AKTSIASELTSI JETOIL hagi AKTSIASELTSI DGM SHIPPING vastu võla nõudes
Hagihind
33885,31 eurot Hageja:
AKTSIASELTS
JETOIL
(registrikood: 10613270, aadress: Peterburi tee 2f, Tallinn) Hageja lepingulised esindajad: Martti Peetsalu, Maris Vutt (e-post: [email protected]) Kostja: AKTSIASELTS DGM SHIPPING (registrikood: 10061617, aadress: A.Puškini tn 9-6, Narva) Kostja lepinguline esindaja: Igor Sumarok (e-post: [email protected]) 14.09.2021 kohtuistungil, edasi kirjalikus menetluses
Menetlusosalised ja nende esindajad
Asja läbivaatamine
RESOLUTSIOON
1.Jätta kostja 25.11.2022 vastuväide kohtu tegevusele rahuldamata.
2.Rahuldada hagi.
3.Mõista kostjalt AKTSIASELTS DGM SHIPPING hageja AKTSIASELTS JETOIL kasuks välja põhivõlgnevus summas 22 336,85 eurot ning hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3395,51 eurot.
Mõista kostjalt AKTSIASELTS DGM SHIPPING hageja AKTSIASELTS JETOIL kasuks välja edasiulatuv viivis alates 03.11.2020 viivisemääraga 0,1% päevas kuni põhinõude (22 336,85 eurot) täieliku tasumiseni. Menetluskulud
1.Jätta menetluskulud kostja kanda.
2.Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt TsMS § 177 lõikele 2. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta
2-20-16051 selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD
1.AKTSIASELTS Jetoil esitas 03.11.2020 hagi AKTSIASELTSI DGM SHIPPING vastu võla nõudes. Harju Maakohus võttis hagiavalduse 25.11.2020 määrusega menetlusse.
2.Hageja palub mõista kostjalt välja hageja kasuks põhivõlgnevus summas 22 336,85 eurot, hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 3395,51 eurot ning edasiulatuv viivis alates 03.11.2020 viivisemääraga 0,1% päevas. Hageja palus jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista hageja kasuks kindlaksmääratud menetluskuludelt viivist seadusjärgses määras. Hageja tõi hagiavalduses välja järgmised asjaolud: − Hageja ja AS DGM SHIPPING (edaspidi kostja) sõlmisid lepingu, mille järgi hageja kohustus kostjale tarnima kütust ja kostja pidi selle eest vastavalt tasuma. Lepingule kohaldati hageja üldtingimusi ja pooltevaheline lepinguline suhe algas juba 2019. aasta sügisel. − Hageja tarnis kostjale eriotstarbelist diislikütust F vastavalt väljastatud saatelehele 02.03.2020 mahus 10 018 liitrit. − 20.04.2020 saatis kostja lepinguline esindaja hagejale nõudekirja, milles väitis, et 11.03.2020 kell 12.00 ilmnesid laeva „Viru“ agregaatidele negatiivsed mõjud seoses laevale hageja poolt tarnitud kütuse tankimisega. Kostja väitel põhjustas rikke hageja poolt 02.03.2020 tarnitud kütus, kuna väidetavalt ilmnes kütusefiltrite järjekordsel vahetamisel, et hageja poolt tarnitud kütus sisaldab tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltrit ning ei võimalda mootoril toimida. 27.03.2020 teostas kostja kütuse laboriuuringud, mille tulemusel ilmnes, et kütus ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Kostjale on väidetavalt tekkinud kahju summas 22 287,10 eurot. Kütus väidetavate uuringute läbiviimiseks võeti kostjale kuuluva laeva „Viru“ paagist, mitte ei kasutatud sellist kütust, mis oleks samas seisukorras nagu hageja selle kostjale tarnis. − Vastavalt hageja väljakujunenud praktikale kõigi klientidega, vahetas hageja vabatahtlikult kütuse välja, kuid samas ei möönnud, et esialgselt tarnitud kütus oleks mingil moel standarditele mittevastav olnud. Vastupidiselt, hageja poolt tarnitud kütusele oli 10.02.2020 väljastatud sertifikaat nr 142798 Orlen Lietuva poolt, mille järgi vastasid kõik kütuse komponendid selleks kehtestatud nõuetele. − Kostja esitas 12.06.2020 hagejale kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avalduse. Seejuures ei esitanud kostja ühtki täiendavat tõendit oma seisukohtade tõendamiseks ning nõue põhines kostja poolt juba varem esitatud asjaoludel. Kostja esitas tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas oma väidetava nõude VÕS § 198 alusel hageja arvetega nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 summas 22 287,10 eurot. Tasaarvestus ei ole aga hageja arvates kehtiv, sest nõuete tasaarvestamiseks peab olema mõlemal poolel teise poole vastu nõue. − Kuna kostja ei arvestanud arve nr M20001488 tasumisel maha juba sissenõutavaks muutunud viivist, on hageja põhinõue kostja vastu 22 336,85 eurot. Hagejal on õigus nõuda kostjalt 22 336,85 euro tasumist ja lisaks nii sissenõutavaks muutunud viivist kui ka tulevikus tekkivat viivist. Vastusena kostja hagivastusele, tõi hageja 05.02.2021 välja järgmist: − Kütus ei saanud väliste tegurite toimel hageja valduses olles saastuda. Kogu tarneahel toimub suletud süsteemis, see tähendab, et tahked osised ei saa väljastpoolt kütuse hulka sattuda. Ei ole tõenäoline, et kütuse omadused suletud süsteemis muutusid ja tahkete osiste hulk tõusis.
