2-07-48584/15 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja - lahend.ee

8.Maksejõuetuse tekkimise põhjus Pankrotiavalduse kohaselt on võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjuseks majandustegevuse katkemine alates 2001. a seoses maksuhalduri ettekirjutusega 2000.a kütusetehingutelt tasuda 2 712 905 krooni täiendavalt käibe- ja tulumaksu riigieelarvesse, mille võlgnik vaidlustas. Võlgniku esindaja väitel tekkis seoses 2001. aastal alanud kohtuvaidlustega firmal likviidsuskriis, planeeritud äritehingud ebaõnnestusid, tehingupartnerid lõpetasid äritehingud ja selle tulemusel muutus ettevõte varatuks ning äritegevus seiskus. Harju Maksuameti 25.06.2001 koostatud ettekirjutusega nr 6.1-03.2/14-1807 on nõutud riigieelarvesse täiendavat käibemaksu ja tulumaksu koos intressidega kokku summas 3 144 722 krooni. Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu otsustega tühistati vaidlustatud haldusakt osaliselt ning lõplik lahend antud maksuvaidluses tehti Riigikohtu halduskolleegiumi 02.06.2003 otsusega nr 3-3-1-40-03, millega kohus tühistas võlgnikule määratud maksuvõla intressid. Pankrotimenetluse käigus on leidnud kinnitust võlgniku esindaja väited, et majandustegevus lõppes täielikult oktoobris 2002. a. Samas nähtub halduri väitel AS G (pankrotis) 2001. ja 2002. majandusaasta aruannetest, raamatupidamise dokumentatsioonist ja halduri poolt kogutud muust informatsioonist, et ettevõtte tegevus ei seiskunud mitte maksuhalduri poolt esitatud ettekirjutuse pärast, vaid põhjusel, et juhatuse liige ja ainuaktsionär Ain P võttis vastu otsuse võõrandada (valdavalt mitterahalise sissemaksena vara üleandmisega osaühingule S (registrikood xxx, kustutatud 21.04.2006, mille nõukogu või juhatuse liikmeks Ain P alates 15.11.2002 kuni 05.11.2004 oli) kogu ettevõttele kuulunud vara ning otsustas mitte enam tegeleda ettevõtlusega läbi AS-i G (pankrotis). Viidates maksuhalduri ettekirjutusele, toob AS-i G (pankrotis) pankrotihaldur esile, et võlgniku juhatuse liikme Ain P tegevuse eesmärgiks on olnud maksimeerida ebaseaduslikult ettevõtte majandustulemit, makstes tahtlikult ettenähtust vähem riiklikke makse, millest saab järeldada, et Ain P on võlgniku juhatuse liikmena käitunud vastutustundetult ja on vastutav AS’i G maksejõuetuks kujunemise eest. Pankrotihaldur väidab, et kui Ain P oleks korraldanud võlgniku raamatupidamist nõuetekohaselt ja kontrollinud piisavalt tehingupartnereid, ei oleks tekkinud võlgnikul ootamatult suurt maksukohustust, mille likvideerimisega ei ole juhatuse liige ja ainuaktsionär isegi mitte üritanud tegeleda.

