Hageja V. K. ja tema esindaja S. G.; Kostja seaduslik esindaja A. T..
vastu
töövaidluse
Resolutsioon
1.Kohaldada aegumist kuni 2007.a juulikuu töötasu ülekandmisega viivitamise eest esitatud viivisenõudele ja jätta V. K.’i (isikukood xxx, elukoht xxx) hagi OÜ STELL ENS (registrikood xxx, asukoht xxx) vastu täies ulatuses rahuldamata.
2.Jätta kõik menetluskulud hageja V. K.’vi kanda
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
28. veebruaril 2008.a esitatud hagiavalduse kohaselt 20.06.2007.a sõlmisid pooled töölepingu nr. 23. Töölepingut hagejale ei antud. Kostja süstemaatiliselt ei täitnud lepingust tulenevat kohustust maksta töötasu järgneva kuu 5. kuupäevaks ja viivitas tasu maksmisega 7 korral.
1 (6)
2-08-7568 31.01.2008.a esitas hageja tööandjale avalduse töölepingu TLS § 82 alusel lõpetamiseks, kuid kostja 05.02.2008.a lõpetas töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel, jättes hagejale maksmata hüvituse TLS § 82 lg 2 järgi. Hageja leidis, et kostja peab talle maksma viivist töötasu maksmisega viivitamise eest 1 581,23 krooni, hüvituse kahe kuu eest 7 968 krooni suuruses, hüvitist lõpparve kinnipidamise eest 3 984 krooni.
2.Hageja palus TLS § 49 p 1, 2, § 71 p 3, § 73 lg 1, 2, § 74 lg 1, § 119 lg 2, PalS § 20 lg 2, § 29, § 32, § 34, § 35, ITVS § 4, § 6 alusel: 1) tühistada tööandja käskkiri töölepingu lõpetamise kohta TLS § 79 lg 1 alusel; 2) lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 82 alusel; 3) kohustada kostjat tegema töölepingusse sissekande töölepingu lõpetamise aluse kohta; 4) kohustada kostjat väljastama hagejale 20.06.2007.a töölepingu nr. 23; 5) kohustada kostjat tegema töölepingusse kande töölepingu lõpetamise kohta TLS § 82 alusel; 6) välja mõista kostjalt hageja kasuks 2 kuu keskmine töötasu 7 968 krooni, viivis 1 581,23 krooni, hüvitust lõpparve tasumisega viivitamise eest 3 984 krooni; 7) jätta menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUS
3.24. märtsil 2008.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud ning palus jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda.
4.Kostja leidis, et viivisenõue summas 1 581,23 krooni ei ole põhjendatud, sest ITVS § 6 lg 1 kohaselt, töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud, v.a. 2. ja 3. lõikes ettenähtud juhul. Lõiked 2 ja 3 ei näe ette teist viivise väljamõistmise nõude esitamise tähtaega töötasu maksmisega viivitamise eest. Viivis, mida tööandja on kohustatud maksma PalS § 35 alusel palga maksmisega viivitamise eest, ei kuulu palga hulka. Kostja nõudis aegumise kohaldamist enne 28.10.2007.a tekkinud viivise nõude suhtes.
5.2007.a augustis muudeti pooltevahelise kokkuleppe alusel töölepingu p. 5.6, mille kohaselt oli palga maksmise uuteks kuupäevadeks järgneva kuu kuupäevad alates 25. kuni 30. kuupäevani. Seega toimus palga maksmine lepingus ettenähtud kuupäevadel. Kostja tunnistas, et töölepingu muutmine oli vormistatud ebakorrektselt, s.t lepingu muutmise kohta ei koostatud lepingu lisa, vaid vormistati leping ümber samadel tingimustel, peale lepingu punkti 5.6, mis ei too kaasa lepingu tühisust.
6.Ei faktilisi ega õiguslikke aluseid hageja kasuks lõpparve tasumisega viivitamise eest 3 984 krooni väljamõistmiseks ei ole, sest hageja sai lõpparve kätte 04.02.2008.a, so. 1 päev enne töölepingu lõpetamist. Samuti ei ole põhjendatud hageja nõue kahe kuu keskmise töötasu ulatuses hüvitise nõudes, kuna puudus alus töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 lg 1 alusel. Kostja ei ole töölepingu tingimusi rikkunud, sest alates 2007.a augustist toimus töötasu maksmine töölepinguga ettenähtud ajaks. Kostja lõpetas töölepingu TLS § 79 lg 1 alusel, kuna hageja töölt lahkumine enne tööpäeva 29.01-01.02.2008.a tõendas hageja soovi lõpetada töösuhted.