2-20-16051 − Kütuse kvaliteedi kontrollimisel lähtutakse väljastatud sertifikaadist. Poolte vahel ei ole vaidlust, et hageja poolt kostjale tarnitud kütusele oli väljastatud Orleni tehase poolt sertifikaat kütuse nõuetelevastavuse tõendamiseks. − Kütuse nõuetelevastavuse osas teostab riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet. Hageja kinnitab, et EMTA ei ole hagejale teinud seoses kostjale tarnitud kütusepartiiga ühtki ettekirjutust ega pööranud hageja tähelepanu tehtud minetustele kütuse käitlemisel. Kostja ei ole samuti kohtu ette toonud asjaolusid, mis võimaldaksid jõuda teistsugusele seisukohale. − Tahked osised pärinevad settest, mis oli laeva „VIRU“ kütusemahuti seintele kogunenud. Asjatundja hinnangul saab asjaoludest järeldada, et laeval „VIRU“ ei ole ilmselt kütusemahuteid puhastatud või on seda tehtud ammu. Mahutis olevate tahkete osiste sisaldus kasvas aja jooksul nii suureks, et hakkas kütusefiltreid ummistama. Kostja ei ole ka tõendanud, et enne märtsis 2020 toimunud riket oleks kostja kütusemahutit korrapäraselt hooldanud. − Kütuseproovi ei võetud vastavalt lepingus kokkulepitule ega tavalisele praktikale. Käesoleval juhul ei ole vaidlust selles, et kostja võttis kontrollproovi otse laeva „VIRU“ mahutist pärast hageja poolt selle mahalaadimist. Järelikult ei ole võimalik sellise kontrollprooviga tuvastada, et hageja poolt tarnitud kütus oli ebakvaliteetne. Kostja ei ole tõendanud, et kütus oli enne selle mahalaadimist hageja poolt ja kostjale üleandmist selliselt omadusi muutnud, et ei vastanud enam Orleni poolt väljastatud sertifikaadis toodud andmetele. Järelikult ei ole kostja õigustatud ka hageja esitatud arvete tasumisest keelduma ning kostjal ei ole hageja vastu nõuet, mis tuleneb kostja poolt laevale „VIRU“ tellitud parandustöödes ja saamata jäänud tulus. − Hageja on esitanud tasumata arvete osas korrektse arvutuskäigu. − Kostja on vaatamata hageja hagiavalduses toodud seisukohtadele seoses kostja väidetava vastunõudega jätnud endiselt esitamata tõendid, millega kostja saaks tõendada oma nõude olemasolu hageja vastu. Sellest tulenevalt ei ole kostja õigustatud ka väitma, nagu kostjal oleks hageja vastu nõue. Kostja tugineb jätkuvalt samadele paljasõnalistele väidetele nagu pooltevahelises suhtluses enne hageja poolt kohtusse pöördumist. Kuna kostja ei ole endiselt oma nõuet tõendanud, on hageja hinnangul ilmselge, et kostjal vastavaid tõendeid ei ole. − Kostja poolt tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostjal ei ole hageja vastu nõuet. Esiteks ei ole tasaarvestuse tegemine võimalik, kuna hageja ei ole kostjale nõuetele mittevastavat kütust tarninud ehk müügilepingut rikkunud. Teiseks ei ole kostja tõendanud saamata jäänud tulu tekkimist ega selle suurust.
3.Kostja esitas 07.01.2021 vastuse hagiavaldusele, milles teatas, et ei võta hagi õigeks ning palus jätta kostja menetluskulud hageja kanda. Kostja tõi hagivastuses esile järgmised vastuväited: − Kostja on tasaarvestanud oma kahju hüvitamise nõude hageja nõudega. − Alates 12.09.2019.a ostab kostja diislikütust ainult ühe müüja käest – hagejalt ning kuni 2020.a kevadeni kütusega probleeme ei tekkinud. Viimane ebakvaliteetse kütuse tarne kostja laevale toimus 1997.a ning alates sellest ajast ei tekkinud enam ühtegi probleemi seoses tarnitud kütuse kvaliteediga. − Puudub vaidlus, et 02.03.2020.a oli ostetud ja tarnitud Meeruse sadamas asuvale kostja laevale „Viru“ 10 018 liitrit eriotstarbelist diislikütust. − Kuna 02.03.2020.a ostetud kütuse tankimisel laeva „Viru“ paakides jäi varem hagejalt ostetud ja tangitud kvaliteetne kütus, siis ilmnesid esimesed negatiivsed mõjud laeva agregaatide tööseisundile 11.03.2020.a kell 12.00. Nimetatud ajal toimus laeva mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus, mille tõttu oli „Viru“ laev sunnitud sadamasse tagasi
2-20-16051 tulema. Pärast sadamasse tagasitulekut teostati kütusefiltrite erakorralist vahetamist. 15.03.2020.a toimus traalimise käigus korduvalt mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus ning laev oli sunnitud erakorraliselt sadamasse tagasi tulema. Põhjusel, et viimase 20 aasta jooksul puudusid kostjal igasugused probleemid kütuse kvaliteedi osas, oli eeldatud, et tegemist on laeva mootori rikkega, mistõttu 17.02.2020.a viis BMG Power Systems OÜ läbi laeva mootori erakorralist hooldust, diagnostikat ja kontrolli. Läbiviidud tööde käigus ei olnud tuvastatud mingisuguseid rikkeid mootori töös. 19.03.2020.a ühe tunni möödumisel peale sadamast lahkumist toimus korduvalt mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus ning laev oli sunnitud erakorraliselt sadamasse tagasi tulema. Peale sadamasse tagasitulekut teostati kütusefiltrite korduvat erakorralist vahetamist. Kütusefiltrite vahetamisel ilmnes, et hageja poolt 02.03.2020.a tarnitud kütus sisaldub tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltreid ning ei võimalda mootoril toimida. Probleemide tekkimisel kasutati „Viru“ laeval käsipumpa selleks, et mootor jätkaks töötama, kuna puudusid muud võimalused mootori töö tagamiseks ja laeva sadamasse tagasiviimiseks. Hageja hagis viidatud laeva liikumise graafikutel on näha, et iga kord kohe peale traali paigaldamist tekkisid probleemid ning mootor seiskus. Lisaks käesoleva hagi lisaks 4 olevas kalapüügi andmestikus on näha, et perioodil alates 11.03.2020 kuni 19.03.2020.a langes kalapüük ja meres viibimise aeg oluliselt võrreldes eelnevate perioodidega. See tõendab ja kinnitab otseselt seda, et mootorite töö häire on tingitud ebakvaliteetsest diislikütusest. − Kostja pöördus tekkinud probleemiga hageja poole ning 22.03.2020.a teostas hageja „Viru“ laeva kütuse jääkide vahetamist. − 27.03.2020.a teostas kostja 02.03.2020.a tarnitud kütuse laboriuuringuid, mille tulemisel ilmnes, et kütus ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. − Kuna kostja teostab regulaarselt ja kooskõlas ettenähtud tehniliste nõuetega oma laevade, sh „Viru“ laeva kütusmahutite puhastust ning laevade tankimine toimub ainult hageja tarnitud diislikütusega ning mahutis enne tankimist olid ainult hageja poolt varem tarnitud kütuse jäägid, siis on ilmne, et alates 02.03.2020 tekkinud probleemid „Viru“ laeva mootori töös on tingitud just hageja poolt tarnitud ebakvaliteetsest diislikütusest. − Ainuüksi asjaolu, et hageja väitel tarnis tema kostjale sertifitseeritud kütust ei tõenda ega välista seda, et kütuse tarnimisel hagejale või diislikütuse kvaliteedi halvenemine võiks toimuda kütuse transporteerimisel või hoiustamisel hageja poolt. − Asjakohatu on hageja viide lepingu tüüptingimustele, et ei teinud kostja kütuse kontrollproove ning kostja poolt kontrollproovi võtmine „Viru“ laeva kütusepaagist ei võimalda jõuda järeldusele, et hageja tarnis kostjale ebakvaliteetse kütuse. Kuna kostja mahutid olid puhtad, mahutites oli hageja poolt tarnitud kütus ning varem kostjal ei tekkinud probleeme hageja poolt tarnitud kütusega, siis puudus kostjal kahtlus kütuse kvaliteedi osas ning sel põhjusel ka vajadus teha kontrollproove. − Samal ajal, kuna kostja „Viru“ laeva mahutid olid puhtad ning enne ja peale 02.03.2020 mahutites oli hageja poolt tarnitud ja tangitud diislikütus, siis puudub kahtlus 27.03.2020.a tehtud laboriuuringu tulemustes ja selles, et hageja poolt tarnitud kütus ei vastanud kehtestatud nõutele. − Seoses hageja poolt ebakvaliteetse kütuse tarnimisega tekkis kostjal otsene varaline kahju, mille eest vastutab hageja. Kuna teo (ebakvaliteetse kütuse tarnimine ja tankimine) ja kahju tekitamise vahel on olemas põhjuslik seos (juhul, kui hageja poolt tarnitud kütus vastaks kehtestatud nõuetele, siis teostaks kostja katkestamatult oma tegevust ning puuduks vajadus lisakulude tegemises ja ei tekiks hagejal kahju), siis VÕS 127 lg 1 ja 4 ning 115 lg 1 alusel vastutab hageja kosjale tekitatud kahju eest. − 02.03.2020.a tarnitud ebakvaliteetse diislikütuse tõttu ning kostjalt mitteolenevatel põhjustel puudus kostjal 4 merepäeva jooksul võimalus teostada kalapüüki ja kala realiseerimist ning kostja oli sunnitud teostama mootori erakorralist hooldust ja vahetama kütuse filtreid, mis tingis oma poolt kostjale kahju tekitamise summas 22 287,10 eurot.
