ARS BaltCompany OÜ hagi V. S. ja J. S. vastu võlgnevuse nõudes ning kostjate vastuhagi ARS BaltCompany OÜ vastu lõpetada võlatunnistusega antud nõudeõigus ja alternatiivselt keelata vastaspoolel võlatunnistusele tuginemine
Hagihind Vastuhagi hind
7109,59 eurot 7325,18 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: ARS BaltCompany OÜ (registrikood 11265316, asukoht Parda 6, 10151 Tallinn) Hageja seaduslik esindaja: juhatuse liige A. I. Hageja lepinguline esindaja: Priit Lantin (Lantin Law Firm OÜ, e-post [email protected]) Kostja I: V. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostja II: J. S. (isikukood xxxx, elukoht xxxx) Kostjate lepinguline esindaja: vandeadvokaat Meelis Masso (Meelis Masso Advokaadibüroo OÜ, e-post [email protected])
Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt välja põhivõlgnevus 5000 eurot.
3.Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt välja viivis ajavahemiku 15.08.2015.a kuni 02.11.2018.a eest summas 1609,59 eurot. Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks solidaarselt välja lisanduv viivis alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 5000 euro) tasumiseni, määraga 10% põhivõlgnevuse jäägilt aastas.
4.Jätta kostjate V. S. ja J. S. 09.04.2019.a vastuhagi läbi vaatamata.
5.Toimetada lahend poolte lepingulistele esindajatele ning Rahandusministeeriumile kätte. Menetluskulude jaotus
1.Jätta kostjate V. S.a ja J. S. vastuhagi osas menetluskulud solidaarselt kostjate kanda.
2.Jätta ARS BaltCompany OÜ hagi osas menetluskulud solidaarselt kostjate V. S. ja J. S. kanda.
3.Mõista kostjatelt V. S.lt ja J. S.lt solidaarselt hageja ARS BaltCompany OÜ kasuks menetluskuludena välja 6036 eurot.
4.Hüvitamisele kuuluvalt menetluskuludelt tuleb kostjatel solidaarselt tasuda hagejale viivist käesoleva kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
5.Arvata hageja poolt käekirjaekspertiisiks ette tasutud 564 eurot lahendi jõustumisel riigituludesse. Edasikaebamise kord Pooltel on õigus esitada käesoleva kohtuotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmisetaotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Harju Maakohtu menetluses on ARS BaltCompany OÜ hagi V. S. ja J. S. vastu võlgnevuse nõudes ning V. S. ja J. S. vastuhagi ARS BaltCompany OÜ vastu lõpetada võlatunnistusega antud nõudeõigus ja alternatiivselt keelata vastaspoolel võlatunnistusele tuginemine.
2.Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt allkirjastasid pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx, mille kohaselt võlgnevad kostjad hagejale 5000 eurot. Kostjad kohustusid tasuma võlasumma hagejale hiljemalt 14.08.2015.a. Võlatunnistuse kohaselt ei olnud kostjad kohustatud tasuma intressi võlasumma kasutamise eest. Pooled leppisid kokku, et juhul kui kostjad ei tasu võlasummat hiljemalt 14.08.2015.a, siis kohustuvad kostjad tasuma viivist 5% päevas võlasummalt iga viivitatud päeva eest.
2-18-117181 Lisaks kinnitasid kostjad võlatunnistuse punktis kaks järgnevat: kohustatud isik tunnistab täies ulatuses, tingimusteta ja tagasivõtmatult enda varalisi kohtusis võlausaldaja ees, kokku summas 5000 eurot ning pooled käsitlevad käesolevas punktis toodud avaldust konstitutiivse võlatunnistusena võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 tähenduses. Kostjad tähtajaks võlasummat ei tagastanud. Hageja edastas korduvalt kostjatele teateid ja nõudeid, kuid kostjad makseid tasuma ei asunud vaid andsid korduvaid lubadusi mida ei täitnud. Hageja palub kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 5000 eurot ning viivise kuni hagi esitamiseni 02.11.2018.a summas 1609,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise kuni nõude täies ulatuses täitmiseni 10% aastas tasumata põhisummalt.
3.26.11.2018.a vastuses hagile vaidlustavad kostjad väidetavalt nende poolt 14.05.2015.a allkirjastatud võlatunnistusel xxxx olevad allkirjad. Kostjad kinnitavad, et märgitud võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt ning esitavad dokumendi ehtsuse vastuväite tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 277 kohaselt. Kostjad teatasid, et menetluse jätkudes soovivad kostjad esitada vastuhagi konstitutiivse võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu, sest kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale 5000 eurot.
4.Kostjad on 04.09.2019.a esitanud vastuhagi. Kostjad paluvad 14.05.2015.a võlatunnistusega nr xxxx hagejale antud nõudeõiguse lõpetamist vastuhagejatele loovutamise (kokkulangemise) kaudu ja/või alternatiivselt hageja keelamist tugineda edaspidi 14.05.2015.a võlatunnistusele nr xxxx. Kostjad leiavad, et võlatunnistus on antud väidetavalt kostjate kohustuse täitmise tagamiseks, millist kohustust aga ei ole ega ole ka tekkinud. See tähendab, et kostjatel puudub kohustus tasuda hagejale võlatunnistuses märgitud 5000 eurot koos viivistega, kas siis 5% päevas või nagu hagis vähendatult nõutud 10% aastas. Kostjad märgivad, et nad said konstitutiivse võlatunnistuse olemasolust teada alles hagimaterjalide kättesaamisel, s.o e-toimikust nähtuvalt 27.11.2018.a. Eelnenud maksekäsu kiirmenetluses võlatunnistust kui tõendit ei esitatud ja varasemalt kostjad seda võlatunnistust näinud ei olnud. Kostjad jäävad selle juurde, et neile teadaolevalt nad sellist dokumenti allkirjastanud ei ole. Kui kohtupraktikas on tunnustatud, et võlatunnistuse alusel nõude esitamise korral pöördub tõendamiskoormus ümber ja hageja ei pea võlatunnistuse esitamisel sisuliselt midagi tõendama, siis vastuhagi esitamise korral võlatunnistuse tagastamiseks alusetu rikastumise tõttu on vastukostja kohustuseks tõendada, millisest tehingust tekkis vastuhagejate väidetav kohustus tasuda vastukostjale 5000 eurot. Eeltoodud tõendamiskoormust kinnitab ka kohtupraktikas üldtunnustatud seisukoht, et negatiivset asjaolu on hagejal pea võimatu tõendada ja tulenevalt hea usu põhimõttest pöördub tõendamiskoormis ümber. Kostjad kinnitavad, et neil puuduvad mistahes rahalised kohustused nii hageja ARS BaltCompany OÜ kui ka tema seadusliku esindaja A. I.i ees ning ARS BaltCompany OÜ hagi rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise.
5.28.02.2019.a eelistungil selgitas hageja võlatunnistuse andmisega seonduvaid asjaolusid. Hageja selgitas, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete tasumisel. Nad pöördusid ARS BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleriteenust võlanõuetega tegelemisel, krediitide saamisel ja võlaolukorra lahenemisel. See oli teenus, milles võlg on tekkinud ning algselt oli poolte vahel suuline kokkulepe. Kui teenus oli osutatud, siis ei jõudnud nad kohe tasuda ja nad sõlmisid võlatunnistuse, et nad tasuvad summa. Hageja hinnangul on võlatunnistusega tekkinud iseseisev abstraktne võlatunnistus. 16.11.2022.a kohtuistungil kuulas kohus vande all ära hageja seadusliku esindaja A. I.i ning mõlemad kostjad.