KOHTUISTUNG
7.Kohtuistungil hageja jäi esitatud haginõuete juurde. Hageja kinnitas, et töölepingul olevad allkirjad kuuluvad temale, kuid teatas, et ta ei andnud nõusolekut palga väljamaksmise tähtaegade muutmiseks ega allkirjastanud lepingu muudatust. Peale lahkumisavalduse esitamist
2 (6)
2-08-7568 töötas hageja veel viis päeva. Arvestades asjaoluga, et hagejal oli võetud pangalaen, tekkisid probleemid laenu tagastamisega.
8.Hageja esindaja selgituste kohaselt, kuna tööandja ei tasunud palka õigeaegselt, siis rikkus ta hageja õigusi. Kostja ei täitnud töölepingust tulenevaid kohustusi töömahu ja materjalide tagamisel. Hageja ei allkirjastanud lepingu muudatust.
9.Kostja esindaja hagiga ei nõustunud. Tema selgituste kohaselt palga maksmisega viivitati vaid ühel korral. Lepingut muudeti hiljem ja seda teadsid kõik töötajad. Töötajad said alati kätte kõik lepingutega ettenähtud summad. Tellimuste korral võisid töötajad saada ka suuremat palka, tellimuste puudumise korral suurema palga maksmise võimalus puudus. Pärast lahkumisavalduse esitamist töötas hageja viis päeva. Töölepingu lisas nr. 3 on hageja andnud nõusoleku töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
10.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.
11.Poolte vahel 20.06.2007.a sõlmitud töölepingu nr 23 alusel asus hageja kostja juurde tööle keevitajana. Tööandja kohustus tagama töötajale põhipalgana kuni 31.12.2007.a 3 600 krooni kuus ja alates 01.01.2008.a 4 350 krooni kuus. Töölepingu lisa nr 3 kohaselt tööleping lõpetati 05.02.2008.a TLS §79 alusel (t.lk. 22-25).
12.TLS §72 sätestab, et tööandja ja töötaja on kohustatud töölepingu lõpetamisest teineteisele ette teatama kirjalikult. 31.01.2008.a teatas hageja kostjale kirjalikult oma soovist lõpetada tööleping TLS §82 alusel tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise tõttu (t.lk 26). Töölepingu TLS §82 lõpetamiseks avalduse esitamine iseenesest ei kohusta tööandjat avaldusega nõustuma ja töölepingu vastavalt töötaja soovile lõpetama. Pooltel on tekkinud vaidlus töölepingu lõpetamise aluse üle, mistõttu vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITVS) § 2 ja TLS §142 peab vaidluse lahendama kohus.
13.Tulenevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). ITVS ega TLS ei vabasta töötajat tõendamiskoormisest. Vaidluse tekkimisel töölepingu lõpetamise aluse üle peab kumbki pool hagimenetluses tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõenditega tõendama oma nõudeid ja vastuväiteid. Kuigi hagiavalduses hageja on väitnud, et ta pole töölepingule ega selle lisadele allkirja andnud, siiski kohtuistungil ta on kinnitanud, et lepingu sõlmimise ja lõpetamise kohta antud allkirjad kuuluvad temale (t.lk. 58). Seega allkirja andmisega töölepingu lõpetamise kohta nõustus hageja töölepingu TLS §79 alusel töötaja algatusel lõpetamisega. Sellises olukorras tuleb asuda seisukohale, et töölepingu TLS §82 alusel lõpetamiseks esitatud esialgse avalduse on hageja tagasi võtnud.
14.Tunnistajana ülekuulatud N. P. ütluste kohaselt kirjutasid nad hagejaga ühel päeval lahkumisavalduse. Töölt lahkumise põhjuseks oli see, et 2008.a jaanuaris ei olnud tööd ja nad istusid kodus (t.lk. 57). Ka tunnistaja S. C.`i ütluste kohaselt viimasel kuul oli probleeme töö
3 (6)
2-08-7568 tagamisega, neile tehti ettepanek olla kodus (t.lk. 58). Lisaks eeltoodule peab kohus vajalikuks märkida, et 06.02.2008.a asus hageja tööle teise tööandja juurde, mis kinnitab seda, et töölepingu lõpetamise tegelikuks põhjuseks oli hageja soov teise tööandja juurde tööle asuda. Kostja ei ole seda takistanud, mistõttu tuleks lugeda, et tegelikult töölepingu lõpetamine on toimunud poolte kokkuleppel.