2-20-16051 − Seoses hageja poolt ebakvaliteetse diislikütuse tarnimisega ning arvestades, et kostja on spetsiifilise tegevuse ettevõte, tekkis hagejal otsene varaline kahju summas 22 287,10 eurot, mille eest vastutab hageja. − Kostja leiab, et kuna diislikütuse puuduse eest vastutab müüja - hageja, vastutab ka tema selle puuduse tagajärjel tekkinud kahju eest ja peab kahju hüvitama. − Kostja teatab, et tema arvutused tasumata arvete osas on korrektsed ning hageja ei tõendanud ega esitanud arvutusi selle kohta, et arvest nr M20001488 tulenev võlgnevus moodustab 4943,39 euro asemel 4993,14 eurot. − Põhjusel, et hageja keeldus kostjale kahju hüvitamisest, siis 12.06.2020.a nõudekirja ja tasaarvestusavaldusega VÕS § 197 ja 198 tasaarvestas kostja täies ulatuses kostja arvetest nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 ostuhinna maksmise nõude 22 287,10 euro ulatuses oma kahju hüvitamise nõudega summas 22 287,10 eurot. − Kuna tasaarvestuse tulemusena on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud, siis ei ole kostjal hageja ees enam võlgnevust arvete nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 ostuhinna osas ning hagejal puudub nõudeõigus ja hagi esitamise õigus kostja vastu.
4.Edasistes seisukohtades jäid poolte varemesitatud positsioonide juurde.
5.14.09.2021 toimunud kohtuistungil pooled asja kokkuleppel lahendamises kokkuleppele ei jõudnud. Kohus selgitas pooltele tõendamiskoormust ning andis kostjale võimaluse esitada viimane tõend 06.10.2021 ning hagejal esitatud tõendile vastata hiljemalt 27.10.2021. Kohus jätkas asja menetlust poolte nõusolekul kirjalikus menetluses.
6.Kohus jättis kostja 22.09.2021 ja 27.09.2021 taotlused uute tõendite kogumiseks ning kostja poolt teostatud laeva kütusepaakide ülevaatuse akti vastuvõtmise taotluse ning poolte poolt pärast tõendite esitamise tähtaega esitatud taotlused 18.11.2022 määrusega rahuldamata. Kostja esitas 25.11.2022 vastuväite kohtu tegevusele seoses Harju Maakohtu 18.11.2022 määrusega, millega kohus jättis mh kostja taotlused tõendite kogumiseks ja vastuvõtmiseks rahuldamata.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
7.Kohus lahendab esmalt kostja vastuväite kohtu tegevusele. Kohus lahendab vastuväited TsMS § 333 lg 1 alusel, mis sätestab, et menetlusosaline võib esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega. Kohus leiab, et kostja vastuväide kohtu tegevusele ei ole põhjendatud, mistõttu kohus jätab vastuväite rahuldamata. Kostja tõi välja, et kohus jättis 18.11.2022 tähelepanuta pärast kohtu poolt antud tõendite esitamise tähtaega (06.10.2021) esitatud taotlused, kuivõrd tegemist on hilinenult esitatud taotlustega. Kohus määras nimetatud taotluste tagastamise; kohus jättis rahuldamata kostja taotlused, mis puudutavad hagejalt uute tõendite väljanõudmist/kogumist, kuna kostja ei ole kasutanud seni talle antud tõendeid ega tõendanud, et tal ei oleks võimalik nende põhjalt oma väiteid tõendada ning kohus tagastas kostja laeva kütusepaagi ülevaatuse akti, kuna see ei tõenda kütusepaagi seisukorda vaidlusalusel ajal. Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, mille kohaselt on taotlused esitatud hilinemisega, kuna perioodil 02.11.2021-18.11.2022 ei ole kohus teinud ühtegi menetlustoimingut, hageja oli sel perioodil piisavalt tutvunud kostja taotlustega ja hagejal olid võimalused taotlustele vastamiseks. Kostja hinnangul ei põhjusta taotluste rahuldamine menetluse lahendamise viibimist ning kostja rõhutab, et esitatud taotlused olid põhjustatud asjaoluga, et kohus ei ole tähtaegselt esitatud taotlustele reageerinud ja võimaldas hagejal jätta kostja küsimustele vastamata. Kostja hinnangul võis kütuse riknemine toimuda kütust vedava veoauto tsisternis või Maardu terminali kütusemahutites, mistõttu on täiendav tõendite kogumine põhjendatud. Kostja hinnangul keeldub kohus ekslikult tähtaegselt esitatud tõendi vastuvõtmisest,
2-20-16051 sest kostja soovib antud tõendi esitamisega tõendada asjaolu, millele viitab hagiavalduses ja teistes menetlusdokumentides, et laeva kütusepaagid ei saa olla saasteallikaks. Kuivõrd kohtu hinnangul oli põhiküsimuseks, millal ja kus kütus halvaks läks, käitub kohus vastuoluliselt, kui keeldub tõendite vastuvõtmisest, mille abil tõendab kostja millal ja kus kütus halvaks läks. Hageja palus 02.12.2022 esitatud seisukohas jätta rahuldamata kostja 25.11.2022 vastuväide kohtu tegevusele ning juhul, kui kohus rahuldab kostja 25.11.2022 vastuväite, lahendada hageja poolt 19.10.2021 esitatud taotlus. Hageja ei nõustu kostja seisukohaga, et pärast 06.10.2021 esitatud taotlused tuleb sisuliselt lahendada – kostjale on kättesaadavaks tehtud tõendid, millega enda tõendamiskoormust täita (sh klientide nimekiri, kellele hageja tarnis samast partiist kütust perioodil 24.02-09.03.2020). Hageja nõustub, et kütusepaagi aktiga ei ole vaidlusaluseid asjaolusid võimalik tõendada, kuivõrd akt käsitleb kütusepaagi hetkeseisu. Kohus nõustub hagejaga ning ei pea vajalikuks 18.11.2022 toodud põhjendusi korrata. Kohus on seisukohal, et täiendav tõendite kogumine ei ole põhjendatud olukorras, kus kostja ei ole täitnud tõendamiskoormust juba esitatud tõendite alusel. Kohus on ka kostjale selgitanud, et kütusetangi olukord akti koostamise ajal ei kirjelda kütusetankide seisukorda 02.03.2020, mil hageja tarnis kostjale vaidluse all oleva vedelkütuse. Eeltoodust lähtuvalt jätab kohus kostja 25.11.2022 vastuväite kohtu tegevusele rahuldamata.
