Tsiviilasi nr 2-05-20879
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse avalikult tegemise aeg ja koht
teatavaks 09. juuni 2008.a, kell 16.00 Narva kohtumaja kantselei
Tsiviilasja number
2-05-20879
Tsiviilasi Menetlusosalised esindajad
ja
AS N. V. hagi M. T. ja H.T. vastu 776.11 krooni nõudes nende Hageja AS N.V. (reg kood xxx; xxx) Hageja esindaja J. T. Kostja H. T. (IK xxx; elukoht: xxx) Kostja M. T. (xxx; elukoht: xxx), volitatud esindaja on H. T.
Asja läbivaatamise kuupäev
14. mai 2008.a.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem, kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Vastavalt Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seadusele on narva linnas vee-ettevõtjaks AS N.V., kes varustab elanike ühisveevärgist veega ning tagab ühiskanalisatsiooni abil heitvee ärajuhtimise ning puhastamise. Hageja ja kostja vahel tekkisid nende elamise ajal Narvas lepingulised suhted müügi kohta, mille esemeks on külm vesi, heitvee ärajuhtimine ühiskanalisatsiooni kaudu ning selle puhastamine. Kostjad ei keeldunud teenusest ning kasutasid neid. Hageja täitis heauskselt lepingu tingimusi – varustas kostjat regulaarselt külma
1 (4)
Tsiviilasi nr 2-05-20879 veega ning teostas kanalisatsiooni hooldust. Kuid kostja ei tasunud täielikult vee ostuhinda ning kanalisatsiooniteenuste eest. Seisuga 01.11.2005 on nende võlgnevus 776.11 krooni. Kostjatele on mitmel korral tehtud ettepanek täita vabatahtlikult oma kohustused – tasuda hagejale vee tarbimise eest, kuid kostjad rikuvad antud kohustusi ning ei soovi vabatahtlikult tasuda vee eest. Hageja palub välja mõista kostjatelt M. ja H. T.lt AS N. V. kasuks võlgnevus summas 776.11 krooni ning riigilõiv summas 100 krooni.
Kostjad leiavad, et hageja esitatud dokumentidega ei ole tõendatud haginõuet ja alust. Esitatud dokumentide järgi ei olnud kostjatel 2002 maikuu 8. päevani, so lepingu lõpetamise kokkuleppe päeval, mingit täitmata (sissenõutavat) kohustust AS-i N. V. ees ja pärast lepingu lõpetamist on tehtud pahauskselt 776.11 kroonine juurdekirjutus. Seega hageja on teadlik, et esitas hagi käitub ta pahauskselt. Kuna väidetava võla tekkimise aega esitatud dokumentidest ei nähtu, siis ei ole ka teada, kas väidetav nõudeõigus ei ole juba aegunud. Kostjad hagi ei tunnista ning leiavad, et kohtukulud tuleb jätta hageja kanda.
Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. 03.12.1997.a. paigaldasid kostjate korterisse kaks veemõõtjat sooja ja külma vee jaoks, mille näidud olid paigaldamisel järgmised: arvesti nr 440219 (külm vesi) – näit 0000, arvesti nr 420144 (soe vesi) näit 0000. Maja üleandmisel korteriühistu haldamisele kontrollis hageja esindaja kostjate juures paigaldatud veemõõtjate näitusid, et reguleerida nende poolt saadud teenuste ees tasumise küsimus (08.05.2002 Akt). Veemõõturite näidud olid järgmised: nr 440219 – näit 00329, nr 420144 – näit 00329. Võttes arvesse alg – ja lõppnäitusid pidid kostjad tasuma hagejale 329 m3 külma vee kasutamise eest. Sooja vee eest tasusid kostjad kuni 01.12.2001.a. N. E.arveldusarvele. Alates 01.12.2001.a. anti AS N. V. ja AS N. El. vahelise kokkuleppe alusel sooja vee tarbimise eest tasu saamine üle AS-le N. V.koos veemõõturite näitude andmebaasiga. Sooja veemõõturi näit oli seisuga 01.12.2001.a. 198 m3. Selle sooja vee hulga eest arveldasid kostjad AS-ga N. E.. Järelikult pidid kostjad tasuma hagejale 131 m3 tarbitud sooja vee eest (329-198=131). Kokku tarvitasid kostjad alates veemõõtjate paigaldamise päevast kuni maja korteriühistu haldusele üleandmise päevani 460 m3 vett. Hagejale tasusid 377.697 m3 eest. Nimetatud arvestus on tehtud, võttes arvesse kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud veetariife. Jaanuar 1998 – tariif 3.85 krooni kuupmeetri eest. Kostjad tasusid 10 m3 tarvitamise eest (38.50 krooni : 3.85 krooni = 10 m3). Alates 01.02.1998 – 01.01.1999.a. – tariif 6.75 krooni.