KOHTU PÕHJENDUSED JA JÄRELDUSED
2-18-117181
Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid, asub seisukohale, et hagi tuleb rahuldada.
1.1.Poolte vahel puudub vaidlus selle osas, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete täitmisega Xxxx AS-ile. Kostjad pöördusid hageja ARS BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleri teenust Xxxx AS-iga sõlmitud laenulepingute refinantseerimiseks. Poolte vahel on eelkõige olnud vaidlus selles, kas kostjad on 14.05.2015.a võlatunnistuse xxxx allkirjastanud. Kostjad vaidlustanud võlatunnistuse ehtsuse. Järgmisena on poolte vahel käimas vaidlus 14.05.2015.a võlatunnistuse olemuse üle – kas vaidlusalune võlatunnistus on konstitutiivse või deklaratiivse iseloomuga. Kolmandaks on kostjad leidmas, et nad ei ole võlatunnistust andes aru saanud, millele nad allkirja andsid (st kostjad on sisuliselt väitmas, et nad andsid võlatunnistuse eksimusest tingituna). Neljandaks on kostjad leidmas, et neil puudub hagejaga kokkulepe kostjate võlgnevuse refinantseerimisteenuse osutamise hinna kohta. Ühtlasi on kostjad leidmas, et hageja ei ole maakleriteenust nõuetekohaselt osutanud, mistõttu puudub alus teenustasu saamiseks.
1.2.Esmalt kvalifitseerib kohus hageja nõuded ning kostjate vastuhagis esitatud nõuded. Hagiavalduses esitatud asjaolude kohaselt allkirjastasid pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx, mille kohaselt võlgnevad kostjad hagejale 5000 eurot. Pooled vaidlevad käesolevas asjas esmalt selle üle, kas 14.05.2015.a allkirjastatud võlatunnistus xxxx on oma olemuselt konstitutiivne (abstraktne) või deklaratiivne (kausaalne). Võlaõigusseaduse (VÕS) § 30 lg 1 näeb ette, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kohus selgitab, et konstitutiivse võlatunnistusega luuakse iseseisev kohustus kõrvuti kohustusega, mida tunnustatakse, st kohustused jäävad kõrvuti eksisteerima. Sellise võlatunnistusega tagatakse esmajoones põhikohustuse täitmist ning see lihtsustab võla sissenõudmist. Deklaratiivse võlatunnistuse eesmärgiks ei ole luua uut kohustust, vaid üksnes olemasoleva kohustuse kinnitamine ja seeläbi võlgniku loobumine võimalikest vastuväidetest võlale, millega samuti lihtsustatakse võla sissenõudmist. Sellise võlatunnistuse tähendus määratakse võlatunnistuse sisu ja ulatusega (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 24.04.2006.a lahend asjas nr 3-2-1-21-06, p-d 13 ja 15). Tõendamaks, et võlgnik tunnistas kohustusi hageja ees konstitutiivse võlatunnistusega VÕS § 30 mõttes, tuleb hagejal esmalt tõendada poolte tahe luua iseseisev kohustus, vastasel juhul eeldatakse deklaratiivset võlatunnistust (vt nt Riigikohtu 2. aprilli 2014. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 36). Hageja on 28.02.2019.a eelistungil selgitanud võlatunnistuse andmisega seonduvaid asjaolusid. Hageja selgitab, et kostjatel tekkisid makseraskused oma võlanõuete tasumisel. Nad pöördusid ARS BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleri teenust võlanõuetega tegelemisel, krediitide saamisel ja võla olukorra lahenemisel. Hageja lisab, et see oli teenus, millest võlg on tekkinud ning algselt oli poolte vahel suuline kokkulepe. Kui teenus oli osutatud, siis ei jõudnud kostjad kohe tasuda ja nad sõlmisid võlatunnistuse, et nad tasuvad summa. Hageja hinnangul on võlatunnistusega tekkinud iseseisev abstraktne võlatunnistus. Hageja on 29.10.2020.a menetlusdokumendis täpsustanud, et kostjad pöördusid 2015.a hageja poole palvega refinantseerida võlgnevus Xxxx AS-ile. Kuna kostjad ei olnud laenumakseid pika perioodi jooksul tasunud, siis esitas Xxxx AS kostjatele sundtäitmise hoiatuse ning selgitas, et juhul kui laenutagatis müüakse enampakkumisel, lisanduvad nõudele täitekulud suurusjärgus 15 000 eurot. Hageja on tõendina esitanud Xxxx AS-i esindaja 20.04.2015.a elektronkirja hagejale, milles krediidiasutuse esindaja J. P. pärib järgmist: „Meile teadaolevatel andmetel Teil on töös perekond S. taotlus Xxxx AS-i laenu refinantseerimiseks. Juhul kui see vastab tõele, siis palun kinnitust ning millal võiks oodata Teie lõplikku otsust?“ Hageja lisab, et pikkade läbirääkimiste, sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise ning
2-18-117181 hageja tegevuse tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate võlanõude Xxxx AS refinantseerima. Hageja viitab 12.05.2015.a Xxxx AS-i vastuskirjale, milles krediidiasutus teatas, et vastus laenu refinantseerimiseks on positiivne ning palub kooskõlastada tehingu aja. Xxxx AS-i töötaja märkis, et tehing toimub 14.05.2015.a kell 16.00 notar A. K. büroos ning tehingu tegemise hetkeks moodustab nõue summas 124 990 eurot. Kostjad on märgivad 11.04.2022.a seisukohas, et neil puudus igasugune huvi siduda end VÕS §-s 30 sätestatud abstraktse kohustusega, s.t poolte eesmärgiks ei olnud luua iseseisvat ja sõltumatut nõude alust. Kostjad viitavad Riigikohtu praktikale, et deklaratiivse võlatunnistuse andmise võimalus sisaldubki esmajoones VÕS § 396 lg-s 2 sätestatud võlgnevuse tunnustamises laenuna (vt Riigikohtu 06.09.2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-69-06, p 13). Sellise olukorraga on kostjate arvates tegemist ka käesoleval juhul ja seda ei väära ka võlatunnistuses korduvalt kasutatud väljend konstitutiivne, millest kostjad ja nendega sarnane mõistlik isik ilmselgelt arugi ei saaks. Samuti on hageja ise korduvalt tunnistanud, et võlatunnistus anti laenu refinantseerimise teenuse eest tasumise kindlustamiseks: „Kuna refinantseerimislepingu allkirjastamine toimus 14.05.2015.a siis nõustusid kostjad allkirjastama ka võlatunnistuse 14.05.2015.a, millega võtsid kohustuse tasuda kokkulepitud tulemustasu“ (vt hageja 29.10.2020.a seisukoha lk 2 viimane lause). Kohtu hinnangul ei ole hageja tõendanud poolte ühist tahet luua võlatunnistusega iseseisev kohustus. Kohus märgib, et ainuüksi võlatunnistuse nimetamine selle tekstis konstitutiivseks võlatunnistuseks või viitamine VÕS §-le 30 ei ole piisav võlatunnistuse konstitutiivseks lugemiseks. Kohus nõustub kostjatega selles, et 14.05.2015.a allkirjastatud võlatunnistus xxxx on deklaratiivse iseloomuga. Esmalt on hageja ise selgitanud, et kostjad pöördusid ARS BaltCompany juhatuse liikme A. I.i poole, et ta osutaks maakleri teenust võlanõuetega tegelemisel, krediitide saamisel ja võla olukorra lahenemisel. Hageja märgib, et see oli teenus, millest võlg on tekkinud. Hageja lisab, et pooled leppisid suuliselt kokku teenuse maksumuseks 5000 eurot. Hageja selgitab, et kui teenus oli osutatud, siis ei jõudnud kostjad kohe võlgnevust tasuda ja nad sõlmisid võlatunnistuse, et nad tasuvad summa. Eelnevast nähtuvalt on pooled teenustasu maksmise kohustuses esmalt kokku leppinud suuliselt. Võlatunnistuse andmise vajaduse on tinginud asjaolu, et kostjatel puudusid rahalised vahendid koheselt hagejale teenustasu maksta. Seejärel on kostjad võlatunnistuse p-s 3 kohustunud tasuma võlasumma 5000 eurot hiljemalt 14.08.2015.a. Eeltoodud asjaoludel on pooled sisuliselt kokku leppinud selles, et võlasumma laenuna, mis Riigikohtu seisukohta arvesse võttes on deklaratiivse võlatunnistuse tunnuseks. Eelneva tõttu ei saa asuda seisukohale nagu oleksid kostjad 14.05.2015.a võlatunnistusega soovinud võtta uut iseseisvat kohustust. Kokkuvõtvalt tuleb 14.05.2015.a võlatunnistust nr xxxx käsitleda deklaratiivsena. VÕS § 1 lg 5 näeb ette, et tarbija käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kes teeb tehingu, mis ei seondu iseseisva majandus- või kutsetegevuse läbiviimisega. Kostjad on kõnesoleva võlatunnistuse andnud tarbijatena. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on kehtivast võlasuhtest tuleneva kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata või mida ei ole kohaselt täidetud, st see on muutunud sissenõutavaks.