8.Kohus, tutvunud kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega ja hinnanud tõendeid kogumis, asub seisukohale, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
9.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 231 lg 2 järgi poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks ning lg 4 järgi omaksvõttu eeldatakse, kui vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest.
10.TsMS § 438 lg 1 esimese lause kohaselt otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised, § 199 lg 1 p 3 võimaldab poolel esitada taotlusi, TsMS § 436 lg 2 alusel rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Menetlusosaline määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Menetlusosalise avaldused asja puudutavate faktiliste asjaolude kohta peavad TsMS § 328 lg 1 kohaselt olema tõesed. Ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks TsMS § 232 lg 2 kohaselt ette kindlaksmääratud jõudu.
11.Poolte vahel puudub vaidlus järgnevate asjaolude üle: − Hageja ja kostja sõlmisid lepingu, mille järgi hageja kohustus kostjale tarnima kütust ja kostja pidi selle eest vastavalt tasuma. Lepingule kohaldati hageja üldtingimusi ja pooltevaheline lepinguline suhe algas juba 2019. aasta sügisel. − Hageja tarnis kostjale eriotstarbelist diislikütust F vastavalt väljastatud saatelehele 02.03.2020 mahus 10 018 liitrit. − 20.04.2020 saatis kostja lepinguline esindaja hagejale nõudekirja, milles väitis, et 11.03.2020 kell 12.00 ilmnesid laeva „Viru“ agregaatidele negatiivsed mõjud seoses laevale hageja poolt tarnitud kütuse tankimisega. − 27.03.2020 teostas kostja kütuse laboriuuringud.
2-20-16051 − Hageja vahetas hageja vabatahtlikult kütuse välja, kuid samas ei möönnud, et esialgselt tarnitud kütus oleks mingil moel standarditele mittevastav olnud. − Kostja esitas 12.06.2020 hagejale kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avalduse.
12.Käesolevas asjas vaidlevad pooled selle üle, kas hageja on rikkunud müügilepingut kostjale kütust tarnides 02.03.2020 ning kas kostja on kehtivalt tasaarvestanud oma võimalik kahju hüvitamise nõude. Põhinõue
13.Hageja nõuab kostjalt rahalise kohustuse täitmist, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud vedelkütuste ostu-müügilepingust ning hageja poolt kostjale esitatud arvetest nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488. Vaidlus puudub selles, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 mõttes – hageja müüs kostjale kütust ning kostjal tekkis kohustus saadud kütuse eest tasuda. Vaidlus puudub ka selles, et kostja on hagiavalduse esitamise seisuga jäänud viivitusse nelja hageja poolt esitatud arve tasumisega (tl 15-18). Seejuures puudub vaidlus ka selles, et kostja on talle müüdud kütuse vastu võtnud (tl 9). Kostja ei vaidle vastu hageja poolt esitatud arvetest nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 tulenevatele nõuetele, kuid vaidleb hageja nõudele vastu eelkõige väitega, et kostjal eksisteerib hageja vastu kahju hüvitamise nõue, mille kostja soovib hageja nõudega tasaarvestada.
14.Kostja tugineb oma vastuväidetes sellele, et hageja poolt tarnitud kütus ei vastanud kehtestatud nõutele – 02.03.2020.a ostetud kütuse tankimise järgselt ilmnesid probleemid laeva „Viru“ mootori töös, laeva kütusefiltrite vahetamisel ilmnes, et hageja poolt 02.03.2020.a tarnitud kütus sisaldub tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltreid ning ei võimalda mootoril toimida, 27.03.2020.a teostas kostja 02.03.2020.a tarnitud kütuse laboriuuringuid, mille tulemisel ilmnes, et kütus ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele, 02.03.2020.a tarnitud ebakvaliteetse diislikütuse tõttu – ning kostjalt mitteolenevatel põhjustel puudus kostjal 4 merepäeva jooksul võimalus teostada kalapüüki ja kala realiseerimist ning kostja oli sunnitud teostama mootori erakorralist hooldust ja vahetama kütuse filtreid, mis tingis oma poolt kostjale kahju tekitamise summas 22 287,10 eurot. Kostja esitas menetlusliku vastuväitena kahju hüvitamise nõude ja tegi tasaarvestusavalduse, millega tasaarvestas hageja põhinõude koguulatuses (22 287,10 eurot) enda väidetava kahju hüvitamise nõudega. Kostja leiab, et kuna tasaarvestuse tulemusena on poolte nõuded kattuvas ulatuses lõppenud, siis ei ole kostjal hageja ees enam võlgnevust arvete nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 ostuhinna osas ning hagejal puudub nõudeõigus ja hagi esitamise õigus kostja vastu. Puudub vaidlus, et kostja esitas 12.06.2020 hagejale kahju hüvitamise nõude ja tasaarvestuse avalduse.
15.Hageja vaidles kostja tasaarvestusavaldusele vastu, tuues välja, et kostja poolt tehtud tasaarvestus ei ole kehtiv, sest kostjal ei ole hageja vastu nõuet – tasaarvestuse tegemine ei ole võimalik, kuna hageja ei ole kostjale nõuetele mittevastavat kütust tarninud ehk müügilepingut rikkunud ning kostja ei ole tõendanud saamata jäänud tulu tekkimist ega selle suurust. Hageja tõi välja ka, et kostja arvestab põhinõude suuruse valesti, kuivõrd kostja ei arvestanud arve nr M20001488 tasumisel maha juba sissenõutavaks muutunud viivist.
16.VÕS § 197 lg 1 näeb ette, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 197 lg 2 sätestab, et tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Kui ühe või mõlema nõude eest on juba makstud intressi, ei ulatu tasaarvestus tagasi rohkem kui viimase ajavahemiku lõpuni, mille eest intressi maksti. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestada saab nõudeid kattuvas ulatuses.
