Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
2-08-16066
Kohus
Tartu Maakohus
Kohtukoosseis
Tartu Maakohtu kohtunik Margit Jõgeva
Otsuse tegemise aeg ja koht
4. juuni 2008. a Tartu, tagaseljaotsus kirjalikus menetluses
Tsiviilasja number
2-08-16066
Tsiviilasi
AS Hansapank hagi M..L vastu 35 940,46 krooni ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
-
hageja AS Hansapank (registrikood 10060701; asukoht Liivalaia 8, 15040 Tallinn); hageja lepinguline esindaja Manro Aparin (postiaadress Ülikooli 8, 51003 Tartu); kostja M..L
tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega; 2) kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul (TsMS § 415, § 416 lg 1, § 420 lg 1). Avalikult kättetoimetatuks loetakse tagaseljaotsus 30 päeva möödumisel teate väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast (TsMS § 317 lg 5). Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 1 ja 2). Hagejal edasikaebe õigust ettenähtud ei ole.
24.04.2008. a esitas AS Hansapank Tartu Maakohtusse hagi M..L vastu 28.04.2006. a sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu alusel kostjalt hageja kasuks võlgnevuse väljamõistmise nõudes. Kostja tegi krediitkaardiga tehinguid 7 382,50 krooni väärtuses, kuid peale lepingu lõppemist kasutatud krediidilimiiti hagejale ei tasunud. Samuti jättis kostja kasutatud krediidilimiidilt maksepäeval tasumata intressi, olles intressimaksetega võlgnevuses alates 05.10.2007. a. Hageja lõpetas kostjaga lepingu 25.01.2008. a. Seisuga 22.04.2008. a moodustab kostja lepingust tulenev võlgnevus hageja ees kokku 8 015,98 krooni, millest põhiosa võlgnevus on 7 382,50 krooni, intressivõlgnevus 518,66 krooni ja viivised 114,82 krooni. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tuleneva võlgnevuse summas 8 015,98 krooni ja viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates 23.04.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras. Samas hagiavalduses esitas hageja kostja vastu nõude 25.01.2007. a sõlmitud käenduseta väikelaenulepingu alusel tekkinud võlgnevuse väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 27 924,48 krooni, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 25 264,45 krooni, intressivõlgnevusest summas 2 089,76 krooni ja viivistest summas 570,27 krooni, ning viivise põhiosa võlgnevuse summalt alates 23.04.2008. a kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud määras.
Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate isiklikult allkirja vastu kätte saanud 19.05.2008. a (tl 22). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt,
kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud käenduseta väikelaenulepinguga (tl 10), laenu tagastamise graafikuga (tl 11-12), lepingute ülesütlemise teatisega (tl 8), väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonidest (tl 13-14), vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepinguga (tl 7) ja väljavõttega lepingul sooritatud operatsioonidest (tl 9). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 108 lg 1, § 113 lg 1 ja TsMS § 367, rahuldab kohus tagaseljaotsusega AS Hansapank hagi M..L vastu 35 940,46 krooni ja viiviste väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.
TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.