1.3.Kuna kohus käsitleb 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx olemust deklaratiivsena, siis tuleb kostjate 09.04.2019.a vastuhagi jätta läbi vaatamata. Kostjad on vastuhagis palunud lõpetada ARS BaltCompany OÜ-le 14.05.2015.a võlatunnistusega nr xxxx antud nõudeõiguse V. S. ja J. S. vastu ja/või alternatiivselt keelata ARS BaltCompany OÜ-l tugineda edaspidi 14.05.2015.a võlatunnistusele nr xxxx. Riigikohus on märkinud, et olukorras, kus hageja on esitanud rahalise nõude lepingu alusel, mille kohta hageja (kasvõi alternatiivselt) väidab, et tegu on konstitutiivse võlatunnistusega, on kostja pandud olukorda, kus ta võib olla sunnitud esitama hagi rahuldamise vältimiseks vastuhagi
2-18-117181 võlatunnistusega antud nõude tagastamiseks. Kolleegiumi arvates on lubatav esitada selline vastuhagi juhuks, kui kohus loeb hagi aluseks oleva võladokumendi konstitutiivseks võlatunnistuseks ja sel alusel muidu hagi rahuldaks. See tähendab tingimuslikku vastuhagiavaldust, mida palutakse läbi vaadata üksnes juhul, kui hagi tuleks vastuhagi lahendamata rahuldada. Kui kohus leiab, et tegu ei ole konstitutiivse võlatunnistusega, oleks õige jätta vastuhagi TsMS § 423 lg 2 p 1 vastavalt kohaldades läbi vaatamata (Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.04.2014.a lahend asjas nr 3-2-1-162-13, p 42). TsMS § 423 lg 2 p 1 näeb ette, et kohus võib jätta hagi läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust. Antud juhul on hageja nõuet kvalifitseerides ilmnenud 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx deklaratiivne olemus. Seega on kostjate vastuhagi edasise menetlemise vajadus ära langenud. Kohus märgib, et deklaratiivse võlatunnistuse alusel esitatud hagile saab vastuväited esitada ka vastuhagi esitamata. Kohus jätab kostjate 09.04.2019.a vastuhagi jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 1 alusel.
Järgnevates punktides võtab kohus kokku kostjate vastuväited ja ning poolte seisukohad. Ühtlasi annab kohus hinnangu võlatunnistuse kehtivusele. Riigikohus on varasemas praktikas märkinud, et deklaratiivse võlatunnistuse puhul ei ole võlausaldajal vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse ning võlgnik peab kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendama, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt nt Riigikohtu 11.01.2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-1458735/25, p 11.1). Riigikohus on 03.06.2021.a lahendis täpsustanud oma varasemat praktikat ja leiab, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks esitada ainult neid vastuväiteid, millest võlgnik deklaratiivset võlatunnistust andes loobunud ei ole. Kui võlgnik on kehtiva deklaratiivse võlatunnistusega loobunud vastuväidetest, ei ole tal õigust hiljem nendele vastuväidetele tugineda, isegi kui ta suudaks vastupidist tõendada. Selles osas on deklaratiivne võlatunnistus võrreldav kompromissilepinguga, milles lepitakse kokku vaieldava asjaolu vaieldamatuks muutmises (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 03.06.2021.a lahend asjas nr 2-19-5601, p 16.4).
2.1.Kohus on 10.05.2021.a kirjaga kohustanud kostjaid üheselt määratlema enda menetluslikku positsiooni ning vastuväiteid hagile. Nimelt on kostjad 26.11.2018.a menetlusdokumendis esitanud vastuväite dokumendi (s.o võlatunnistuse nr xxxx) ehtsuse kohta. Kostjad väidavad, et märgitud võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt. Samas on kostjad 29.04.2020.a menetlusdokumendis märkinud, et kostjad allkirjastasid 14.05.2015.a mitmeid dokumente nii notari kui ka SNEL Grupp OÜ juures, mistõttu ei ole välistatud, et kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste dokumentide hulgas) või siis on kostjaid eksitatud ning allkirjad on võlatunnistusele või tühjale paberilehele saadud pettuslikul teel. Kohus on 10.05.2021.a kirjas kohustanud kostjaid võtta ühene seisukoht selles – kas: võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud nende poolt või; kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste dokumentide hulgas) või; on kostjaid eksitatud ning allkirjad on võlatunnistusele või tühjale paberilehele saadud pettuslikul teel. Kohus on kostjatele selgitanud, et esimene alternatiiv välistab ülejäänud ning kõikidele alternatiividele üheaegne tuginemine ei ole võimalik.
2.2.Kostjad on 21.05.2021.a menetlusdokumendis teatanud, et nad jäävad kohtu poolt toodud loetelus esimese alternatiivi juurde, st vaidlusalusel võlatunnistusel kujutatud allkirjad ei ole kirjutatud kostjate poolt.