2-20-16051
17.Lähtuvalt VÕS § 76 lg-st 4, kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Seega antud eelduse ümberlükkamiseks pidi kostja tõendama, et hagejapoolne müügilepingu täitmine ei olnud nõuetekohane. Kuna pooled tegutsesid kütuse müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis kuulub kohaldamisele ka VÕS § 219, milles on sätestatud, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Lisaks kohaldub ka VÕS § 220 lg 3, milles on sätestatud, et kui ostja ei teata müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt või ei kirjelda oma majandus- või kutsetegevuses sõlmitud lepingu puhul asja lepingutingimustele mittevastavust piisavalt täpselt, ei või ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
18.Kostja tõi välja, et kuna 02.03.2020.a ostetud kütuse tankimisel laeva „Viru“ paakides jäi varem hagejalt ostetud ja tangitud kvaliteetne kütus, siis ilmnesid esimesed negatiivsed mõjud laeva agregaatide tööseisundile 11.03.2020.a kell 12.00, mil toimus laeva mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus, mille tõttu oli „Viru“ laev sunnitud sadamasse tagasi tulema. Pärast sadamasse tagasitulekut teostati kütusefiltrite erakorralist vahetamist. 15.03.2020.a toimus traalimise käigus korduvalt mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus ning laev oli sunnitud erakorraliselt sadamasse tagasi tulema. Põhjusel, et viimase 20 aasta jooksul puudusid kostjal igasugused probleemid kütuse kvaliteedi osas, oli eeldatud, et tegemist on laeva mootori rikkega, mistõttu 17.02.2020.a viis BMG Power Systems OÜ läbi laeva mootori erakorralist hooldust, diagnostikat ja kontrolli. Läbiviidud tööde käigus ei olnud tuvastatud mingisuguseid rikkeid mootori töös. 19.03.2020.a ühe tunni möödumisel peale sadamast lahkumist toimus korduvalt mootori pöörde järsk langemine ja mootori jõudluse kaotus ning laev oli sunnitud erakorraliselt sadamasse tagasi tulema. Peale sadamasse tagasitulekut teostati kütusefiltrite korduvat erakorralist vahetamist. Kütusefiltrite vahetamisel ilmnes, et hageja poolt 02.03.2020.a tarnitud kütus sisaldub tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltreid ning ei võimalda mootoril toimida. Probleemide tekkimisel kasutati „Viru“ laeval käsipumpa selleks, et mootor jätkaks töötama, kuna puudusid muud võimalused mootori töö tagamiseks ja laeva sadamasse tagasiviimiseks. Hageja hagis viidatud laeva liikumise graafikutel on näha, et iga kord kohe peale traali paigaldamist tekkisid probleemid ning mootor seiskus. Lisaks käesoleva hagi lisaks 4 olevas kalapüügi andmestikus on näha, et perioodil alates 11.03.2020 kuni 19.03.2020.a langes kalapüük ja meres viibimise aeg oluliselt võrreldes eelnevate perioodidega. See tõendab ja kinnitab otseselt seda, et mootorite töö häire on tingitud ebakvaliteetsest diislikütusest. Kostja pöördus tekkinud probleemiga hageja poole ning 22.03.2020.a teostas hageja „Viru“ laeva kütuse jääkide vahetamist. 27.03.2020.a teostas kostja 02.03.2020.a tarnitud kütuse laboriuuringuid, mille tulemisel ilmnes, et kütus ei vasta Eesti Vabariigis kehtestatud nõuetele. Kuna kostja teostab regulaarselt ja kooskõlas ettenähtud tehniliste nõuetega oma laevade, sh „Viru“ laeva kütusmahutite puhastust ning laevade tankimine toimub ainult hageja tarnitud diislikütusega ning mahutis enne tankimist olid ainult hageja poolt varem tarnitud kütuse jäägid, siis on ilmne, et alates 02.03.2020 tekkinud probleemid „Viru“ laeva mootori töös on tingitud just hageja poolt tarnitud ebakvaliteetsest diislikütusest. Ainuüksi asjaolu, et hageja väitel tarnis tema kostjale sertifitseeritud kütust ei tõenda ega välista seda, et kütuse tarnimisel hagejale või diislikütuse kvaliteedi halvenemine võiks toimuda kütuse transportimisel või hoiustamisel hageja poolt. Asjakohatu on hageja viide lepingu tüüptingimustele, et ei teinud kostja kütuse kontrollproove ning kostja poolt kontrollproovi võtmine „Viru“ laeva kütusepaagist ei võimalda jõuda järeldusele, et hageja tarnis kostjale ebakvaliteetse kütuse. Kuna kostja mahutid olid puhtad, mahutites oli hageja poolt tarnitud kütus ning varem kostjal ei tekkinud probleeme hageja poolt tarnitud kütusega, siis puudus kostjal kahtlus kütuse kvaliteedi osas ning sel põhjusel ka vajadus teha kontrollproove. Samal ajal, kuna kostja „Viru“ laeva mahutid olid puhtad ning enne ja peale 02.03.2020 mahutites oli hageja poolt tarnitud ja tangitud diislikütus, siis puudub kahtlus 27.03.2020.a tehtud laboriuuringu tulemustes ja selles, et hageja poolt tarnitud kütus ei vastanud kehtestatud nõutele. Seoses hageja poolt ebakvaliteetse kütuse tarnimisega tekkis kostjal otsene
2-20-16051 varaline kahju, mille eest vastutab hageja. Kuna teo (ebakvaliteetse kütuse tarnimine ja tankimine) ja kahju tekitamise vahel on olemas põhjuslik seos (juhul, kui hageja poolt tarnitud kütus vastaks kehtestatud nõuetele, siis teostaks kostja katkestamatult oma tegevust ning puuduks vajadus lisakulude tegemises ja ei tekiks hagejal kahju), siis VÕS 127 lg 1 ja 4 ning 115 lg 1 alusel vastutab hageja kostjale tekitatud kahju eest.
19.Hageja tõi välja, et vastavalt pooltevahelise müügilepingu üldtingimuste punktile 4.9 on kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko kauba üleandmisel kostjale üle läinud, hageja poolt tarnitud kütus vastas lepingutingimustele (p 4.10), kostja ei ole teostanud kontrollproovi vastavalt üldtingimustele (p 4.14), kostja ei ole pretensiooni esitanud tähtaegselt (p 4.15) ja hageja ei vastuta kvaliteedi muutuste eest, sest need on tingitud kostja mahuti seisundist (p 4.17). Hageja on täiendavalt tuginenud asjaoludele, mille kohaselt kütus ei saanud väliste tegurite toimel hageja valduses olles saastuda, kuivõrd kogu tarneahel toimub suletud süsteemis, kütuse kvaliteedi kontrollimisel lähtutakse väljastatud sertifikaadist ning hageja poolt kostjale tarnitud kütusele oli väljastatud Orleni tehase poolt sertifikaat kütuse nõuetelevastavuse tõendamiseks (tl 21-22) ja kütuse nõuetelevastavuse osas teostab riiklikku järelevalvet Maksu- ja Tolliamet, kes ei ole hagejale teinud seoses kostjale tarnitud kütusepartiiga ühtki ettekirjutust ega pööranud hageja tähelepanu tehtud minetustele kütuse käitlemisel.
20.Kohus nõustub hagejaga, et pooltevahelisele suhtele kohalduvad hageja üldtingimused. Hageja ja kostja vahelisele lepingulisele suhtele kohaldatakse hageja 12.01.2017 „Vedelkütuste ostumüügilepingu üldtingimusi“, mille p 4.9 kohaselt: „Kauba juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ja Kauba omandiõigus lähevad Müüjalt üle Ostjale Kauba üleandmisel. Kauba üleandmise momendiks loetakse hetke, kui Ostja esindaja on allkirjastanud Kauba Saatedokumendi.“; p 4.10 kohaselt : „Ostjale üleantav Kaup vastab Lepingu tingimustele, kui see vastab liigi ja koguse osas Tellimusele ning kvaliteedi osas vastab Eesti Vabariigi õigusaktides vedelkütusele esitatavatele või Tellimuses eraldi kokkulepitud kvaliteedinõuetele.“; p 4.14 kohaselt: „Müüja võimaldab Ostjal võtta Kaubast kontrollproov. Kauba kontrollproov võetakse enne Kauba mahalaadimise algust Müüja ja Ostja esindajate või sõltumatu kontroll-laboratooriumi poolt Müüja transpordivahendist või kütuseterminali mahutist, millest Kaup Ostjale väljastatakse. Kauba kontrollproov peab olema suletud ja markeeritud viisil, mis tagab Kauba kontrollproovi koostise muutumatuse.“; p 4.15 kohaselt: „Vastuvõetud Kauba kvaliteedi pretensioonide korral on Ostjal õigus esitada Müüjale pretensioon 5 (viie) tööpäeva jooksul alates Kauba vastuvõtmisest. Kvaliteedialaste pretensioonide aluseks on sõltumatu kontroll-laboratooriumi poolt Kauba kontrollproovi analüüsi tulemus, mis kinnitab Kauba mittevastavust Eesti Vabariigis kehtivatele normidele või Tellimuses fikseeritud kvaliteedinäitajatele. Kvaliteedialaseid pretensioone võib esitada ainult enne mahalaadimise algust võetud kontrollproovi alusel.“ ja p 4.17 kohaselt: „Müüja ei vastuta Kauba kvaliteedi muutuste eest, mis on tingitud Ostja mahuti seisundist või selles olevast kaubajäägi kvaliteedist vms asjaolust, mida Müüja ei suuda mõjutada.“ (tl 7p)
21.Samuti nõustub kohus hagejaga, et isegi kui hageja oleks tarninud kostjale kehtestatud nõuetele mittevastavat kütust, on kostja minetanud õiguse lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kostja etteheited hõlmavad hagile esitatud vastuse kohaselt 02.03.2020 hageja poolt kostjale tarnitud kütust. Seejuures on hageja välja toonud, et esimese kirjaliku pretensiooni esitas kostja hagejale telefoni ja e-posti vahendusel alles 21.03.2020 või 22.03.2020 (tl 26; tl 3p), kusjuures nimetatud pretensioonis esitamise ajal ei olnud kostja veel teostanud kütuse laboriuuringuid. Kirjaliku reklamatsiooniga pöördus kostja hageja poole 20.04.2020 ning esitas samas ka ettepaneku nõuete tasaarvestamiseks (tl 10-12). Kohus möönab, et hageja tegevus võimalikest probleemidest teada saamisel (sh kütusejäägi väljapumpamine laevast, selle asendamine ning asendatava kütuse eest tasu mittenõudmine ning kostja poolt kogutud kütuseproovi laborisse viimine), on mõneti vastuolus hageja poolt kostja vastu esitatud hagist väljatoodud seisukohaga, kuivõrd aga kohtu ette ei ole toodud ega tõendatud asjaolusid, millest lähtuvalt saaks kohus asuda seisukohale, et poolte vahel oli kütuse võimaliku kvaliteediprobleemide puhul kokku lepitud
2-20-16051 üldtingimustest erinevad sätted, lähtub kohus asja hindamisel võlaõigusseaduse sätetest ning poolte vahel sõlmitud vedelkütuste ostu-müügilepingu üldtingimustest, millest lähtuvalt on kostja minetanud õiguse lepingutingimuste mittevastavusele tugineda. Asjaolu, et kostjal ei ole varasemalt hageja poolt tarnitud kütuse kvaliteedi osas probleeme olnud ning seetõttu oli tava mitte võtta enne kütuse laeva punkerdamist üldtingimuste kohane proov, oli kohtu hinnangul kostja enese poolt võetud riisiko, mida ei saa ette heita hagejale ning millest lähtuvalt on vastutus võimalike tagajärgede ees kostjal endal.
22.Lähtuvalt asjaolust, et pooled tegutsesid kütuse müügilepingu täitmisel majandus- ja kutsetegevuses, siis VÕS § 76 lg-st 4, VÕS § 219, VÕS § 220 lg-st 3 ja pooltevahelise vedelkütuste ostu-müügilepingute üldtingimuste punktidest 4.9 ja 4.15 lähtuvalt oli kostjal võimalik esitada vastuvõetud kauba kvaliteedi kohta pretensioon 5 tööpäeva jooksul alates kauba vastuvõtmisest 02.03.2020) ning kvaliteedialaseid pretensioone võis esitada ainult enne mahalaadimise algust võetud kontrollproovi alusel. Kohtu hinnangul antud kohustuste eiramise tõttu kaotas kostja võimaluse tugineda müüdud kütuse kvaliteedi väidetavale mittevastavusele. Kohus leiab, et kostja ei teatanud väidatavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, seetõttu kaotas ta õiguse müüdud kütuse kvaliteedi osas lepingutingimustele mittevastavusele tugineda.
23.Kohus on seisukohal, et kostja ei saa lepingutingimustele mittevastavusele tugineda ka seetõttu, et kostja ei ole väidetavat mittevastavust piisavalt täpselt kirjeldanud. VÕS § 220 lg 2 kohaselt peab majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama. Esimese teate võimalikust probleemist 02.03.2020 tangitud kütuse kvaliteediga esitas kostja hagejale 21.03.2020 või 22.03.2020 telefoni ja e-kirja vahendusel, kirjaliku pretensiooni esitas kostja hagejale 20.04.2020. Alles 27.03.2020 läbi viidud analüüsitulemustest ilmnes faktiliselt, et võimalikud rikked peamasina töös võisid olla tingitud liialt suurest tahkete osiste sisaldusest kasutatavas kütuses. Samas on kostja välja toonud, et probleemid peamasina töös ilmnesid 11.03.2020 ehk ca 9 päeva pärast täiendava kütuse tankimist ca 10 000 l ulatuses, kusjuures tankimise ajal oli kütusetangis hinnanguliselt varasemalt tangitud kütust ca 6000 l ulatuses. Kostja tõi välja, et pärast sadamasse tagasitulekut teostati kütusefiltrite erakorralist vahetust. 15.03.2020 toimus taas traalimise käigus korduvalt mootori pöörde järsk langemine ning jõudluse kaotus, mistõttu 17.03.2020 viis BMG Power Systems OÜ läbi peamasina erakorralise hoolduse, diagnostika ja kontolli ning peamasina töös rikkeid ei tuvastatud. 19.03.2020 toimus taaskord rike peamasina töös, misjärel sadamasse naastes ilmnes kütusefiltrite vahetamisel, et kütus sisaldab tahkeid osakesi, mis ummistavad kütusefiltreid ja ei võimalda peamasinal toimida. Kostja ei ole välja toonud ega tõendanud, kas ka 11.03.2020 kütusefiltrite vahetamisel nähtus filtrist tahkeid osakesi, kuid lähtuvalt asjaolust, et järgmise erakorralise hooldustööna teostas kostja peamasinaga seotud hooldus ja kontrollitoiminguid, saab kohus asuda seisukohale, et 11.03.2020 kütusefiltrite vahetamisel kostja midagi erakorralist ei täheldanud.