2 (4)
Tsiviilasi nr 2-05-20879 Kostjad tasusid 62 m3 eest (418.50:6.75=62). Alates 01.01.1999-01.02.1999.a. oli tariif 10.18 krooni. Kostjad tasusid 3.747 m3 eest (418.50:6.75=62). Alates 01.02.1999 oli tariif 9.43 krooni. Kostjad tasusid 301 m3 eest (2847.4 : 9.43= 301.961 m3). Kostjate poolt jäi tasumata 82.306 m3 tarbitud vee eest (460-377.694=82.306 m3) Võttes arvesse tariifi 9.43 krooni kuupmeetri eest moodustab kostjate võlgnevus tarbitud vee eest tasumise osas 766.11 krooni.
Kohtuistungil jäi hageja oma seisukohtade juurde ja paludes haginõude rahuldada ja mõista see välja solidaarselt kostjatelt. Kostjad vaidlesid täielikult haginõude rahuldamise vastu, paludes kohtul kohaldada aegumist ning jätta hagi rahuldamata.
Kostjad on esitanud hageja nõudele aegumise vastuväite. Kohus annab esmalt seisukoha, kas hageja nõue on aegunud või mitte. Juhul, kui nõue on aegunud jätab kohus hagi aegumise tõttu rahuldamata ning ei anna sisulist hinnangut haginõude tõendatuse kohta. Seega kui hagi on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu. Hageja on esitanud vee müügilepingust tuleneva solidaarnõude kostjate vastu 776.11 krooni saamiseks. Hageja on esitanud nõude, milline väidetavalt oli kostjatel hageja ees maja üleandmisel korteriühistu haldamisse seisuga 08.05.2002.a., mil hageja kontrollis paigaldatud veemõõtjate näitusid ja koostas kontrollakti (t.l. 9). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatud kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 01. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 01. juulit 2002. Sama §-i lg 2 kohaselt kui tsiviilseadustiku üldosa seaduse või võlaõigusseaduse kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002 kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse tsiviilseadustiku üldosa seaduses või võlaõigusseaduses sätestatud aegumistähtaega alates 01. juulist 2002.a. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 142 lg 1 kohaselt õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) aegub seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Pärast nõude aegumist võib kohustatud isik keelduda oma kohustuste täitmisest. Kuni 01.07.2002 kehtinud Tsiviilseadustiku Üldosa seaduse (TsÜS) § 113 lg 1 kohaselt oli hagi korras õiguste kaitse üldine aegumistähtaeg on 10 aastat, välja arvatud nõuded, mille kohta on seaduses sätestatud lühendatud aegumistähtaeg või mille kohta aegumist ei kohaldata. Järelikult hageja nõuded, mis tekkisid ajavahemikul 01.12.2001-08.05.2002 ei olnud igal juhul veel 01.07.2002.a. seisuga aegunud vana seaduse järgi ja kui kehtima hakkas uus TsÜS.
3 (4)
Tsiviilasi nr 2-05-20879 Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg-le 2 ning TsÜs § 146 lg-le 1 algas 3-aastane aegumistähtaeg alates 01.07.2002 ja hageja sai esitada hagi kohtusse 2001.a. ja 2002. a., s.o. enne 1. juulit tekkinud võlgnevuste kohta kuni 01.07.2005. TsÜS § 146 lg 4 kohaselt nõuete aegumistähtaeg on kümme aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult. Hageja leiab, et kostjate suhtes tuleks kohaldada nimetatud sätet. TsÜS § 146 lg 4 ei tulene tahtluse eeldust. Nõude aegumine seab nõude esitamisele ajalise piiri, mille ületamisel riigi vahendusel nõude maksmapanemisele saab võlgnik aegumise vastuväite esitada, samuti on aegumise regulatsiooni eesmärgiks ka võlausaldaja sundimine oma nõudeõigust mõistliku aja jooksul maksma panema. Kuna TsÜS §-st 146 lg 4 ei tulene tahtluse eeldust, siis peab hageja esitama faktilised asjaolud, millest tuleneb konkreetsel juhul rahalise kohustuse täitmata jätmisel võlgniku tahtlus. Asjaolu, et kostja jättis talle väidetava võla maksmata, puudusid hagejal takistused võlanõude maksmapanekuks kohtulikus korras, samuti ei ole hageja näidanud, et kostja isikute kättesaamisega või muuga, millest võiks tuletada tahtlikku kõrvale hoidumist, oleks toimunud, et kohus saaks kohaldada TsÜS § 146 lg 4. Kohus on seega seisukohal, et antud juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1. Kuna hagi on kohtusse esitatud 25.11.2005.a. s.o. peale aegumistähtaega, siis on põhjendatud kostjate taotlus kohaldada hagi suhtes aegumist ja jätta hageja nõue rahuldamata. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hageja nõue kostjate vastu 776.11 krooni nõudes on aegunud ja seega tuleb hagi 776.11 krooni nõudes jätta rahuldamata. Kuna kohus tuvastas, et hageja nõue on aegunud, siis ei pea kohus vajalikuks tuvastada võimaliku nõude olemasolu.
Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1 kohaselt, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse (TsMS ja TMS RakS) § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a. kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kohus jättis hagi täies ulatuses rahuldamata ning seega tuleb kõik menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtuotsus on tehtud eeltoodud alustel ja juhindudes TsMS § 434-436, 438, 441-442, 452453, 456.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.