2-18-117181 Järgnevalt lahendab kohus kostjate taotluse 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx ehtsuse vaidlusemiseks. TsMS § 277 lg 1 järgi võib menetlusosaline esitatud dokumendi ehtsuse vaidlustada ja taotleda, et kohus dokumenti tõendina ei arvestaks, kui ta põhistab dokumendi võltsituse. Kohus on 09.12.2022.a rahuldanud hageja taotluse ning viinud asjas läbi tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks käekirjaekspertiisi. Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi ekspertiisiakti nr 22E-DK0008 kohaselt on võlatunnistusel nr xxxx oleva käsikirjalise nime „C. B.“ ja kuupäeva on kirjutanud V. S. (arvamuste skaalal aste +4). Võlatunnistuse nr xxxx on V. S. nimelt tõenäoliselt allkirjastanud V. S. (arvamuste skaalal aste +2). Võlatunnistusel nr xxxx oleva käsikirjalise nime „S. J.“ ja kuupäeva on kirjutanud J. S. (arvamuste skaalal aste +4). Võlatunnistuse nr xxxx on J. S. nimelt tõenäoliselt allkirjastanud J. S. (arvamuste skaalal aste +2). Ekspert on selgitanud, et arvamuste skaalal aste +4 tähendab seda, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Võimalus, et kirjutajaks on keegi teine, ei ole reaalne. Esitatud materjalid on eksperdiuuringuteks piisavad. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on palju olulisi kokkulangevusi, puuduvad lahkuminekud ja materjalist tulenevad piirangud. Arvamuste skaala astme +2 osas on ekspert märkinud, et vaidlustatud käsikirjalise teksti/allkirja on tõenäoliselt kirjutanud võrdlusmaterjali kirjutanud isik. Tõenäosus, et kirjutajaks on keegi teine, on väike. Vaidlustatud ja võrdlusmaterjalil on mitmeid kokkulangevusi, puuduvad olulised lahkuminekud. Võib esineda materjalist tulenevaid piiranguid (nt lihtne allkiri või kirjastiil, võrdlusmaterjali väike hulk või ajaline erinevus vaidlustatust). Eeltooduga on tõendatud, et võlatunnistuse allkirjastasid kostjad.
2.3.Riigikohus on märkinud, et võlatunnistuse kehtivuse hindamisel tuleb arvestada, et kohtul on poolte esile toodud asjaoludest lähtudes kohustus omal algatusel kontrollida, kas võlatunnistus on sõlmitud tüüptingimustel või mitte, kas võlatunnistust sisaldavad tüüptingimused on saanud lepingu osaks ning kas need tüüptingimused kehtivad (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.06.2021.a lahend asjas nr 2-19-5601, p-d 17 jj). VÕS § 35 lg 1 järgi loetakse tüüptingimuseks lepingutingimust, mis on eelnevalt välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või mida lepingupooled muul põhjusel ei ole eraldi läbi rääkinud ja mida tüüptingimust kasutav lepingupool (tingimuse kasutaja) kasutab teise lepingupoole suhtes, kes ei ole seepärast võimeline mõjutama tingimuse sisu. Riigikohus on selgitanud, et hindamaks seda, kas võlatunnistuse puhul on tegemist tüüptingimustel sõlmitud lepinguga, tuleb arvestada, et tüüptingimuseks on ka muu ilma läbirääkimisteta enne välja töötatud lepingutingimus, mille sisu ei ole pool, kelle suhtes seda kasutatakse, võimeline mõjutama (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 02.06.2021.a lahend asjas nr 2-19-5601, p 20). Seega - kui hageja koostas võlatunnistuse, mis anti kostjatele väljatöötatud kujul allkirjastamiseks, siis peab kohus lähtuma VÕS § 35 lg-st 2 ja eeldama, et tingimust ei ole eraldi läbi räägitud. Antud juhul peab hageja tõendama seda, et pooled rääkisid võlatunnistuse nr xxxx tingimustes eraldi läbi. Hageja seaduslik esindaja A. I. on vande all antud ütlustes märkinud: „Võlatunnistusest - rääkisin nendega läbi kõik punktid. Nemad huvitusid tähtajast, et oleks kolmekuuline tähtaeg ja punktist, et oleks fikseeritud, et meie vahel puuduvad vaidlused, et tulen vastu nendele.“ Hageja esindaja on lisanud, et tavaliselt tasuvad kliendid maakleritasu kohe pärast laenu saamist (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 00:27:26 juurest). Lisaks on kostjad võlatunnistuse p-s 6 avaldanud, et käesoleva võlatunnistuse punktid on poolte vahel eraldi läbi räägitud kooskõlas hea usu ja mõistlikkuse põhimõttega ning vastavad poolte ühisele tahtele ning et mõlemal poolel oli võimalus võlatunnistuse sisu ja tingimuste sõnastust mõjutada. Asjaolu, et üks tehingupool on nõustunud teise poole poolt pakutud tingimusega sellele vastuväiteid esitamata, on kohtu hinnangul
2-18-117181 käsitletav nõustumisena teise poole tahteavaldusega, ega ole samastatav tingimustes läbirääkimise võimaluse puudumisega. Kohus leiab, et hageja on antud juhul edukalt tõendanud selle, et pooled olid võlatunnistuse tingimustes läbi rääkinud ning kostjatel oli võimalus mõjutada tingimuste sisu. Kohtu hinnangul ei ole võlatunnistus nr xxxx sõlmitud tüüptingimustel.
2.4.Kostjad on käekirjaekspertiisi järel 07.03.2022.a esitatud menetlusdokumendis asunud taaskord selle juurde, et nemad ei tea, et nad oleksid antud võlatunnistusele kirjutanud oma nime ja allkirjad. Kostjad ei välista, et eakate isikutena võisid nad hageja jaoks allkirjad anda mitmetele paberitele pangas korraga alla kirjutades ehk siis eksimusest. Igasuguseid tasukokkuleppeid hagejaga kostjad eitavad. Hageja on 28.02.2019.a eelistungil ja 29.10.2020.a menetlusdokumendis märkinud, et pooled leppisid refinantseerimise teenuses ning selle tasus kokku suuliselt. Kohtu hinnangul vastab pooltevaheline algne võlasuhe maaklerilepingu tunnustele. VÕS § 658 lg 1 näeb ette, et maaklerilepinguga kohustub üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). Suuline maaklerileping loetakse sõlmituks poolte vahel kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse leping pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Seega on lepingu jõustumiseks olulised poolte vastastikused samasisulised tahtevaldused ja leping on sõlmitud siis, kui pooled on saavutanud konsensuse. Maaklerilepingu sõlmimiseks võib teha tahteavalduse sarnaselt teiste võlaõiguslikke lepingutega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg-st 1 tulenevalt mis tahes viisil. Seega võib lepingu lugeda sõlmituks nii otseste tahteavalduste vahetamise teel kui ka kaudsete tahteavaldustega. Seejuures peab poolte tahe olema äratuntavalt väljendatud. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on poolte tahe maakleriteenuse osutamiseks selgelt väljendatud ning lepingupooled on saavutanud kokkuleppe. Kohus võtab maaklerilepingu sõlmimise asjaoludena (st teenuse osutamise vajaduse tekkimisel) arvesse kostjate poolt 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütlusi. Kostja J. S. on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütlustes selgitanud kostjatel oli probleem krediidiga ja üks tuttav soovitas A. (s.o hageja seaduslik esindaja). Kostjad tahtsid, et ta aitaks lahendada küsimusi krediidiga, mis oli seotud kostjate majaga - et ta viiks laenu Xxxx välja ning leiab teise panga ja aitab krediidiga. Kostja lisab, et eesmärgiks oli vältida laenu tagatiseks antud kinnisasja müüki (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 00:53:07 juurest). Eelnevat kinnitab ka samal kohtuistungil kostja V. S. vande all antud ütlused: „Kui tulin merelt, naine ütles, et meil on probleeme majaga, et leidis inimese, kes võib aidata. Läksin A. abi saama, et maja jääks meile, et lahendaks krediidiküsimused“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 1:26:59 juurest). Maaklerilepingu sõlmimise asjaolusid on kirjeldanud ka hageja juhatuse liige A. I.: kes on vande all ütluses märkinud; „Olen hageja juhatuse liige praegu ka, vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal olin ka. Vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal puutusin V. ja J. S. isiklikult kokku. Minu töö tõttu. Viisin nendega läbi toimingud - S. pöördusid minu poole, et laenu refinantseerida“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 0:11:35 juurest). Hageja märgib 29.10.2022.a menetlusdokumendis, et pikkade läbirääkimiste (sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise ning hageja tegevuse) tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate võlanõude Xxxx ASile refinantseerima. Hageja on oma väidete tõendamiseks esitanud 29.10.2022.a menetlusdokumendi lisana Xxxx AS-i töötaja J. P. 20.04.2015.a elektronkirja, milles krediidiasutuse esindaja soovib teavet: „Meile teadaolevatel andmetel Teil on töös perekond S. taotlus Xxxx AS-i laenu refinantseerimiseks. Juhul, kui see vastab tõele, siis palun kinnitust ning millal võiks oodata Teie lõplikku otsust?“ Hageja
2-18-117181 viitab ka 29.10.2022.a menetlusdokumendi lisana esitatud Xxxx AS-i 12.05.2015.a vastuskirjale, milles krediidiasutus teatas, et vastus laenu refinantseerimiseks on positiivne ning palub kooskõlastada tehingu aja. Xxxx AS-i töötaja märkis, et tehing toimub 14.05.2015.a kell 16.00 notar A. K. büroos ning tehingu tegemise hetkeks moodustab nõue summas 124 990 eurot. Eeltooduga on tõendatud, et pooled on suuliselt kokku leppinud hageja poolt kostjatele maakleriteenuse osutamise.