24.Kohus leiab, et eelviidatud kostja kohustus esitada kvaliteedialaseid pretensioone esitada ainult enne mahalaadimise algust võetud kontrollproovi alusel ei ole mitte formaalne nõue, vaid eelkõige sisuliselt oluline kohustus, mis võimaldab otseselt ja vahetult siduda võimalikud kütuse nõuetele mittevastavast kvaliteedist tulenevad probleemid kütusetarnijaga. Kohtu ette toodust asjaoludest lähtuvalt võttis kostja kütusemahutist laboris analüüsitava proovi 22.03.2020, mis edastati Analiit OÜ keemia-analüütilisele laboratooriumile uurimiseks 27.03.2020 märgistusega „Viru, Meeruse sadam, tarne 22.03.20“ (tl 56). Analüüsitulemustest lähtuvalt ületas analüüsitavas kütuseproovis tahkete osiste sisaldus Eesti Vabariigis kehtestatud nõudeid kahekordselt (norm max 24 mg/kg, analüüsitulemus 49 mg/kg). Kohus nõustub hagejaga, et antud analüüsitulemust ei ole võimalik samastada hageja poolt kostjale 02.03.2020 tarnitud kütuse kvaliteedinäitajatega. Kostja tõi välja, et laeval „Viru“ puhastati kütusemahuteid nõuetekohaselt ja mootori hooldustööd olid tehtud tähtaegselt ning tõi välja ka BMG Power Systems OÜ poolt laeva peamasinale tehtud hooldustööd. Kohtu hinnangul ei ole võimalik pelgalt kütusetangi hooldustöödega välistada
2-20-16051 täielikult asjaolu, et kütuse saastumine võis toimuda hooldustele vaatamata ka kostja laeva kütusetangis.
25.Kostja on tuginenud VÕS §-le 225, mille kohaselt võib ostja nõuda müüjalt ka sellise kahju hüvitamist, mis tekkis asja selle otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes ostja ebapiisavast teavitamisest müüja poolt, samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu. Kostja on seisukohal, et tõrked, mis tekkisid laeva peamasina töös, olid vahetult tingitud 02.03.2020 hageja poolt kostjale tarnitud vedelkütuse nõuetele mittevastavusest, mistõttu tekkis kostjale kahju nii vähenenud püügipäevade- ja mahtude (tl 58-61, 77, 119, 122-124), kui laeva erakorralise hooldusega seonduvalt (tl 55; 57). Samuti on kostja esitanud BMG Power Systems OÜ seisukoha, milles kirjeldatakse perioodil 15.03.202022.03.2020 toimunut ning teostatud toiminguid sh hinnangut, mille kohaselt olid traaler Viru peamasina probleemid tingitud ebakvaliteetsest diiselkütusest, millele viitavad nii filtrite sagedane ummistumine, kui ka probleemid kütuse rõhuga (tl 120). Hagi lisana esitatud traaleri Viru kapteni 11.05.2020 esitatud seletuses kirjeldab kapten toimunud ebanormaalsusi laeva peamasina töös perioodil 11.03.2020-21.03.2020, tuues välja mh, et probleemid ilmnesid just traalimisel, ülesõidul sadamasse oli peamasin koormatud minimaalselt ja tõrkeid ei esinenud. Kütusefiltrid vahetati ettenähtust varem, sest need olid mustad, samuti puhastati küttekulutank. Peamasina töös ei esinenud tõrkeid pärast kütuse väljavahetamist 22.03.2020. (tl 35)
26.Hageja esitas tõendina asjatundja arvamuse, millest lähtuvalt on kogu kütuseliikumine alates terminali sissetulemisest kuni lõppkliendile mahalaadimiseni EMTA kontrolli all läbi erinevate keskkondade, kostjale tarnitud kütusepartiis oli tahkete osiste näitaja sertifikaadi järgi 4 mg/g kohta, et oluliselt alla lubatud piirmäära (24 mg/kg), laevas on kütusetangis kütus pidevas liikumises koos tahkete osistega ning hooldamata paagi korral liigub kütusesüsteemi separaatorisse ja filtrisse kogu aeg tahkete osistega kütus ning osiste kriitilise piiri ületades ummistab see kütusefiltri; tahkete osiste sisaldus võib muutuda transpordi käigus, kui tarneahelas on mõni etapp must, konkreetse kütusepartiiga teenindati 171 tellimust, millest ühegi teise tellimusega ei ole probleeme esinenud (tl 70). Täiendavalt esitas hageja dokumentide nimekirja kütuse transportimise, ümberlaadimise ja käitlemise kohta (tl 139-171). Hageja esitas kohtule tõendina ka samast partiist tarne saanud klientide nimekirja (tl 178).
27.Kohtu hinnangul puudub käesolevas asjas VÕS § 225 kohaldamiseks alus. Asjas ei ole tuvastamist leidnud, nagu oleks hageja pooltevahelist lepingut rikkunud. Kostja vastuväited viitega hageja poolt kostjale nõuetele mittevastava kütuse tarnimisega ei ole tõendamist leidnud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendit, millest lähtuvalt oleks kellelgi teisel samast partiist pärit kütuse kvaliteediga probleeme olnud, mistõttu on kohtu hinnangul paljasõnalised kostja väited vedelkütuse võimaliku saastumise kohta terminalis ja/või kütust tarninud veoautos. Pelgalt asjaolu, et kostja on laeva (sh kütusetanki) hooldanud, ei välista tahkete osiste kütusesse sattumist ka laeva kütusetangis. Kohus ei võta käesolevas otsuses seisukohta selle osas, kas laeva „Viru“ töö esines perioodil 11.03.2020-21.03.2020 tõrkeid või mitte, kuivõrd antud asjaolu ei ole määrav olukorras, kus tõendamata on just hageja poolt kostjale 02.03.2020 tarnitud kütusest tulenev vahetu mõju ning kahju tekkimine. Täiendavalt juhib kohus tähelepanu asjaolule, et TsMS § 229 lg-st 2 tulenevalt ei ole poolte ega nende esindajate seletused (mis pole antud vande all) tsiviilkohtumenetluses tõendiks. Kohus ei saa rajada otsust poole seletusele, mis ei ole vande all antud (Riigikohtu 01.11.2006. a otsus nr 3-2-1-91-06, p 15). Kohtu hinnangul ei esine käesolevas asjas VÕS § 225 kohast alust kostjale võimaliku tekkiva kahju hüvitamiseks.
