2-22-18754/8 - Täitmine - Kaebused kohtutäituri otsuste peale - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Avalduse kohaselt nõuab avaldaja kohtutäituri 05.12.2022 otsuse tühistamist ja täitemenetluse lõpetamist, sest kohtutäituri otsus on õigusvastane ja kogu täitemenetlus on tervikuna õigusvastane. Kohtutäitur on ületanud oma volitusi ja kuritarvitanud ametiseisundit. Kohtutäitur on omavoliliselt otsustanud edasikaebamise õiguse üle, mis on lubamatu. Kohtutäituri täitemenetlus on õigusvastane ka seetõttu, kuna teeb toiminguid samas asjas käimas oleva kohtumenetluse ajal, kohtuasi nr 2-22-9361. Tõenditele tuginedes oli avaldaja seisukohal, et kohtutäituril ei ole mingit õiguslikku ega seaduslikku alust täitemenetluseks ja see tuleb lõpetada. Kohtutäitur nimetab Maa-ameti korraldust nr 1-17/20/1929 täitedokumendiks, mis seaduse silmis seda ei ole. Kohtutäitur viitas TMS § 2 lg 1 p-le 193, mis ei ole seaduslikuks aluseks täitemenetluseks. Avaldaja sõnul on vaieldamatu asjaolu, et temal ei ole Maa-ametiga lepingulist seost ning puudub Maa-ameti peadirektori otsus. Seega ei ole avaldajal mingeid kohustusi Maa-ameti ega kohtutäituri ees. Koos avaldusega esitas avaldaja taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Avaldaja palus kohtul koheselt peatada täitemenetlus ja keelata kohtutäituril kõik täitetoimingud seoses avaldaja xxxxxxxxxx kinnistuga ning Ametlikest Teadaannetest kinnistu enampakkumiselt eemaldada. Avaldaja esitas ka menetlusabi ja riigi õigusabi taotlused. Kohtu põhjendused Kohus, vaadanud läbi kohtule esitatud kaebuse, taotlused ja lisad, leiab, et kaebus tuleb jätta menetlusse võtmata. TsMS § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Avaldaja eesmärk on täitemenetluse lõpetamine, sest tema arvates puudub täitedokument, mida täitur saaks täita. Kohus märgib, et täpselt samadel põhjendustel samas täiteasjas on avaldaja korduvalt esitanud kaebusi kohtutäiturile ja kohtutäituri otsuste peale, millega kohtutäitur on jätnud avaldaja kaebused rahuldamata ning jätkanud täitemenetlustega. Tsiviilasjades nr 2-229361 ja 2-22-5333 on kohus kaebuste menetlemisest keeldunud, sest kaebused on perspektiivitud – avaldaja ei ole enda eesmärkide saavutamiseks kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Kohus märgib (nagu 03.11.2022.a määruses tsiviilasjas nr 2-22-9361), et avaldaja vastuväited on materiaalõiguslikud, s.o avaldaja leiab, et tema ei ole lepingut sõlminud sissenõudjaga ning tal puuduvad Maa-ameti ees mistahes kohustused ning et Maa-ameti korraldus ei ole täitedokument. Kohus selgitab taaskord, et selliseid vastuväiteid ei saa kohtutäitur lahendada ega hinnata, sest kohtutäituri pädevuses ei ole kontrollida täitedokumendi kehtivust. Kohtutäitur lähtub täitedokumendi täitmisel formaliseerituse printsiibist ning tal puudub õigus hinnata täitedokumenti sisulises mõttes. Kohtutäitur ei saa ise täitemenetlust lõpetada põhjusel, et täitedokument ei kehti, veel vähem lõpetada täitemenetlust lihtsalt võlgniku taotluse alusel. TMS § 48 lg 1 ei näe ette võimalust lõpetada täitemenetlust üksnes võlgniku avalduse alusel. Kaebus kohtutäituri tegevusele/otsusele ei ole kohane õiguskaitsevahend materiaalõiguslike vastuväidete korral. Kui avaldaja on seisukohal, et puudub täitedokument, on kohane meede hagi esitamine sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks: vaatamata kohtu korduvatele selgitustele ei eole avaldaja kohtutele sellist hagi esitanud. Kohus märgib siiski täiendavalt, et tsiviilasjades nr 2-22-9361 ja 2-22-5333 on teada, et täiteasjas nr 047/2022/17 on täitmisel Maa-ameti 19.08.2020 korraldus nr 1-17/20/1929, mis on välja antud Maa-ameti peadirektori poolt ning mis näeb p-s 3.2.5 ette hoonestaja kohustuse

alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Kohus selgitab, et korraldust ei täideta selle pealkirjast lähtuvalt, vaid siiski sisu alusel. Korralduse sisust nähtuvalt on Maa-ameti peadirektor teinud otsuse jätta xxxxxxxxxx kinnistu riigi omandisse ning seada kinnistule hoonestusõiguse (käesolevalt sundhoonestusõigus, sest lepingut ei sõlmitud) avaldaja kasuks mh kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele reaalkoormatisega tagatud rahalise nõude rahuldamiseks. Seega vastab Maa-ameti korralduse sisu (otsus) TMS § 2 lg 1 p-s 193 sätestatud täitedokumendi nõuetele ning tegemist on täitedokumendiga, mida kohtutäitur on kohustatud täitma. Täitedokumendi vaidlustamiseks tuleb avaldajal pöörduda hagiga kohtusse mitte esitada kaebusi täitemenetluses. Kohus märgib, et ei hinda siinkohal, kas sellist hagi ka tegelikult sisuliselt menetleda saaks, sest see väljub käesoleva avalduse piiridest. Kuna kaebusega kohtutäituri otsusele või tegevusele ei saa vaidlustada täitedokumenti ennast, on avaldaja kaebus perspektiivitu ning seda pole võimalik menetleda. Kohus selgitab veel täiendavalt, et kohtutäituril on õigus jätkata täitemenetlusega ka olukorras, kus käimas on kohtumenetlus, sest täitemenetlust ei ole peatatud ega lõpetatud. Samuti, et avalik enamapakkumine ei toimu avaldaja kinnistu osas, sest kohtutäitur ei müü avaldajale kuuluvat kinnistut, vaid avaldajale kuuluvat hoonestusõigust. xxxxxxxxxx kinnistu kuulub riigile. Eeltoodust tulenevalt keeldub kohus kaebuse menetlusse võtmisest. Kohus selgitab avalduse menetlusse võtmisest keeldumise tagajärgi: TsMS § 372 lg 6 näeb ette, et kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et seda ei ole olnud kohtu menetluses. Kuivõrd kohus keeldus kaebuse menetlusse võtmisest, puudub vajadus lahendada avaldaja taotlust esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, menetlusabi taotlust aga ka riigi õigusabi taotlust. Kohus ei võta nimetatud taotluste osas sisulist seisukohta.