2.5.Kostjad on 11.04.2022.a menetlusdokumendis asunud seisukohale, et kostjate hinnangul ei ole hagejal õigust tasule. Kostjad soovisid laenu refinantseerimist, et saada soodsamaid lepingutingimusi, kui neile pakkus senine laenuandja Xxxx AS. Vaatamata hageja väidetavatele pingutusetele ei suutnud hageja leida neile paremat laenupakkumust. Esmalt märgib kohus, et maaklerileping on oma olemuselt tasuline leping. Seega puudus kostjatel mõistlik põhjus eeldamaks seda, et nad ei peaks hagejale teenuse osutamise eest tasu maksma. Kohus leiab, et antud juhul ei ole kostjad tõendanud seda, et pooled oleksid suulises maakleriteenuse osutamise lepingus ette näinud tingimusi, millele osutatav maakleriteenus vastama peab. Seega tuleb maakleri kohustuste määratlemisel lähtuda võlaõigusseaduse sätetest. VÕS § 658 lg 1 kohaselt kohustub maaklerilepinguga üks isik (maakler) vahendama teisele isikule (käsundiandja) lepingu sõlmimist kolmanda isikuga või osutama kolmanda isikuga lepingu sõlmimise võimalusele, käsundiandja aga kohustub maksma talle selle eest tasu (maakleritasu). VÕS § 658 lg 2 kohaselt kohaldatakse maaklerilepingule käsunduslepingu kohta sätestatut, kui VÕS
37.peatükis sätestatust ei tulene teisiti. VÕS § 620 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama sätte teise lõike kohaselt peab käsundisaaja täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. VÕS § 624 lg 1 kohaselt peab käsundisaaja teatama käsundiandjale kõigist käsundi täitmisega seotud olulistest asjaoludest, eelkõige nendest, mis võivad ajendada käsundiandjat juhist muutma, samuti andma käsundiandja nõudmisel talle teavet käsundi täitmise kohta. Kohus võtab maakleri kohustuste määramisel arvesse esmajoones maakleriteenuse lepingu sõlmimise ajaks välja kujunenud kostjate majanduslikku olukorda, nende eesmärke ning objektiivseid asjaolusid, mille raames tuli hagejal maakleriteenust osutades tegutseda. Esmalt nähtub kohtule see, et kostjate eesmärgiks oli koostöö jätkumist Xxxx AS-iga vältida – kostja J. S. 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütlustes märkinud: „Kui käisin pangas, ajas mulle hirmu peale. Et kohe võtavad maja meilt ära ja krediidipuhkust ei lubanud võtta (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 1:21:02 juurest). Kostjate ja Xxxx AS-i laenusuhte jätkamise ebatõenäolisust on kohus käsitlemas ka järgnevates lõikudes. Seega tuli hagejal otsida kostjate laenu refinantseerimiseks alternatiivne krediidiasutus või muu finantsettevõtlusega tegelev isik. Hageja märgib, et kostja V. S. edastas hagejale dokumendid millest selgus, et V. S. vastu on algatatud mitmeid täitemenetlusi (vt 29.10.2020.a hageja menetlusdokumendi lisa nr 4). Lisaks nähtus pangaväljavõtetest, et kostjate kontod on vähemalt nelja erineva kohtutäituri poolt arestitud. Hageja märgib, et viidatud asjaolude tõttu keeldusid krediidiasutused kostjatele refinantseerimist võimaldamast. Kostjate halba majanduslikku seisundit on tunnistanud ka kostjad ise - 16.11.2022.a kohtuistungil on kostja J. S. vande all antud ütluses märkinud, et 2015.a, kui toimus refinantseerimine, oli V. pangakontod arestitud (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 01:22:41 juurest). Hageja on kohtule tõendina esitanud Mercury Credit esindaja O. R. 07.05.2015.a keelduva otsuse ning ka Hüpoteeklaen esindaja E. L. 05.05.2015.a keelduva otsuse kostjate laenuvõlgnevuse refinantseerimiseks (29.10.2020.a hageja
2-18-117181 menetlusdokumendi lisad nr 3-2 ja 3-3). Hageja on selgitanud, et pikkade läbirääkimiste, sh laenutagatiseks oleva vara korduva hindamise ning hageja tegevuse tulemusel nõustus Snel Grupp OÜ (Bestcredit) kostjate laenukohustuse Xxxx AS-i ees refinantseerima (29.10.2020.a hageja menetlusdokumendi lisa nr 2). Kohus leiab, et eelneva pinnalt ei saa teha hagejale etteheiteid maaklerikohustuse rikkumises. Maakleri ülesandeks on käsundiandja jaoks parima kasuga tehingu tegemine ära hoidmaks kahju tekkimise käsundiandja varale. Kohtu hinnangul on hageja temale peamise ülesande täitnud – aidanud leida Xxxx AS-i ees võetud laenu refinantseerimiseks võimaluse, säilitades kostjatele olulise kinnisasja, vältides selle sundmüüki. Kohtu hinnangul ei saa hagejale antud juhul ette heita seda, et refinantseerimine ei toimunud parematel tingimustel kui kostjate eelmine laenuandja Xxxx AS või muu krediidiasutus pakkus. Liiatigi ei ole kostjad kohtule esitanud Xxxx AS-i põhimõttelist nõusolekut kostjate olukorra leevendamiseks (ega muu krediidiasutuse pakkumist, mida oleks saanud hageja poolt vahendatuga võrrelda). Kohus leiab, et hageja seadusliku esindaja vande all antud ütlustest nähtub, et kostjate laenusuhte jätkumine Xxxx AS-ga oli vähetõenäoline. A. I. enda vande all antud ütlustes: „Xxxx oli kategooriline, rääkisid ka minuga konkreetselt ja jäigalt, tahtsid kinnitust sellele. Krediitide osakond oli juba korduvalt muutnud väljamaksete kuupäevi. V. palus mul helistada, kui ma ei eksi. J. P. Xxxx töötaja ütles, et saadab täna dokumendid täiturile“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 00:27:26 juurest). Eelnevat arvesse võttes on hageja temale ette antud tingimustes lähtunud käsundiandjate (s.o kostjate) parimates huvides. Kostjate nõustumist neile esitatud refinantseerimistingimustega