2-07-48584 Samas märgib haldur, et kuna AS-i G (pankrotis) juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg oli 5 aastat, mis võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks oli möödunud, ei ole haldur vaatamata pankrotimenetluses tuvastatud juhtimisveale saanud esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet. Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 2 sätestab, et pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu. Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. PankrS § 65 lg 2 kohaselt arvestatakse halduri tasu pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. PankrS § 65 lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu PanrS § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. PankrS § 66 lg 3 alusel võib haldur menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 158 lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. PankrS § 165 lg 3 kohaselt pankrotimenetluse lõpetamisel vabastab kohus halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. ÄS § 58 lg 1 p 5 sätestab, et äriregistrisse kantakse kohtulahendi alusel pankrotimenetluse lõpetamine koos ettevõtja registrist kustutamise või tegevuse jätkamisega - kui kohus kinnitas pankrotihalduri lõpparuande. Kustutamise korral, kui pankrotihaldur ei ole teisiti avaldanud, märgitakse ta äriregistrisse kustutatud äriühingu dokumentide hoidjana. Tegevuse jätkamise korral kustutatakse märge, mille kohaselt ettevõtjat esindab pankrotihaldur. ÄS § 59 lg 1 sätestab, et äriühingu lõppemisel kustutatakse äriühing äriregistrist äriühingu enda avaldusel või seaduses sätestatud muul alusel. Pankrotimenetluse lõpetamine Pankrotimenetluses on pankrotihalduri poolt tehtud kõik võimalikud toimingud, mille käigus on selgunud, et AS G (pankrotis) pankrotimenetluses puuduvad vahendid pankrotimenetluse jätkamiseks ning ühe võlausaldaja nõude rahuldamine on pankrotimenetluse väliselt võlausaldaja jaoks otstarbekam - aktsiaseltsil Eesti Väärtpaberikeskus on võimalik võlgniku juhatuse liikmelt võlgnevus sisse nõuda pankrotimenetluse väliselt Eesti Väärtpaberite Keskregistri seaduse § 23 lg 3 alusel. Teise võlausaldaja - Eesti Vabariigi (Maksu- ja

AS G (pankrotis) maksejõuetuse otsese põhjusena on haldur välja toonud võlgniku juhatuse liikme ja ainuaktsionäri Ain P otsuse võõrandada valdavalt mitterahalise sissemaksena vara üleandmisega osaühingule S kogu ettevõttele kuulunud vara. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlgniku juhatuse liige on muutnud äriühingu maksejõuetuks võõrandades võlgniku vara valdavalt mitterahalise sissemaksena vara üleandmisega osaühingule S , mille nõukogu või juhatuse liikmeks võlgniku juhatuse liige Ain P ajavahemikul 15.11.2002-05.11.2004 oli. Pankrotihaldur on välja selgitanud, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on ka võlgniku juhatuse liikme ja ainuaktsionäri Ain P juhtimisviga (raamatupidamiskohustuse rikkumine, 2000. a kütusetehingutelt maksude ebaõige arvestus ja maksude ebaõige deklareerimine, pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine). Samas märgib haldur, et kuna AS-i G (pankrotis) juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõude aegumistähtaeg oli 5 aastat, mis võlgniku pankroti väljakuulutamise ajaks oli möödunud, ei ole haldur vaatamata pankrotimenetluses tuvastatud juhtimisveale saanud esitada juhatuse liikme vastu kahju hüvitamise nõuet. Raamatupidamiskohustuse täitmine on juhatuse liikme kohustuseks, 02.06.2003. a Riigikohtu halduskolleegiumi otsusega nr 3-3-1-40-03 on kinnitust leidnud, et võlgniku raamatupidamine ei ole kajastatud nõuetekohaselt. Võlgniku majandustegevus on lõppenud 2002. a. Võlgniku juhatuse liige on võõrandanud kogu äriühingu vara võlgniku juhatuse liikmega seotud teisele äriühingule OÜ-le S . Samas on võlgniku juhatuse liige esitanud kohtule pankrotiavalduse alles 22.11.2007. Seega jättis võlgniku juhatuse liige Ain P jättis õigeaegselt esitamata võlgniku pankrotiavalduse. Kuna raamatupidamiskohustuse täitmise ja pankrotiavalduse õigeaegse esitamise kohustuse rikkumine on kaasa toonud äriühingu maksejõuetuse, siis leiab kohus, et AS G (pankrotis) juhatuse liikmeks olnud Ain P (isikukood xxx) on toime pannud raske juhtimisvea ning tema vastu halduri poolt kahju hüvitamise nõude esitamata jätmine on tulenevalt ÄS §-ist 315 lg 3 tingitud nõude aegumisest. Kohus leiab, et AS G (pankrotis) pankrotihalduri taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks raugemise tõttu on põhjendatud. Pankrotihalduri aruanne vastab PankrS § 158 lg 3 ja 163 lg 2 ja 3 esitatud nõuetele, mistõttu see tuleb kinnitada. Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivarast ei jätku vahendeid masskohustuste ja pankrotimenetluse kulude tasumiseks, samuti võlausaldajate tunnustatud nõuete rahuldamiseks. Pankrotimenetluse kulude kinnitamine Kokku on AS G (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud pankrotihalduri poolt kulutusi summas 14 781.90 krooni (s.h ajutise halduri tasu ja kulude 12 250 krooni, millised on välja mõistetud

2-07-48584 Harju Maakohtu 27.08.2008 kohtumäärusega, väljamaksmine, massikohustuste (pankrotimenetluse käigus halduri poolt oma ülesannete täitmisel tehtud tehingutest ja muudest toimingutest tekkinud kohustused) kogusumma on 30 krooni, pankrotimenetluse kulud 2 501.90 krooni). Kulutustele ei ole võlausaldajad vastu vaielnud. Arvestades pankrotimenetluse kestust, asja mahtu ja pankrotihalduri toiminguid, leiab kohus, et AS G (pankrotis) aruandes näidatud ja seni kohtu poolt kinnitamata kulutused summas 2 531.90 krooni tuleb kinnitada. Pankrotihalduri tasu määramine AS G (pankrotis) pankrotihaldur on teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid, pankrotihaldur Ene Ahas märgib, et on alates pankroti väljakuulutamisest kuni aruande esitamiseni teinud AS G (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvalt kokku 35,4 tundi tööd (s.h pankrotiteadete esitamine, s.h võlausaldajate nimekirja koostamine, suhtlemine võlausaldajate ja võlgnikuga, halduri ettekande koostmaine, võlausaldajatele häälte määramine, juriidilise isiku lõpetamise otsuse kinnitamiseks esitamine, esitatud nõudeavalduste kontroll, nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine, protokolli koostamine, raamatupidamise korraldamine, halduri ettekande aluseks oleva teabe kogumine ja analüüs ning ettekande koostamine, aruannete koostamine, lisadega komplekteerimine), arvestades tunnitasu 1 000 krooni, kokku töötasu summas 35 400 krooni. Pankrotihaldur taotleb pankrotivara puudumise tõttu pankrotiseadusega ettenähtust erinevalt tasu väljamõistmist, lähtudes pankrotimenetluses olemasolevatest vahenditest – summas 11 551 krooni, millelt arvestatakse sotsiaalmaks summas 3 812 krooni. Kohus leiab, et kuna pankrotihalduri poolt on pankrotimenetluses tehtud kõik võimalikud toimingud ja täidetud kõik ülesanded ning PankrS § 65 lg 1 kohaselt on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, siis on põhjendatud pankrotihalduri tasuks välja mõista 11 551 krooni. Tulenevalt tulumaksuseaduse (edaspidi TMS) § 9 lg 2 on juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorganiks muu hulgas ka pankrotihaldur. Sotsiaalmaksuseaduse (edaspidi SMS) § 2 lg 1 p 4 kohaselt makstakse sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani tulumaksuseaduse § 9 tähenduses liikmele makstud tasudelt SMS § 9 lg 1 p 2 sätestatud juhul. SMS § 9 lg 1 p 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 4 ja 6 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Pankrotihaldur ei ole kohtule esitanud andmeid selle kohta, et ta on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstav tasu sotsiaalmaksuga maksustamisele. SMS § 7 lg 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33 protsenti maksustatavalt tulult. Seega kuulub pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult 11 551 kroonilt maksmisele sotsiaalmaks 33 %, s.o 3 812 krooni. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult kuulub kinnipidamisele tulumaks, kuna TMS 13 lg 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida maksab juriidiline isik juhtimis- või kontrollorgani liikmetele oma ametiülesannete täitmise eest. TMS § 41 p 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt