Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

J.M. võib kohtuotsuse peale esitada kaja Tartu Maakohtule 14 päeva jooksul, alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Balti Investeeringute Grupi Pank AS võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Tagaseljaotsuse kättetoimetamine Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

07.03.2008.a. esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi J.M. vastu. Tarbijakrediidilepingu alusel andis hageja kostjale 70 000 krooni krediiti. Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 26,99 % krediidisummast ühe aasta kohta. Läbirääkimiste tulemusena sõlmisid hageja ja kostja 08.05.2007.a. tarbijakrediidilepingu krediidisumma suurendamise ja lepingutingimuste muutmise kohta. Kostjal olid täitmata rahalised kohustused hageja ees 153 507,99 krooni, sh krediidisumma 68 409,93 krooni ja intress 85 098,06 krooni, millest eellnimetatud intress annulleeriti ning krediidisummat suurendati 50 000 krooni võrra. Pärast täiendava krediidisumma üleandmist oli kostja kasutuses olevaks krediidisummaks 118 409,93 krooni. Lepingus sätestatud intresiimäära muudeti ning alates 08.05.2007.a. loeti uueks intressimääraks 24,89 % uuelt krediidisummalt aastas, kogu lepingu perioodi eest oli kostja kohustatud hagejale tasuma intressi summas 234 530,12 krooni. Lepingu muutmise tasu 300 krooni tasaarvestati krediidisaaja lepingu muutmise tasu maksmise kohustusega krediidiandja ees. Kostja ei täitnud kokkulepet korrektselt, mistõttu hageja edastas kostjale meeldetuletuskirjad. Kuivõrd kostja sellest hoolimata lepingulisi kohustusi täitma ei asunud, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning kohtusse pöörduma. Hageja palub kohtult välja mõista 158 871,54 krooni, millest 114 735,99 krooni on tagastamata krediidisumma, 11 248,58 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 9 399,77 krooni sissenõutavaks muutunud viivis ja 23 487,2 krooni leppetrahv. Samuti palub hageja mõista kostjalt välja alates 08.03.2008.a. kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni välja viivis 24,89 % tagastamata krediidisummalt aastas ning mõista kostjalt välja alates kohtuotsuse tegemise kuupäevas kuni sissenõutavaks muutunud tasumata intressi täieliku tasumiseni 24,89 % viivist tagastamata intressi summalt aastas.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt 20 päeva jooksul hagi kättetoimetamisest kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Toimiku materjalidest nähtub, et kohtu teade on kostjale isiklikult kättetoimetatud 17.04.2008.a.

Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lg-st 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 158 lg 1 kohaselt on leppetrahv lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud lepingusumma. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 461 lg 4 järgi kohtuotsusega välja mõistetud põhinõude ja intressi, välja arvatud viivise summalt arvestatakse kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 sätestatud ulatuses, kui kohtulahendis ei ole viivisesummat teisiti määratud või teisiti ei tulene lahendist endast. TsMS § 367 järgi võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi hagi J.M. vastu 158 871,54 krooni nõudes. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lg-st 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.