kinnitab ka eluline asjaolu, et Xxxx AS-i laenukohustused said Snel Grupp OÜ (Bestcredit) abil esialgse võlausaldaja ees täidetud. Antud asjaolu on tõendamas ka kostja J. S. poolt vande all antud ütlus: „Kui allkirjastasime refinantseerimist Snel Grupis, siis A. ei öelnud, et halba tööd teinud“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 01:22:41 juurest). Kohtu hinnangul ei ole maakleri hoolduskohustus laenu refinantseerimise vahendamisel piiramatu – kohtu hinnangul ei tulene nelja kuu jooksul laenumakse 1600 euro tasumise kohustus (sh pärast nelja kuud selle langemine 700 eurole) maaklerilepingust, vaid see on ettenähtav tingimus refinantseerimislepingus (eelkõige lepingu tagasimaksegraafikus). Kostjad on 29.04.2020.a menetlusdokumendis kirjeldanud, et 14.05.2015.a on kostjad viibinud OÜ SNEL Grupp (esindaja volikirja alusel S. K. ja kliendihaldur K. M.) asukohas Narva mnt 5, Tallinn ja allkirjastanud krediidilepingu nr xxxx. Kohus märgib, et ka kostjatel lasus lepingut sõlmides hoolsuskohustus lepingutingimustega eelnevalt tutvuda ning veenduda lepingu tingimustes. Kostjate esitatud seisukohad ja tõendid (s.o kostjate vande all antud ütlused 16.11.2022.a kohtuistungil) maakleritasu tingimuslikkuse osas on vastuolus hilisemalt aset leidnud krediidilepingu nr xxxx allkirjastamisega ning refinantseerimistingimustega nõustumisega. Kohtu hinnangul ei ole kostjad tõendanud seda (ega ole ka asjaolude pinnalt tuvastatav) nagu oleks maaklerileping sõlmitud edasilükkava tingimusega (VÕS § 644 lg 4). VÕS § 664 lg 1 kohaselt on maakleril on õigus maakleritasule alates tema vahendamise või osutamise tulemusena lepingu sõlmimisest. Eelneva põhjal tuvastab kohus, et hagejal on õigus maakleritasu saada.
2.6.Järgmisena on poolte vahel käimas vaidlus selles, kas oli poolte vahel oli suuline hinnakokkulepe 5000 euro suuruse maakleritasu näol. Nimelt ei nõustu kostjad 11.04.2022.a menetlusdokumendis sellega, et pooled leppisid suuliselt kokku hagejale osutatava teenuse maksumuseks 5000 eurot. Kostjad leiavad, et tasu maksmine sellises suuruses ei ole põhjendatud. Kostjad märgivad, et üldteadaolevalt nõuavad pangad kliendi esindajatelt notariaalselt volikirja, mida aga kostjad maaklerile ei väljastanud. Seetõttu on kostjatel kahtlus, kas hageja üldsegi väidetavat teenust on osutanud. Pigem piirdus hageja teenus hageja poolt käesolevas menetluses tõenditena esitatud 3-4 informatiivse kirja saatmisega, saamaks pooltelt andmeid, millised on niigi laenuandmise teenuste pakkujate veebilehtedel avalikud. Hinnates hageja
2-18-117181 poolt esitatud tõendeid (e-kirjad, ilmselt kostjatelt saadud konto väljavõtted ja väljatrükid täitemenetluse registrist), siis saab asuda seisukohale, et hageja töömaht oli praktiliselt olematu, tehes reaalselt tööd võib-olla mitte üle tunni aja (hageja esitatud e-kirjade kirjutamine ja lugemine). Kirjavahetus J. S. on leidnud aga aset pärast väidetava teenuse osutamise lõppu, s.o pärast 14.05.2015.a. Hageja on 29.10.2022.a menetlusdokumendis selgitanud, et tema tasu suuruse kujunemise aluseks on analoogia kinnisvaramaakleri tasustamise praktikast, mille kohaselt arvestatakse maakleri teenuse tasu 5-10% tehingu üldsummast. Refinantseeritavate laenude üldsumma oli käesoleval juhul 124 990 eurot. Pooled leppisid kokku tulemustasus 4% tehingu maksumuselt, mis moodustab 5000 eurot. Hageja seaduslik esindaja on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all ütlusi andes kirjeldanud, et pooled arutasid esimesel kohtumisel probleeme ja mida nad soovivad refinantseerida. A. I.: „Ütlesin palju maksab, 4%. Saime kokku, mitmel korral nad tõid väljavõtteid, hindamisakti. Pärast seda kui pidi olema kokkusaamine notaris, siis kooskõlastasime selle dokumendi. Sain aru, et nad ei saa kohe maksta ja koostasime selle dokumendi“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 0:11:35 juurest). Hageja seaduslik esindaja lisab: „Esimesel kohtumisel teavitasin oma töötasu suurusest. Maakleritasu osas saavutati kokkulepe 4% laenusummast“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 0:11:35 juurest). 5000 euro suuruse maakleritasus kokku leppimist on oma vande all antud ütlustega kinnitanud ka kostja V. S. ise – „Töötasu kokkulepe A. oli suuliselt kokkulepe 5000.“ Kostja on lisanud: „Kinnitan, et A. töötasu oli 5000“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 1:38:54 juurest). Lisaks on V. S. kohtuistungi 1:32:16 ajamärkel kirjeldanud: „Paberile kirjutas 5000 mis tähendab, salvrätikule.“ Kohus loeb eeltooduga tõendatuks selle, et pooled olid 5000 euro suuruses maakleritasus võlatunnistusele eelnevalt kokku leppinud. Kohtu hinnangul on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütlustest nähtuvad tahteavaldused (kusjuures kohus võtab arvesse tasu kokkuleppele eelnenuid ja järgnenuid asjaolusid ning poolte käitumist) on piisavalt selgelt määratletud ning nendest avaldub poolte tahe tuua kaasa maaklerilepinguga õiguslik tagajärg. Kuna kohus on maakleritasu osas poolte ühise tahte ning kokkuleppe tuvastanud, siis ei pea kohus põhjendatuks kostjate vastuväidete alusel tuvastada maakleri tavalist või mõistlikku tasu. VÕS § 665 näeb ette tavalisest või mõistlikkust tasust lähtumise vaid siis, kui maakleritasu suurust ei ole kokku lepitud.
2.7.Lisaks eelnevale on kostjad seisukohal, et eakate isikutena võisid nad hageja jaoks allkirjad anda mitmetele paberitele pangas korraga alla kirjutades ehk siis eksimusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) 90 lg 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu. TsÜS § 92 lg 1 järgi on eksimus ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest. TsÜS § 92 lg 2 kohaselt on tehing on tehtud olulise eksimuse mõjul, kui eksimus tehingu tegemisel oli sellise tähtsusega, et tehingu teinud isikuga sarnane mõistlik isik ei oleks samasuguses olukorras tehingut teinud või oleks selle teinud oluliselt teistsugustel tingimustel. Kostjad on 28.02.2019.a eelistungil märkinud, et kostjate näol on tegemist mitte väga noorte inimestega ning teadlikult nad võlatunnistusele alla kirjutanud ei ole. 29.04.2022.a menetlusdokumendis selgitavad kostjad, et võlatunnistuse väidetaval allkirjastamise päeval, s.o 14.05.2015 on kostjad viibinud Tallinna notar A. K.i büroos ja allkirjastanud järgmise
2-18-117181 peakirjaga lepingu: abieluvaraleping, ühisvara jagamise kokkuleppe, avaldus kande tegemiseks abieluvararegistrisse, hüpoteegi loovutamise leping ja asjaõiguslepingud hüpoteegipidaja Snel Grupp OÜ (esindaja K. M.) ja AS-ga Xxxx. Samal kuupäeval, s.o 14.05.2015 on kostjad viibinud OÜ SNEL Grupp (esindaja volikirja alusel S. K. ja kliendihaldur K. M.) asukohas Narva mnt 5, Tallinn ja allkirjastanud krediidilepingu xxxx. Eeltoodust tulenevalt on kostjad 14.05.2015.a allkirjastanud mitmeid dokumente nii notari kui ka SNEL Grupp OÜ juures, mistõttu ei ole välistatud, et kostjad on vaidlusaluse võlatunnistuse allkirjastanud teadmatusest (näiteks teiste dokumentide hulgas) või siis on kostjaid eksitatud ning allkirjad on võlatunnistusele või tühjale paberilehele saadud pettuslikul teel. Kostjate esindaja juhib kohtu tähelepanu, et kostjate näol on tegemist eesti keelt mittekõnelevate ja vanemaealiste isikutega ning võlatunnistus on koostatud eesti keeles ja sisaldab enamasti vaid juriidilisi termineid, selgitusi ja väljendeid. Ka ei nähtu võlatunnistusest (erinevalt näiteks notarilepingust), et selle tekst oleks tõlgitud vene keelde. Hageja on 09.12.2022.a menetlusdokumendis märkinud, et kostjate eelnevad väited, justkui ei saanud viimased aru, milliseid tehinguid või kokkuleppeid sõlmisid on otsitud ja pahatahtlikud. Lisaks ei ole eluliselt usutav, et isik kes töötab merelaeva kaptenina ei saa aru millised kohustusi võtab või dokumente allkirjastab. Ühtegi tõendit kostjate nõrgamõistuslikkuse kohta esitatud ei ole. Kohus nõustub siinkohal hagejaga ning leiab, et kostjate esitatud väited võlatunnistusele allkirjade andmisest ekslikult pole tõendatud. Kohtu hinnangul ei vabasta kostjate vanus ega nende keeleoskus tsiviilkäibes neid tehingute tegemisel hoolsuskohustuse järgimisest. Kohus on otsuse käigus tuvastanud selle, et kostjad olid AS-iga Xxxx tekkinud õiguslikult olukorrast teadlikud ning leidnud laenude refinantseerimisega tegelemiseks ise isiku – kostja J. S. on 16.11.2022.a kohtuistungil vande all antud ütluses märkinud: „ Meil oli probleem krediidiga ja üks tuttav soovitas A.. Leidsin tuttava soovitusel. Tahtsime, et ta aitaks lahendada küsimusi krediidiga, mis seotud meie majaga. Et ta viiks Xxxx, välja leiab teise panga ja aitab krediidiga“ (vt 16.11.2022.a kohtuistungi protokolli ajamärke 00:53:07 juurest). Kostja lisab: „A. kohtusime Viru Keskuses, ütles, et tema teenused väga kallid, ütles et 10 000 läheb maksma.“ Eelneva põhjal saab järeldada, et kostjad olid teadlikud sellest, et hageja teenus on tasuline. Kostjad ei ole kohtule esitanud tõendeid selle kohta, et hageja oleks neile loonud ebaõige ettekujutus tegelikest asjaoludest – kohus on otsuse käigus nüüdseks tuvastanud, et kostjatel oli selge arusaam kujunenud õiguslikust olukorrast. Kostjad ei ole praeguses asjad väitnud ka seda, et neil puudus 14.05.2015.a mitmete dokumentide allkirjastamisel võimalus vastaspooltele täpsustavaid küsimusi esitada. Seega ei saa asuda seisukohale, et kostjad oleksid võlatunnistusele allkirja andnud eksimusest. Veelgi enam - kostjate poolt esile toodud asjaolusid ei saaks kohtu hinnangul pidada oluliseks eksimuseks (mis oleks alus TsÜS § 90 lg 1 järgi tehingu kehtetuks tunnistamiseks).
2.8.Alapunkti kokkuvõtteks asub kohus seisukohale, et kostjad ei ole antud juhul tõendanud seda, et võlatunnistusega tunnistatud võlga ei ole. Ühtlasi on kohus tuvastanud 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx kehtivuse.
Käesolevas alapunktis võtab kohus kokku hageja nõuded. Hageja palub kostjatelt solidaarselt enda kasuks välja mõista põhivõlgnevuse summas 5000 eurot ning viivise kuni hagi esitamiseni 02.11.2018.a summas 1609,59 eurot. Lisaks palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista viivise kuni nõude täies ulatuses täitmiseni 10% aastas tasumata põhisummalt.
3.1.Kohus leiab, et hagi kuulub põhinõude osas rahuldamisele. 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punktis 1 on kohustatud isikud (s.o kostjad) avaldanud ja kinnitanud, et kohustatud isik võlgneb võlausaldajale kokku 5000 eurot ning et kohustatud isikul puuduvad seoses eelnimetatud asjaoludega mistahes pretensioonid võlausaldaja suhtes sõltumata sellest, kas konktreetne nõue tugineb käesoleva võlatunnistuse sõlmimise päeval kehtivale õigusele või võimalikule õigusele, mis hakkab kehtima hiljem või konkreetne nõue tõusetub faktilistest asjaoludest, mis olid teada enne käesoleva võlatunnistuse sõlmimise päeva või mis ilmnevad pärast seda. Võlatunnistuse p-s 3 on
2-18-117181 pooled kokku leppinud, et kohustatud isik kohustub võlasumma täies ulatuses tagastama hiljemalt 14.08.2015.a. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule on esitatud asjaoludest nähtumas, et kostjad ei ole hagejale tähtaegselt ega ka hiljem tunnistatud võlga tagastanud. Seega on kostjad rikkunud võlatunnistusest nr xxxx tulenevat. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 65 lg 1 näeb ette, et kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. VÕS § 65 lg 2 täpsustab, et solidaarkohustus tekib, kui mitu isikut peavad täitma sama sisuga kohustuse, mille täitmist võib võlausaldaja nõuda vaid ühe korra, samuti muul seaduses sätestatud juhul või tehingu alusel. Kostjatelt tuleb VÕS § 108 lg 1, § 30 lg 1 ning 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punkti 1 koosmõju alusel solidaarselt välja mõista põhivõlgnevus summas 5000 eurot.
3.2.Lisaks palub hageja kostjatelt välja mõista viivise ajavahemiku 15.08.2015.a kuni 02.11.2018.a eest summas 1609,59 eurot (viivisemääraga 10% aastas). VÕS § 101 lg 1 p-st 6 tuleneb, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 näeb ette, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Antud juhul on pooled 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punktis 4 kokku leppinud, et võlatunnistusest tulenevate varaliste kohustuste täitmisega viivitamise korral on kohustatud isik kohustatud tasuma võlausaldajale viivist 5% viivitatud summalt iga viivitatud päeva eest kuni kogu võlgnevuse tasumiseni. Pooled loevad antud viivisemäära mõistlikuks ning ei vaidlusta seda. Kohus leiab, et hageja viivisenõue on põhjendatud – kostjatelt kuulub VÕS § 113 lg 1 ja 14.05.2015.a võlatunnistuse nr xxxx punkti 4 koosmõju alusel solidaarselt välja mõistmisele viivis 1609,59 eurot.
