redaktsioon 01.01.2000-01.01.2002) sätestas: konservatiivsuse printsiip – aruandeid tuleb koostada ettevaatlikult ja kaalutletult. Kui on teada või on tõenäoline, et varade reaalväärtus on madalam raamatupidamises kajastatud väärtusest, siis tuleb need alla hinnata. Ühtlasi tuleb arvesse võtta kõik teadaolevad ja potentsiaalsed kohustused. AS Gizmo lepinguline esindaja esitas 22.11.2007 avalduse AS xxx pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt on äriühing maksejõuetu. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgniku makseraskused alalise iseloomuga. Kohus leiab, et kohtuistungil kogutud ja avaldatud tõenditega – võlgniku bilanss seisuga 05.09.2007 (tl 11); bilanss seisuga 01.01.2005-31.12.2005 (tl 49); bilanss seisuga 01.01.200431.12.2004 (tl 50); bilanss seisuga 01.01.2003-31.12.2003 (tl 51); bilanss seisuga 01.01.200231.12.2002 (tl 52-53); bilanss seisuga 01.01.2001-31.12.2001 (tl 54-55); võlgniku 2000.a majandusaasta aruanne (tl 155-161); ajutise pankrotihalduri aruanne (tl 56-57); võlgniku seletus maksejõuetuse põhjuste kohta ja vastus ajutise pankrotihalduri järelepärimisele (tl 5961); võlgniku pangakonto väljavõte (tl 75-82); audiitori arvamus ja järeldusotsused (tl 84-86) – on kindlaks tehtud, et võlgnikul puudub võimalus võlausaldajate nõuete rahuldamiseks, kuna ta on maksejõuetu ja ta ei suuda ja seega ei kavatse rahuldada võlausaldajate nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlgnikul on vara väärtuses kokku 109 krooni. Võlgnikul on laenukohustus juhatuse liikme Ain Polma ees summas 4 720 krooni, kohtutäituri Katrin Vellet’i ees summas 2 023.70 krooni ja aktsiaselts Julianuse Inkasso Agentuur ees summas 6 035.57 krooni ning maksuvõlg koos intressidega summas 1 116 941.07 krooni. Kokku on võlgnikul pankrotimenetluse algatamise seisuga teadaolevaid kohustusi 1 129 720.34 miljonit krooni. Võlgniku tegevus on lõppenud juba aastal 2003. Võlgniku aktsionäril puudub nii soov kui ka ressursid võlgniku tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks. Võlgniku juhatuse liige A. Polma on oma seletuses maksejõuetuse põhjuste kohta selgitanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus on tingitud majandustegevuse katkemisest alates 2001. a

2-07-48584 seoses maksuhalduri nõudega 2000. a kütusetehingult tasutud käibemaksu ja tulumaksu tasumise nõudega riigieelarvesse. Maksukohustuse suurendamise tulemusena tekkis võlgnikul likviidsuskriis, planeeritud äritehingud ebaõnnestusid, tehingupartnerid lõpetasid äritehingud ja selle tulemusel muutus ettevõte varatuks. Ajutine pankrotihaldur ei ole oma aruandes võlgniku maksejõuetuse põhjuseid välja toonud. Kohus leiab, et võlgniku juhatuse liikme seletus võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta ei ole õige. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme poolne maksude arvestamata ja deklareerimata jätmine ning võlgniku vara võõrandamine ja sellest saadud vahendite arvel teiste võlausaldajate eelistamine, mille tulemusel Eesti Vabariigi nõude katteks vara ei jätku. Harju Maksuamet on 12.06.2001 koostanud kontrollakti AS xxx revideerimise kohta, mille käigus kontrolliti AS xxx poolt esitatud majandustegevuse dokumente 2000. a juunist kuni 2001. a veebruarini (tl 87-90). Nimetatud kontrollaktis on fikseeritud Harju Maksuameti poolt fikseeritu. Kontrollimise käigus tuvastati, et AS xxx ei ole 2000. a juunikuust kuni 2001.a veebruarikuuni (kontrollitaval perioodil) korraldanud raamatupidamisarvestust nii, et oleks tagatud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine, lähtudes heast raamatupidamistavast. Samuti on AS xxx jätnud deklareerimata maksustatava käibe (tl 87 pöördel, 88) ja on rikkunud maksustatavalt käibelt käibemaksu mahaarvestamise korda (tl 88, 88 pöördel). Tulenevalt eelnimetatud puudustest leidis Harju Maksuamet, et AS-l xxx tuleb tasuda täiendavalt käibemaksu summas 1 389 929 krooni ja tulumaksu 1 322 976 krooni (tl 89-90). AS xxx ei kajastanud täiendava käibemaksu ja tulumaksu kohustust oma raamatupidamisest. Võlgnik on maksunõude vaidlustanud, kuid Riigikohtu 26.08.2003 otsusega tsiviilasjas nr 3-3-1-40-03 leiti, et vaidlustatud maksunõue oli osaliselt põhjendatud. Vaatamata asjaolule, et Harju Maksuamet on 12.06.2001 koostanu kontrollakti (tl 87-91 pöördel), mille kohaselt on võlgnikule arvestanud maksusummasid käibemaksu eest 1 389 929 krooni ja tulumaksu eest 1 322 976 krooni, ei ole võlgnik nimetatud nõudeid kajastanud oma raamatupidamisaruannetes, millega on rikkunud raamatupidamise tunnustatud põhimõtteid – tekkepõhist arvestusprintsiipi ja konservatiivsuse printsiipi. Seega on võlgnik jätnud raamatupidamises kajastamata potentsiaalse maksuvõla nõude selle tekkimise ajal ning ei ole potentsiaalset kohustust arvesse võtnud, millega ei ole taganud aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine lähtudes heast raamatupidamistavast. Kuigi võlgnik oli teadlik talle 12.06.2001 esitatud maksunõudest, asus ta vara võõrandama. Vastavalt võlgniku bilansile seisuga 01.01.2002 – 31.12.2002 (tl 52-53) on võlgnikul seisuga 01.01.2002 olnud käibevara kokku 3 455 531 krooni ning põhivara 454 981 krooni. Võlgnikul on olnud seisuga 01.01.2002 raha ja pangakontode jääk 1 201 855 krooni, nõuded ostjate vastu 1 052 454 krooni ja ettemaksed hankijatele 1 169 033 krooni, samuti on võlgnikule kuulunud maa ja ehitisi soetusmaksumuses 297 066 krooni väärtuses ning masinaid ja seadmeid soetusmaksumuses 410 387 krooni. Seisuga 31.12.2002 on AS xxx varade väärtuseks kokku 50 816 krooni, mille moodustab raha ja pangakontode jääk 48 610 krooni ja maksude ja muud ettemaksed. Võlgniku kohustused seisuga 01.01.2002 on olnud 3 813 832 krooni ja perioodi lõpuks seisuga 31.12.2002 on võlgniku kohustused 907 839 krooni. Oluline on asjaolu, et seisuga 01.01.2002 on võlgniku bilansi kohaselt maksuvõlgade jääk 5 511 krooni, kui seisuga 31.12.2002 moodustavad võlgniku kohustuste suurema osa maksuvõlad summas 611 154 krooni. Eeltoodust järeldub, et võlgnik on realiseerinud oma vara ja täitnud oma kohustused teiste võlausaldajate ees, kuid tasumata jätnud maksuvõla. Oluliseks tuleb võlgniku vara võõrandamisel pidada ka asjaolu, et võlgnik on võõrandanud 14.02.2002 temale kuulunud ärimaa osaühingule (edaspidi OÜ) INNDEX (tl 127). Kuna vastavalt äriregistri andmetele on OÜ INNDEX osanikuks olnud perioodil 28.05.2002 – 03.10.2002 OÜ xxx (tl 133), mille nõukogu liikmeks ja osanikuks on olnud erinevatel perioodidel (võlgniku aktsionär ja juhatuse liige) Ain Polma ning osanikuks ka AS xxx ise, siis on alust arvata, et võlgnik võõrandas oma põhivara – maa ja ehitise – oma lähikondsele.

2-07-48584

ÄS § 519 lg 2 kohaselt pidi alates 1999. aasta 1. septembrist aktsiaseltsi aktsiakapital vastama ÄS §-s 222 sätestatud suurusele. Samast ajast on kehtinud muutumatus sõnastuses ÄS § 222, mille kohaselt aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Võlgniku 2000. a majandusaasta aruande kohaselt on AS xxx omakapital olnud seisuga 31.12.2000 269 908 krooni (tl 156 pöördel), seisuga 31.12.2001 on võlgniku omakapital olnud 96 680 krooni (tl 55), seisuga 31.12.2002 on võlgniku omakapital olnud -857 023 krooni (tl 53), seisuga 31.12.2003 on omakapital -698 338 krooni (tl 51), seisuga 31.12.2004 on omakapital 817 105 krooni (tl 50), seisuga 31.12.2005 -932 805 krooni (tl 49). Äriseadustiku § 301 lg 1, mille kohaselt juhul, kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS paragrahvis 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama abinõude üle, mille tulemusel äriühingu aktsiakapital vastab äriseadustiku nõuetele või pankrotiavalduse esitamise, on kehtinud muutumatult kogu vaadeldaval perioodil, s.o alates 01.09.1999. Järelikult oleks võlgniku aktsionär pidanud tarvitusele võtma abinõud võlgniku omakapitali (aktsiakapitali) vastavusse viimiseks äriühingu nõuetega või otsustama pankrotiavalduse esitamise. Võlgniku aktsionär Ain Polma vastavaid abinõusid tarvitusele ei võtnud, samuti ei otsustanud pankrotiavalduse esitamist. 01.07.2002 jõustus tsiviilseadustiku üldosa seaduse (edaspidi TsÜS) § 36, mille kohaselt juhul, kui on ilmne, et juriidiline isik on püsivalt maksejõuetu, peavad juhatuse või seda asendava organi liikmed esitama pankrotiavalduse. Alates 01.01.2006 jõustus ÄS § 306 lg 31, mis sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ja maksejõuetus ei ole tema majanduslikust seisukorrast tulenevalt ajutine, siis peab juhatus viivitamata, kuid mitte kauem kui 20 päeva jooksul esitama aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Võlgniku juhatuse liige Ain Polma nimetatud ajal pankrotiavaldust ei esitanud. Pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 22.11.2007. Võlgniku juhatuse liige ja aktsionär ei ole täitnud seadusest tulenevalt pankrotiavalduse esitamise kohustus. Kuigi AS xxx aktsiakapital ei vastanud äriseadustiku nõuetele alates 31.12.2000, ei võtnud võlgniku aktsionär tarvitusele abinõusid aktsiakapitali vastavusse viimiseks seaduses nõutava määraga, samuti ei esitanud AS xxx juhatuse liige tulenevalt TsÜS § 36 ja ÄS § 306 lg 31 võlgniku pankrotiavaldust. Võlgniku pankrotiavaldus on kohtule esitatud alles 22.11.2007, seega peaaegu 7 aastat pärast äriühingu maksejõuetuks muutumist. Võlgniku seadusliku esindaja kohtuistungil (tl 38) antud seletus, et võlgnik ei esitanud pankrotiavaldust seetõttu, et vahepealse aja jooksul on maksuamet esitanud võlgniku suhtes pankrotiavalduse, mille suhtes ei algatatud võlgniku pankrotimenetlust, ei ole asjaoluks, mis vabastaks võlgnikku kohustusest pankrotiavaldus ise esitada. Vajadusele abinõude tarvitusele võtmiseks, et viia aktisakapital vastavusse äriseadustiku nõuetega on võlgniku juhatuse liikme tähelepanu juhtinud juba 01.10.2002 vannutatud audiitor S. Kõrgmaa, kes on kontrollinud AS xxx31.12.2001 lõppenud majandusaasta kohta koostatud raamatupidamise aastaaruannet ja andnud 01.10.2002 järeldusotsuse (tl 84, 85). Järeldusotsuses juhtis audiitor AS xxx omaniku tähelepanu asjaolule, et arvesse võttes AS xxx juhatuse poolt koostatud aastaaruannet, on AS xxx seisuga 31.12.2001 netovara alla ÄS § 222 nõuetava suuruse. Audiitor on selgitanud AS xxx omanikule, et ÄS § 301 kohaselt peab omanik otsustama abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusel netovara vastaks äriseadustiku nõuetele. Seega oli võlgniku juhatuse liige teadlik võtta tarvitusele ÄS § 301 sätestatud abinõud, s.h pankrotiavalduse esitamise kohustuses. Kuna võlgniku juhatuse liige Ain Polma on viivitanud pankrotiavalduse esitamisega alates TsÜS § 36 sätestatud kohustuse jõustumisest 01.07.2002, millega on aegunud pankrotiseaduses (§ 110) sätestatud tagasivõitmise tähtajad ja pole täitnud ÄS § 306 lõikest 4

2-07-48584 tulenevat raamatupidamise korraldamise kohustust, mistõttu ei ole kajastanud maksunõuet potentsiaalse nõudena ning kuna 2002. a jooksul on AS xxx vara võõrandatud olukorras, millega on ettevõtte muudetud rahatuks, samuti on kohustuste täitmisel eelistatud osasid võlausaldajaid teistele, siis leiab kohus, et eeltoodud tegevust tuleb käsitleda võlgniku juhatuse liikme Ain Polma raske juhtimisveana, millega on põhjustatud AS xxx maksejõuetus. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt ei leidnud tema tööperioodil tuvastamist, et esineks tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalusi. Kohus leiab, et kuna võlgniku vara tagasivõitmise ja tagasinõude aegumise tähtajad on pankrotiavalduse hilinenud esitamisega aegunud ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on võlgniku juhatuse liikme raske juhtimisviga, siis esineb võimalus nõude esitamiseks võlgniku juhatuse liikme vastu. Kuna võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks, on kohus Harju Maakohtu 28.01.2008 määrusega teinud ettepaneku võlgnikule, võlausaldajatele ja kolmandatele isikutele maksta 30 000 krooni kohtu deposiiti pankrotimenetluse kulude katteks. 19.05.2008 on Maksu- ja Tolliamet kandud kohtu deposiiti kohtu nõutud summa. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna pankrotimenetluses on võimalik esitada võlgniku nõue võlgniku juhatuse liikme vastu, millest saadud rahast on võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ja kohus on tuvastanud võlgniku maksejõuetuse ning võlausaldaja on pankrotimenetluse kulude katteks maksnud raha kohtu deposiiti, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada. Kohus määrab käesolevas pankrotimenetluses pankrotihalduriks Ene Ahase, kes on selleks oma nõusoleku andnud ja kinnitanud oma sõltumatust nii võlgnikust kui võlausaldajatest.

Merike Varusk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.