28.Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et kostja vastuväited kütuse nõuetele mittevastava kvaliteedi kohta on paljasõnalised isegi eeldades, et kostja oleks hagejat väidetavast lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt teavitanud. Kohus märgib veelkord, et seadusega on sätestatud nõuetekohase täitmise eeldus: VÕS § 76 lg 4 on sätestatud, et kui võlausaldaja on talle kohustuse täitmisena pakutu vastu võtnud, siis eeldatakse, et täitmine oli täielik, täitmisena pakutu oli võlgnetav ja kohustus täideti kohaselt. Kohus leiab, et sellist eeldust ei saa tagantjärgi ümber lükata
2-20-16051 20 päeva (sh nn merepäevad) laeva kütusepaagis olnud kütuse analüüsitulemustega, kuivõrd analüüsitulemustest nähtus kütuse saastumine, kuid mitte saastumise koht. Lisaks eeltoodule on kohus seisukoha, et pelgalt laeva Viru peamasinale 02.03.2020 kütusepunkerdmise järgselt tekkinud probleemide kirjeldamisega ei ole võimalik tõendada põhjuslikku seost just hageja väidetava rikkumise ja kostjale väidetavalt tekkinud kahju vahel. Riigikohus on 08.01.2013. a kohtuotsuses nr 3-2-1-173-12 p-s 18 selgitanud, et põhjusliku seose tõendamine lepingurikkumise ja kahju vahel on kahju hüvitise nõude esitaja (antud juhul kostja) ülesanne.
29.Kokkuvõttes leiab kohus, et kostja menetluslik vastuväide kahju hüvitamiseks ja sellele põhinev tasaarvestusavaldus ei ole põhjendatud, mistõttu ei analüüsi kohus käesolevas otsuses tasaarvestuse aluseks oleva võimaliku kahju tekkimise asjaolusid ning ulatust. VÕS § 197 lg 1 on sätestatud, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Seega eeldab tasaarvestusavalduse tegemine tasaarvestaval poolel ehk käesoleval juhul kostjal reaalselt eksisteeriva nõude olemasolu. Kohtu hinnangul puudub kostjal hageja vastu reaalne kahjunõue, mida ta saanuks hageja nõudega tasaarvestada. Kohtu poolt tuvastatud asjaoludest ja käesolevas menetluses esitatud tõenditest ei nähtu, et hageja oleks kostjaga sõlmitud lepingut rikkunud ja kostjale kahju põhjustanud. Eeltoodust lähtuvalt rahuldab kohus hageja põhinõude täies ulatuses.
30.Hageja palus välja mõista kostjalt põhinõude summas 22 336,85 eurot. Kostja vaidles põhinõude suurusele vastu, olles seisukohal, et hageja põhinõue kostja vastu on 22287,10 eurot. Hageja tõi välja, et kostjal on tasumata arved nr M2000784 (6537,16 eurot), M20001186 (5373,33 eurot), M20001194 (5433,22 eurot) ja M20001488 (5407,59 eurot). Kostja tasus viimasest arvest 19.06.2020 464,20 eurot, mis arvestati esmalt sissenõutavaks muutunud viiviste katteks ning seejärel põhiosa katteks, mistõttu kostjal on arvest nr M20001488 tasumata põhiosa summas 4993,14 eurot.
31.Kohus rahuldab hageja põhinõude ning mõistab kostjalt välja hageja kasuks 22 336,85 eurot. Viivisenõue
32.Hageja palub lisaks sissenõutavaks muutunud viivisele kohtul täiendavalt mõista kostjalt välja viivisintress ka etteulatuvalt kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. Kostja ei ole esitanud eraldi vastuväiteid hageja viivisenõudele ega selle arvestamise perioodile.
33.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 94 lg 1 kohaselt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja palub välja mõista kostjalt viivise lepingujärgses määras s.o 0,04% päevas tasumata kauba maksumusest ning juhul, kui ostja on viivitanud tasumisele kuuluva makse tasumisega üle 30 päeva, rakendub viivise määr 0,1% päevas tasumata kauba maksumusest alates võlgnevuse tekkimise päevast kuni selle tegeliku tasumise päevani.
34.Kuna hageja põhinõue on põhjendatud, on põhjendatud ka viivise nõue. VÕS § 113 lg 2 kohaselt arvestatakse kahju hüvitamise nõude puhul võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse.
35.TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni.
2-20-16051 Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
36.Puudub vaidlus, et kostja ei ole hagejale tasunud arvetest nr M2000784, M20001186, M20001194 ja M20001488 tulenevat võlgnevust. Arve nr M2000784 tasumise tähtpäev oli 03.05.2020 ning summa 6537,16 eurot, arve nr M20001186 tasumise tähtpäev oli 14.05.2020 ning summa 5373,33 eurot, arve nr M20001194 tasumise tähtpäev oli 15.05.2020 ning summa 5433,22 eurot ja arve nr M20001488 tasumise tähtpäev oli 27,05 2020 ning summa 5407,59, millest kostja tasus 19.06.2020 464,20 eurot. Hageja on arvestanud sissenõutavaks muutunud viivist lähtuvalt üldtingimuste punktist 5.3 ning kostjale soodsamalt, kohaldades viivisemäära 0,04% päevas võlgnevuse tekkimisele järgneva 30 päeva vältel.
37.Kohtu hinnangul on hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõue põhjendatud ning kohus mõistab kostjalt välja hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise summas 3395,51 eurot ning edasiulatuva viivise alates hagiavalduse esitamisest 03.11.2020 kuni põhinõude täitmiseni viivisemääraga 0,1% päevas põhinõudelt.
38.Kohus jätab TsMS § 238 lg-te 5 ja 1 alusel arvestamata käesolevas otsuses nimetamata tõendid, millest ei nähtu poolte poolt asjas kohtu ette toodud ja asja lahendamisel tähtsust omavaid asjaolusid. Menetluskulud
39.TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
40.TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi kuulub rahuldamisele, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.
41.TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid.
42.TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.
43.TsMS § 174 lg 4 sätestab, et kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Hageja võib soovi korral esitada enda täieliku menetluskulude nimekirja kohtule 7 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest.
44.Kohus leiab, et menetluskulude suurust on menetlusökonoomikast tulenevalt mõistlik kindlaks määrata alles pärast lõpplahendi jõustumist. Seega ei määra kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks kohtuotsuses vaid määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. /allkirjastatud digitaalselt/ Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.