Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Mare Kõlvart
Otsuse tegemise aeg ja koht
02.06.2008.a., Kentmanni kohtumaja, Tallinn
Tsiviilasja number
2-07-12368
Tsiviilasi
AL`i hagi AS G(endise nimega AS F) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja – AL (isikukood xxx, elukoht xxx) Kostja – AS G(endise nimega AS F; registrikood xxx, asukoht xxx)
Kohtuistungi toimumise aeg
18.03.2008.a., avalik istung
Kohtuistungil osalesid
Hageja AL Kostja esindaja Ülle Luberg
Jätta rahuldamata ALi hagi AS G4S (endise nimega AS F) vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks ja hüvitise saamiseks.
Hageja menetluskulud jätta hageja enda kanda.
Edasikaebamise kord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Asjaolud ja hageja nõue 28.03.2007.a. esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte vahel 31.10.2006.a. tööleping nr TL0206-1039, mille kohaselt töötas hageja alates 06.11.2006 a. AS-i G(endise nimega AS F) valvetöötajana. Leping sõlmiti määratud tähtajaks kuni 05.05.2007.a. 4-kuulise katseajaga.
06.12.2006.a. sai hageja teada, et tööleping on lõpetatud tööandja (kostja) algatusel katseaja ebarahuldavate tulemuste tõttu TLS § 86 p 5 alusel. 05.01.2007.a. esitas hageja kostja vastu avalduse Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile, kus 26.02.2007.a. otsusega jäeti avaldus töövaidlusasjas nr 9.01-02/54/07 rahuldamata. Hageja ei nõustunud nimetatud otsusega ning taotles asja läbivaatamist kohtus. Hageja leiab, et tööandja ei ole tõendanud, millises osas ja millisel viisil olid katseaja tulemused ebarahuldavad. Töölepingu lõpetamise tegelikke põhjusi (milles konkreetselt ilmnes katseajal tehtud töö ebapiisavus) kostja selgitanud ei ole. Hageja leiab, et antud juhul puudusid piisavad alused töölepingu lõpetamiseks ja tööleping on lõpetatud ebaseaduslikult. Hageja ei soovi tööle ennistamist. Hageja palub hagi rahuldada ja tunnistada poolte vahel 31.10.2006.a. sõlmitud töölepingu nr TL0206-1039 lõpetamine ebaseaduslikuks ning mõista kostjalt välja hüvitus kuue kuu keskmise palga ulatuses summas 27 636 krooni, lähtudes asjaolust, et hageja keskmine kuupalk oli 4606 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt asus hageja tööle 06.11.2006.a. valvetöötaja ametikohale Ülemiste keskuse kaupluses K 4 kuulise katseajaga. Hageja läbis enne tööle asumist tööandja poolt korraldatud valve- ja turvatöötaja esmakoolituse, mis pidi talle andma tööks vajalikud algteadmised ja –oskused, sh klienditeeninduse põhimõtted. Tööandja hindas hageja katseaja tulemusi ebarahuldavaks, kuna hageja ei sobinud oma isikuomadustelt ja ebapiisava suhtlemisoskuse tõttu valvetöötajaks. Tööandja hinnang hageja katseaja tulemuse kohta tugines nii kliendi (kaupluse K juhataja ja müüjate) poolt esitatud pretensioonidele kui ka otsese juhi ning töökaaslaste hinnangutele. Klient ei olnud rahul hageja suhtlemisoskusega kaastöötajate ja kaupluse klientidega. Suhtlemisel kaupluse müüjatega oli hageja ebaviisakas, käitus lugupidamatult ja solvavalt, kasutades nendega suhtlemisel roppe sõnu. Kostja on seisukohal, et tema kui tööandja hinnang hageja mittesobivuse kohta tehtavale tööle ebarahuldava suhtlemisoskuse kohta rajanes objektiivsetel asjaoludel ning seega on töölepingu lõpetamine seaduslik ning põhjendatud. Lisaks kostja ei nõustu hageja poolt hagiavalduses märgitud keskmise palga suurusega summas 4606 krooni. Kostja esitas Tallinna ja Harjumaa Töövaidluskomisjonile 06.02.2007.a. keskmise