Täitmine › Kaebused kohtutäituri otsuste peale

-

-

Võlgnikule jäi arusaamatuks, miks kestis elektrooniline enampakkumine kuni 28.12.2022 kell 12.16, kui pidi lõppema 28.12.2022 kell 12.00 ning enampakkumise aktis on 3 viimast pakkumist tehtud üheaegselt (kell 12:11:30), mis pole eluliselt usutav. Kohtutäituri toiming (enampakkumine kinnisvara suhtes) ei ole proportsioonis sissenõudja nõudega (24,30 eurot) ega põhjendatud. Kohtutäitur arestis 08.04.2022 ka võlgniku pangakontod lisaks pensionile ja seetõttu oli täituril võimalik nõude rahuldamine sissetulekutest kinnipidamise teel.

30.05.2023 esitas Zxxxxxx Jxxxxxxx uue taotluse esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamiseks, sest tsiviilasjas 2-23-3900 tehtav lahend sõltub tsiviilasjas 2-23-2017 tehtavast lahendist. Täitemenetlus tuleb peatada kuni tsiviilasjas 2-23-2017 tehtava lahendi jõustumiseni. Samuti märkis Zxxxxxx Jxxxxxxx, et kinnistu vabatahtliku vabastamise tähtaeg on 26.05.2023 ning juhul kui ZxxxxxxxJxxxxxxx selleks ajaks kinnistut ei vabasta, siis toimub kinnisasja äravõtmine ja sundkorras isikute, loomade ja asjade väljatõstmine 31.05.2023 kell 9.00. Kohtutäitur pani Zxxxxxx Jxxxxxxxxxx kohustuseks anda kinnisasja valdus üle, muretseda ruum vara paigutamiseks, teatada selle asukoht kohtutäiturile, viia kinnistult kõik loomad ära. Kui loomadele hoiukohta ei leita, siis nad hukatakse. Zxxxxxx Jxxxxxxx saab oma põllult ja loomapidamisega eluks vajaliku toidu. Kui loomad hukatakse ja tõstetakse xxxxxxxxxxxx välja, siis on ohustatud Zxxxxxx Jxxxxxxx igapäevane toimetulek ja lisaks jääb vanainimene lageda taeva olla kodutuna. Kohtutäituri seisukoht Vastuseks kaebusele palus kohtutäitur jätta see läbivaatamata. Kohtutäitur jäi enda 28.02.2023 otsuse juurde. Täitemenetluse alustamise hetkel olid täidetud täitemenetluse algatamise eeldused TMS § 2 lg 1 p 15 alusel. Sundenampakkumise akti alusel saab enampakkumisel kinnisasja ostnud isik, kes on kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse välja nõuda. Kohtutäituril puudub õigus keelduda täitemenetluse algatamisest, kui täitmise eeldused on täidetud. Võlgnik ei ole kohtusse pöördumisel kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Kohtutäitur selgitas enampakkumisega ja võlgniku vastuväidetega seonduvalt (täiteasi nr 047/2022/217), et ta on võlgnikule korduvalt selgitanud, et kaebusega kohtutäituri tegevusele ei saa täitedokumenti, s.o Maa-ameti korraldust, vaidlustada. Samuti seda, et hoonestusõiguse enampakkumine oli ainus võimalik viis nõude täitmiseks. Kohtutäitur leidis, et võlgniku kaebus kohtutäituri tegevusele enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks tuleb jätta läbi vaatamata, sest kaebus ei ole sobiv õiguskaitsevahend arvestades võlgniku eesmärki. Kohtutäitur oli seisukohal, et enampakkumise hinna vaidlustamise kord oli võlgnikule teatavaks tehtud, kuid võlgnik tähtaegselt hinda ei vaidlustanud. Kohtutäitur selgitas ka enamapakkumisel pakkumiste tegemist, pakkumise pikenemise intervalle ning automaatpakkumise kasutamise võimalust. Võlgniku kaebus valduse vabastamise tähtaja puudumise osas enampakkumise aktis ning kaebus raha laekumiste osas tuleb jätta läbi vaatamata, sest neid ei ole eelnevalt, õigeaegselt kohtutäiturile esitatud. Kohtutäitur selgitas, et valduse vabastamise tähtaega enampakkumise aktis ei märgita, sest võlgnikul oli õigus asja vallata kuni kinnistusraamatu kande tegemiseni. Kohtutäitur ei tagastanud Sotsiaalkindlustusametile mingeid summasid, sest täiteasjas ei laekunud kohtutäiturile ühtegi summat. Ostjalt laekus tagatisraha 400 eurot ja lõplik ostuhind 6000 eurot, kokku 6400 eurot. Pangaorderite numbriteks on 6711 ja 6813 ning need numbrid ei ole laekunud summad. Sissenõudja seisukoht Sissenõudja palus jätta võlgniku kaebus läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata. Täiteasja nr 047/2023/146 aluseks olev täitedokument on kehtiv ja täidetav. Võlgnik ei ole