15.Nõustuda ei saa hageja väidetega tööandja poolt töölepingu tingimuste rikkumise kohta. Kostja poolt koostatud palgaarvestuste ja hageja pangakonto väljavõttega on tuvastatud, et tööandja tagas töötajale töötasu mitte ainult töölepinguga ettenähtud minimaalmääras, ta on arvestanud hagejale igakuiselt preemiaid (t.lk. 10, 27, 28), mille tasumist ta on põhjendanud tellimuste saamise ja hageja poolt tööülesannete korralikult täitmisega. Hageja poolt esitatud tõendi kohaselt 15.01.2008.a kinnitas tööandja, et hageja keskmiseks töötasuks on 8 465.20 krooni (t.lk. 43). Kostja esindaja seletuste kohaselt väljastati tõend selleks, et hageja saaks taotleda pangalaenu. Hagiavalduses ja ka kohtuistungil ei olnud hagejal vaidlust temale makstud töötasu suuruse üle. Et hagejale maksti osa töötasust sularahas pole tuvastatud. Seega tuleb asuda seisukohale, et hageja sai töötasu vastavalt tööandja arvestustele ja tema töötasu tegelikuks suuruseks on tööandja poolt ülekantud raha.
16.Hageja väidab, et tööandja, kandes töötasu üle järgmise kuu 25-30 kuupäevadel, on rikkunud töölepingu ja palgaseaduse sätteid. Palgaseaduse (PalS) §31 lg1 alusel palgaarvestusaeg, palga maksmise kord ja tähtajad määratakse kindlaks kollektiivlepingus, töösisekorra eeskirjas või töölepingus. Sama paragrahvi 11. lõike järgi palka makstakse vähemalt üks kord kuus. On üldiselt teada, et reeglina palka makstakse kuni järgmise kuu 10. kuupäevani, kuid seadus ei kehtesta palga maksmise kuupäeva ega keela selles teisiti kokku leppida. Kas tööandja juures olid kehtestatud töösisekorra eeskirjad ja milline oli palga maksmise tähtaeg nende järgi, ei ole teada. Samas on teada, et hagejaga sõlmitud töölepingu punkti 5.6. järgi palka kantakse üle järgmise kuu 25.-30. kuupäeval. Kohus ei nõustu kohtusitungil aset leidnud hageja esindaja väidetega, et lepingu punktis 5.6. tegelikult kuupäev 5. on muudetud 25 vastu, kirjutades numbrile 5 ette number 2 ja lisades reale alla kuupäeva 30. Hageja pole selle tuvastamiseks vastava ekspertiisi määramist soovinud (t.lk. 46). Kostja on tunnistanud, et algul oli palga maksmise kuupäevaks järgneva kuu 05. kuupäev, kuid 2007.a augustikuus muudeti leping selles osas ja lepiti palga maksmiseks järgneva kuu 25-30 kuupäevadel. Muudatust ei vormistatud lepingu lisana, vaid kirjutati leping ümber, muutes selle punkti 5.6. TLS §29 teise lause kohaselt tööleping loetakse sõlmituks, kui pooled on lepingule alla kirjutanud või töötaja on tööle lubatud. Sama seaduse §59 lg5 alusel töölepingu muutmine on lubatud vaid poolte kokkuleppel. Kuivõrd tööleping (selle muudetud variant) on koostatud A3 formaadis ja hageja on tunnistanud, et nii töölepingu sõlmimise kui ka palgamäära muutmise ja töölepingu lõpetamise kohta antud allkirjad on tema omad, siis ei saa hageja väita, et ta ei nõustunud töötasu maksmise kuupäeva osas töölepingu muutmisega. Pooled ei saa enam tugineda nende vahel varem sõlmitud lepingule ega varasemalt sätestatud palga maksmise kuupäevadele, sest nende vahel ei saa üheaegselt kehtida kaks erinevat töölepingu sätet.