palga arvestuse, mille kohaselt on hageja keskmiseks palgaks 3843.34 krooni. Kostja leiab,et hagi on põhjendamatu ja palub jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused Kohus ,kuulanud ära poolte seletused ja tunnistaja ütlused kohtuistungil ning tutvunud asjas esitatud kirjalike tõenditega ,leidis,et hagi on põhjendamata,tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Vaidlust ei ole selles,et hageja asus tööle AS-i F valvetöötajana 06.11.2006 a. neljakuulise katseajaga.Hageja töötamise kohaks oli Ülemiste keskuse kauplus K .6.12.2006 a. lõpetas kostja hagejaga töölepingu TLS § 86 p.5 alusel seoses katseaja ebarahuldavate tulemustega. Vaidlus on selles ,et hageja arvates puudusid töölepingu lõpetamiseks piisavad asjaolud. Vastavalt TLS § 33 võib katseaja ette näha töölepingus kokkulepitud tööde tegemiseks töötajal vajaliku tervise ,võimete,suhtlemisalase sobivuse ja kutseoskuste kindlaksmääramiseks.TLS § 34 kohaselt määrab katseaja tulemused kindlaks tööandja ,kellel on õigus neid hinnata ning tulemuste ebarahuldavaks osutumisel lõpetada tööleping TLS § 102 tingimustel katseaja kestel
TLS § 86 p.5 alusel.Töötaja mittevastavust tema töökohal esitatavatele nõuetele peab tõendama tööandja. Vastavalt ametijuhendile eeldas hageja töökoht suhtlemisoskust nii kliendi esindajatega kui ka tema töökohaks olnud kaupluse külastajatega,aga samuti korrektsust ja kohusetundlikkust. Töövaidluskomisjoni toimiku 9.01-02/54/07 materjalidest nähtuvalt sai hageja katseaja tulemuste hindamisel otsustavaks kaupluse müüja I.Shultsi pöördumine 17.11.2006 a. kaupluse juhtkonna poole avaldusega ,mille kohaselt müüja märkusele mitte tegeleda valvetöötajal töö ajal kõrvaliste asjadega ,nimetas hageja I.S hultsi kaupluse külastajate kuuldes korduvalt venekeelse solvava väljendiga ja ebatsensuursete käibefraasidega ning ähvardas teda tappa.Hageja suhtlemisviisi kohta on kostjale teinud 17.11.2006 a ettekande ka samas töötanud kostja teine turvatöötaja N.O . Eeltoodut kinnitab kohtus tunnistajana ütlusi andnud kostja mehitatud valve turvajuht AR Tunnistaja sõnul tuli hageja kaupluse juhataja taotlusel objektilt kõrvaldada hagejaga suhtlustasandil tihti toimuvate konfliktide tõttu. Hageja kinnitas kohtuistungil,et ei mäleta täpselt,mis on kirjas tema ametikohustustes,kuid tema suhtlemisstiil ja käitumine on normaalsed,ebatsensuurseid ja solvavaid väljendeid kasutas ta enda kaitseks kaupluse töötajate põhjendamatute märkuste ja soovituste vastu.Hageja leiab,et temapoolse sellise suhtlemise kutsus esile ebarahuldav töökorraldus tööandja poolt ja kliendi töötajate halb suhtumine valvetöötajatesse. Kohus leiab,et hageja sellise suhtlemisstiili normaalseks pidamine tema poolt on kohatu ja vastuolus elementaarsete viisakusnõuetega.Ka TLS § 48 lg.1p4 kohustab pooli vastastikku olema teineteise suhtes viisakad. Kohtu hinnangul on kostja kui hageja tööandja tõendanud hageja sobimatuse valvetöötajana töötamiseks hageja ebarahuldava suhtlemisoskuse tõttu kostja kliendi esindajatega. Kohus , tuginedes TLS § 102 leiab,et kostjal kui tööandjal oli õigus lõpetada hagejaga tööleping TLS § 86 p.5 ettenähtud alusel katseaja kestel,kuna katseaja tulemused osutusid ebarahuldavaks. Hageja nõue töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamiseks on põhjendamata ja tõendamata ning tuleb jätta rahuldamata. Hageja kohtukulud tuleb jätta hageja enda kanda.
Mare Kõlvart Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.