kasutanud kohast õiguskaitsevahendit. Võlgnik pidanuks esitama hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks, kuid pole seda siiani teinud. Võlgnik on lasknud tähtaja hagi esitamiseks mööda ning ta on kaotanud õiguse esitada hagi enampakkumise kehtetuks tunnistamiseks. TMS § 223 lg-s 1 märgitud tähtaeg on õigust lõpetav ega ole ennistatav. Võlgniku esitatud kaebus on perspektiivitu, sest ei võimalda saavutada võlgniku soovitud eesmärki. Võlgniku kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohtu seisukoht Sissenõudja ja kohtutäitur on palunud jätta kaebus läbi vaatamata ning sissenõudja alternatiivselt rahuldamata. Kohus leiab, et esitatud kaebust on võimalik lahendada ammendavalt ja lõplikult ning läbi vaatamata jätmise asemel lahendab kohus asja sisuliselt. Esmalt lahendab kohus võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale ja seejärel võlgniku taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. I Kaebus kohtutäituri otsuse peale Võlgnik esitas kaebuse kohtutäituri 28.02.2023 otsusele täiteasjas 047/2023/146. Võlgnik leidis, et täitmisteade täiteasjas nr 047/2023/146 on põhjendamatu, sest täitedokument on õigusvastane ja kuulub tühistamisele, samuti ei ole hoonestusõiguse arestimine toimunud õiguspäraselt ja täitur ei ole enampakkumist õiguspäraselt läbi viinud. Kohus tegi kindlaks, et kohtutäitur on 28.02.2023 otsusega (tl 7-8) avaldaja 18.02.2023 esitatud kaebuse jätnud rahuldamata. Kohus on asja materjalide pinnalt (sh esitatud ja kogutud tõendid) tuvastanud järgmised asjaolud: - Täitemenetluses 047/2023/146 on täitmisel 29.12.2022 vara enampakkumise akt (hoonestusõigusele xxxxxxxxxx, xxxxxxxx küla, xxxxxxx vald, xxxxxxxxxxxx maakond) täiteasjas 047/2022/217 (tl 9, 45-47). - Sissenõudja on kantud hoonestusõiguse omanikuna kinnistusraamatusse (tl 49). - Võlgnik on vaidlustanud täitedokumendi ning seda menetletakse tsiviilasjas nr 2-232017. Võlgnik palus nimetatud tsiviilasjas tühistada täituri otsused ning tunnistada 29.12.2022 toimunud enampakkumine kehtetuks ja 28.11.2022 vara arestimine (teade enampakkumise kohta) tühiseks (tl 57). Võlgnik on käeolevalt esitatud kaebuses seisukohal, et tema suhtes täiteasja 047/2023/146 läbiviimine ei ole põhjendatud, sest täitedokument on õigusvastane ja kuulub tühistamisele. Võlgniku tegelik eesmärk kaebuse esitamisel on tunnistada enampakkumise akt kehtetuks ning seeläbi lõpetada täitemenetlus nr 047/2023/146 ja sealt järelduvalt ka 047/2022/217. Seega vaidlustab võlgnik mh täitemenetluse 047/2023/146 aluseks olevat täitedokumenti. Kohus leiab, et täitedokumendi vaidlustamine ei toimu kohtutäituri tegevusele või otsusele esitatud kaebuse esitamise kaudu. Täitedokumendi vaidlustamiseks tuleb esitada vastava hagi. Ka Tartu Ringkonnakohus on määruskaebust lahendavas08.05.2023 määruses selgitanud, et ainsaks kohaseks õiguskaitsevaheniks on kaebuse esitaja soovitud eesmärgi saavutamisel enamapakkumise kehtetuks tunnistamise hagi esitamine (TMS § 223 lg 1) Ringkonnakohtu määruse lk 6 4 lõik). Käesolevalt ei ole kaebuse esitaja esitanud hagi vaid kaebuse kohtutäituri otsusele. TMS § 2 lg 1 p 15 kohaselt on täitedokumendiks sundenampakkumise akt, mille alusel on enampakkumisel kinnisasja ostnud isik kantud omanikuna kinnistusraamatusse, kinnisasja valduse väljanõudmisel.