17.Kostja kandis hagejale töötasu üle: 1) 2007.a juulikuu eest – 28. augustil; augustikuu eest 11. septembril; septembrikuu töötasu- 19. oktoobril; oktoobrikuu töötasu -12. novembril; novembrikuu eest - 13. detsembril, detsembrikuu eest - 22. jaanuaril 2008.a ning maksis lõpparvet välja 04.02.2008.a (t.lk. 10). Eeltoodu alusel ei ole võimalik järeldada, et kostja töölepingut rikkus. Sellepärast ei pidanudki kostja nõustuma hagejaga töölepingu TLS §82 alusel
4 (6)
2-08-7568 lõpetamisega. Ei ole tuvastatud ka kostja poolt töötajale töömahu tagamata või lepingujärgse töötasu maksmata jätmist. Seega ei ole hagejal õigust töölepingu tööandjapoolsete lepingurikkumise tõttu lõpetamise nõudmiseks ega TLS §82 lg2 sätestatud kahe kuu keskmise palga ulatuses hüvitise saamiseks.
18.Mis puudutab kostjalt palga maksmisega viivitamise eest viivise nõudmist, siis kostja on tunnistanud hageja õigust viivisele kuni augustikuuni 2007.a. PalS §35 alusel palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kooskõlas ITVS §6 lg1 töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on neli kuud. Nimetatud tähtaeg kehtib ka viivise väljamõistmise nõude esitamisel. Hageja pole oma nõuet seadusega kehtestatud tähtaja jooksul esitanud. Kostja on taotlenud nõudele aegumise kohaldamist, mistõttu vastavalt TsÜS §143 kohus kohaldab aegumist kuni 2007.a juulikuu töötasu ülekandmisega viivitamise eest esitatud viivise nõudele. Kuna alates augustikust pole kostja hagejale palga maksmisega viivituses olnud, siis selles ajast alates puudub alus hageja viivise nõude rahuldamiseks.
19.Hageja viimaseks tööpäevaks kostja juures oli 05.02.2008.a. Kuna lõpparve, s.h hüvitus kasutamata 19 päeva puhkuse eest kanti hagejale üle 04.02.2008.a, s.o eelviimasel tööpäeval, siis lõpparve maksmisel ei ole kostja PalS §32 lg1 ja TLS §74 lg1 sätteid rikkunud. Sellepärast on välistatud tööandja vastutus TLS §119 lg2 järgi ja nõue lõpparve kinnipidamise eest kuni ühe kuu keskmise palga suuruseni hüvituse saamises ei ole põhjendatud.
20.Õiged ei ole hageja väited tööandja poolt temale töölepingu teise eksemplari andmata jätmise kohta. Hageja on andnud töölepingule allkirja töölepingu kätte saamise kohta (t.lk. 25).
21.Hageja tööraamatusse tehtud kande kohaselt lõpetati tööleping 05.02.2008.a (t.lk. 11). Hageja pole TLS §74 lg1 teises lauses sätestatud korras nõudnud tööandjalt töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu tööraamatusse kandmist. Käesolevas vaidluses on tuvastatud küll, et kuni 2007.a augustikuuni oli tööandja viivituses palga maksmisega, kuid antud asjaolu aegumise tõttu ei ole enam aluseks töölepingu TLS §82 alusel lõpetamiseks ega sellise formuleeringu hageja tööraamatuse kandmiseks. Tööandja 04.02.2008.a käskkirja tühistamisega ei ole võimalik töölepingu lõpetamist välistada töölepingu TLS §79 alusel. TLS §73 lg1 alusel ei pea tööandja töölepingu lõpetamiseks üldse käskkirja välja andma. TLS §72 lg2 töölepingu lõpetamiseks esitatud kirjalikust teatisest võib loobuda teise poole nõusolekul. Hageja saaks tuginedes TLS §82 nõuda töölepingu lõpetamise tuvastamist ja hüvitise väljamõistmist kahe kuu keskmise palga ulatuses, kui ta ei oleks lepingu TLS §79 alusel lõpetamisega nõustunud.
22.Hageja ei tõendanud TLS §82 alusel lepingu lõpetamise aluste esinemist, mistõttu kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, jätab hagi rahuldamata.
KOHTUKULUD
23.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi jäetakse rahuldamata, jätab kohus kõik menetluskulud hageja kanda.
5 (6)
2-08-7568
24.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.