Sissenõudja omandas enampakkumisel võlgnikule kuulunud hoonestusõiguse ning selle kohta on koostatud enampakkumise akt. Samuti on tõendatud, et sissenõudja on kantud kinnistusraamatusse hoonestusõiguse omanikuna. Kohtutäitur ei saanud keelduda täitemenetluse 047/2023/146 algatamisest, kuna talle esitati kehtiv täitedokument. Täitemenetluse algatamise eeldused olid täidetud. Seega on kohtutäitur algatanud täitemenetluse nr 047/2023/146 õiguspäraselt. Kohus leiab, et kohtutäitur on nõuet täitnud vastavalt seadusele. 09.02.2023 kinnisasja väljaandmise täitmisteade (tl 11) vastab TMS §-s 180 sätestatud nõuetele. Võlgnikule on vastavalt seadusele antud vabatahtliku täitmise tähtaeg ning hoiatatud tagajärgedest, mis kaasnevad nõude vabatahtlikult täitmata jätmisega. Samuti on võlgnikule selgitatud tema kohustusi ja kaebeõigust. Kohus ei tuvastanud, et kohtutäitur oleks täiteasjas nr 047/2023/146 toiminguid teinud ebaseaduslikult või oleks jätnud mõne vajaliku toimingu tegemata. Ka ei ole võlgnik kaebuses tegelikult välja toonud, mida kohtutäitur on nõuet täites täpsemalt rikkunud. Võlgniku vastuväited kaebuses seonduvad ainult täitedokumendi (nii täiteasja 047/2023/146 kui 047/2022/217 aluseks olnud täitedokumendid) kehtivuse küsimusega ja kõigega, mida on täiteasjas nr 047/2022/217 valesti tehtud. Kaebusest ei selgu aga, millised on võlgniku etteheited nõude täitmisele just täiteasja 047/2023/146 läbiviimisel. Seega leiab kohus, et puuduvad alused kaebuse rahuldamiseks. Kohus märkis eelpool, et kuna avaldaja pole esitanud kohast hagi vaid kaebuse kohtutäituri otsusele, ei ole võlgniku tegelikke eesmärke sellisel viisil võimalik saavutada. Võlgnikule on korduvalt erinevates kohtumenetlustes ja -astmetes (nt 2-22-9361, 2-22-18754) selgitatud, et võlgniku vastuväited on materiaalõiguslikud ja selliseid vastuväiteid ei saa kohtutäitur lahendada, sest tema pädevuses ei ole kontrollida täitedokumentide kehtivust. Kohtutäitur lähtub täitedokumendi täitmisel formaliseerituse printsiibist. Käeolevas olukorras on avaldajal põhimõtteliselt ainus kohane õiguskaitsevahend enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi. Nimetatud õiguskaitsevahendile on tegelikult viide ka enampakkumise akti lõpus selgituste all. Akt on võlgnikule edastatud ja seega oli õiguskaitsevahendi liik võlgnikule teada. Õiguskaitsevahendi liigi valikut on selgitanud Tartu Ringkonnakohus 08.05.2023.a määruses tsiviilasjas nr 2-23-3900 selgitatud veel täiendavalt järgmiselt: „Ringkonnakohtu arvates on võlgniku peamiseks eesmärgiks tunnistada enampakkumine kehtetuks ning taastada sellega enampakkumise eelne olukord. Täituri otsuse peale esitatava kaebuse lahendamisel saab kohus küll kontrollida täituri toimingute või ka toimingute tegemata jätmise (st tegevusetuse) õiguspärasust täitemenetluse korraldamisel ja läbiviimisel, kuid täituri otsuse peale kaebuse esitamisega ei ole võimalik kujundada kohtulikult ümber olemasolevat õiguslikku olukorda (õigussuhet), st saavutada enampakkumise kehtetuks tunnistamist.“ Võlgnik ei ole käesoleva määruse tegemise seisuga esitanud kohtule ühtegi hagi. Kuna kohus ei ole tuvastanud täiteasja 047/2023/146 menetluses ühtegi kohtutäituri rikkumist, siis jätab kohus võlgniku kaebuse kohtutäituri otsuse peale rahuldamata. II Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine Võlgnik esitas uue taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna kohus jätab võlgniku kaebuse rahuldamata, siis leiab kohus, et käesolevalt puudub esialgse õiguskaitse vajadus ning taotlus tuleb jätta rahuldamata. Kohus selgitab, et esialgset õiguskaitset saab kohaldada menetluse ajaks. Käesolevalt tegi kohus sisulise lahendi ning lõpetab menetluse, mistõttu puudub ka alus menetluse ajaks õigussuhte kuidagi reguleerida või piirata.

Täiendavalt viitab kohus Tartu Ringkonnakohtu 08.05.2023.a määrusele, milles ringkonnakohus on leidnud, et kohtul on iseenesest võimalik lahendades kaebust kohtutäituri otsuse peale peatada menetluse ajaks täitemenetlus, aga see ei tähenda, et taotlust oleks käesolevas asjas põhjendatud. Esialgse õiguskaitse taotlus täitemenetlus peatamiseks võib olla põhjendatud enampakkumise kehtetuks tunnistamise hagi menetlemise ajaks, kuid mitte kaebuse lahendamisel kohtutäituri tegevuse peale. Kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuses taotletavaid eesmärke, siis piirab esialgse õiguskaitse korras täitemenetluse peatamine ebaproportsionaalselt sissenõudja õigust täita oma nõue. Just sellel põhjusel Tartu Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse, millega maakohus võlgniku taotluse rahuldas. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus rahuldamata võlgniku taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Menetluskulude jaotus TsMS § 172 lg 1 sätestab, et hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. TsMS § 172 lg 10 sätestab, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse kohtule esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti. Kaebuse esitaja on tasunud seaduses ette nähtud riigilõivu, mis jääb tema enda kanda. Muudele menetluskuludele tuleb kohaldada vastavalt asjaoludele TsMS § 172 lg-s 1 kirjapandud üldnormi. Kohtu hinnangul on õiglane jätta menetluskulud avaldaja kanda. Avaldaja huvides on menetlus algatatud ning avaldus jäi rahuldamata. Kohtutäituril puuduvad menetluskulud, mistõttu kohus nende rahalist suurust kindlaks ei määra. Sissenõudja on esitanud enda viimases seisukohas menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on temal menetluskulud kokku 466 eurot, millest 70 eurot on riigilõiv määruskaebuselt ning 396 eurot (3h x 132€/h, sh km) on esindajakulud. Esindajakulud on koos käibemaksuga, sest sissenõudja ei ole käibemaksukohustuslane. Kohus tegi kindlaks, et sissenõudja on tasunud määruskaebus esitamisel riigilõivu 70 eurot. Riigilõivu on tasutud seaduses ettenähtud määras ja see kuulub võlgniku poolt hüvitamisele. Sissenõudja taotles ka puudutatud isikult välja mõista tema lepingulisele esindaja kulud summas 396 eurot. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus peab seega hindama tehtud õigusabikulude vajalikkust ja põhjendatust konkreetse menetluse kontekstis. Kohtul ei ole õigusabile tehtud kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel kohustust analüüsida minutilise täpsusega iga üksiku õigusabitoimingu põhjendatust ja vajalikkust eraldi. Väljamõistetavate õigusabikulude suurus tervikuna peab vastama tsiviilasja olemusele, keerukusele ja mahule, sh vajalike menetlustoimingute hulgale. Kohus hindab sissenõudja esindajate toiminguid kogumis, lähtudes mh ka sissenõudja esitatud dokumentide sisust. Kohus leiab, et sissenõudja esindaja tasumäär 110 €/h + km on põhjendatud ja see vastab keskmisele sarnase õigusteenuse eest makstavale tasule. Samuti leiab kohus, arvestades

menetluse keerukust, mahtu ja esitatud menetlusdokumentide sisu, et põhjendatud on sissenõudja menetlustoimingutele kulunud aeg 3 h. Sissenõudja põhjendatud menetluskulud on kokku seega 466 eurot, millest 70 eurot on riigilõiv ja 396 eurot esindajakulud. Sissenõudja taotlusel mõistab kohus TsMS § 177 lg 2 alusel võlgnikult sissenõudja kasuks välja viivise väljamõistetud menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 lauses 2 ettenähtud määras (EKP intress + 8 % aastas). /allkirjastatud digitaalselt/ Maimu Laumets kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.