3.3.Viimasena palub hageja kostjatelt enda kasuks välja mõista viivise põhisumma jäägilt määraga 10% aastas, alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse täieliku tasumiseni. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Kohus leiab, et hageja lisanduva viivise nõue kuulub rahuldamisele. Kostjatelt tuleb hageja kasuks solidaarselt välja mõista lisanduv viivis alates 03.11.2018.a kuni põhivõlgnevuse (s.o 5000 euro) tasumiseni, määraga 10% põhivõlgnevuse jäägilt aastas.
Käesolevas alapunktis jaotab kohus tsiviilasjas tekkinud menetluskulud ning määrab need rahaliselt kindaks. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse määrab menetluskulude jaotuse
2-18-117181 alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
4.1.Kohus on käesoleva otsusega jätnud kostjate V. S. ja J. S. 09.04.2019.a vastuhagi läbi vaatamata. TsMS § 168 lg 2 näeb ette, et hageja kannab menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega ja käesoleva paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS § 165 lg 3 näeb ette, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus jätab kostjate vastuhagi osas menetluskulud TsMS § 168 lg 2 alusel ning TsMS § 165 lg-st 3 tuleneva põhimõtte järgi solidaarselt kostjate V. S. ja J. S. kanda. TsMS § 162 lg 1 sätestab, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus on ARS BaltCompany OÜ hagi rahuldanud, siis tuleb ARS BaltCompany OÜ hagi osas jätta menetluskulud samuti solidaarselt kostjate V. S. ja J. S. kanda TsMS § 162 lg 1 ja § 165 lg 3 alusel.
4.2.Hageja on 09.12.2022.a esitanud oma menetluskulude nimekirja. Hageja märgib, et talle on osutatud õigusabi kokku 36 tunni ja 10 minuti ees summas 4997 eurot. Hageja lisab, et perioodil 15.10.18 – 29.10.20 oli õigusabi tunnihind 130 eurot (ei sisalda ega lisandu km) 19,40 h. Perioodil 30.01.21 09.12.22 oli õigusabi tunnihind 150 eurot (ei sisalda ega lisandu km) 16,50 h. Õigusabikulud kokku 4997 eurot. Lisaks on hageja menetluskuludeks riigilõivud maksekäsu kiirmenetluses 192 eurot ning hagimenetluses 283 eurot. Ühtlasi on hageja menetluskuluks ettemakstud ekspertiisitasu 564 eurot. Hageja kinnitab, et kõik eeltoodud kulud on kantud seoses tsiviilasja nr 2-18-117181 kohtumenetlusega.
4.3.Kuna kohus on nii vastuhagiga seonduvad kui ka põhihagi menetluskulud jätnud tervikuna solidaarselt kostjate kanda, siis ei pea kohus põhjendatuks menetluskulude rahalisel kindlaksmääramisel eristada seda, kumma hagiga hageja menetluskulud seotud on. Antud juhul on vastuhagis ja põhihagis esitatud asjaolud suuresti kattuvad ning pooled on hagides esitatud seisukohti käsitlenud läbivalt pea kõikides menetlusdokumentides. TsMS § 138 lg 1 kohaselt on menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 138 lg 2 näeb ette, et kohtukuludeks on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamisel riigilõivuna tasunud 192 eurot ning edasises hagimenetluses tasunud täiendava riigilõivu summas 283 eurot. Hageja poolt tasutud riigilõiv on tuvastatav tsiviilasja materjalide ning kohtute infosüsteemi abil. Kohus leiab, et asjas tasutud riigilõiv kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele.
4.4.Asja läbivaatamise kulud on TsMS § 143 p 1 järgi tunnistaja-, eksperdi- ja tõlgikulud ning kohtuekspertiisiseaduse alusel hüvitatavad menetlusvälisel isikul seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud. Kohus on 09.12.2021.a määrusega rahuldanud hageja ARS BaltCompany OÜ taotluse ning määras asjas läbi viia tähtsate ja eriteadmisi nõudvate asjaolude selgitamiseks käekirjaekspertiisi. Hageja on kohtuekspertiisiseaduse (KES) § 277 p 9 alusel ekspertiisitasuna kohtule ette tasunud 564 eurot. Kõnesolev säte näeb ette, et kriminalistikaekspertiisi hind on käekirjaekspertiisi osas ühe isiku kohta 282 eurot. Kuna antud juhul olid dokumendi (võlatunnistusel) olevate allkirjade ehtsuse vaidlustanud mõlemad kostjad, siis tuleb hageja poolt kantud menetluskulu põhjendatuks lugeda. Kohus leiab, et asjas tasutud ekspertiisitasu kuulub hageja menetluskuluna kindlaksmääramisele. TsMS § 159 lg 1 näeb ette, et tunnistajale, eksperdile või tõlgile makstava tasu ja hüvitatavad kulud määrab kindlaks kohus, kes on tunnistaja, eksperdi või tõlgi kaasanud. KES § 26 lg-st 6 tuleneb, et ekspertiisi tegemist ekspertiisiasutuses rahastatakse riigieelarvest. Käesolevas asjas on riiklikus ekspertiisiasutuses töötav isik enda töö teinud ning riigil on tekkinud seeläbi menetluskulu, mis ei
2-18-117181 ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena. KES § 26 lg 5 näeb ette, et kohus, uurimisasutus, prokuratuur või kohtuväline menetleja kannab ekspertiisikulud menetluskuludesse ja need nõutakse sisse või jäetakse sisse nõudmata menetlusseadustes ettenähtud korras. TsMS § 179 lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, muu hulgas tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. Kohus arvab hageja poolt käekirjaekspertiisiks ette tasutud 564 eurot lahendi jõustumisel riigituludesse. TsMS § 179 lg 3 sätestab, et käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud maakohtu või ringkonnakohtu määruse peale võib menetluskulusid maksma kohustatud isik või Eesti Vabariik valdkonna eest vastutava ministri käskkirjaga määratud asutuse kaudu esitada määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 100 eurot.
4.5.Kohtuvälised kulud on TsMS § 144 p 1 järgi on menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 näeb ette, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigikohus on märkinud, et kohtul on diskretsiooniõigus lepingulise esindaja kulude vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel menetluskulude kindlaksmääramise menetluses (vt nr Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 27.02.2012.a lahendit asjas nr 3-2-1-143-11, p 13). Lisaks on Riigikohus oma praktikas rõhutanud, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel TsMS § 175 lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Hageja palub kohtul enda esindajakuludena kindlaks määrata 4997 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud järgmiselt: 15.10.18 kliendiga nõupidamine, dokumentidega tutvumine, nõudekiri 1 h 02.11.18 hagiavalduse koostamine ja esitamine 3h 26.11.18 kostja vastusega tutvumine, nõupidamine kliendiga 2h 27.02.19 istungi ettevalmistus 1h 28.02.19 kohtuistung 0,30 h 04.03.19 tõendite kogumine, esitamine 1h 11.03.19 kohtu seisukohaga tutvumine, nõupidamine kliendiga 1,5 h 09.04.19 kostja vastusega tutvumine 1h 16.05.19 vastus, taotlus aegumise kohaldamiseks 2h 02.10.19 päring 0.20 h 09.01.20 päring 0,20 h 15.01.20 nõupidamine kliendiga 1h 29.01.20 vastusega tutvumine 0,30 h 29.10.20 seisukoha esitamine, tõendite kogumine 4,5 h 30.01.21 päring 0,20 h 10.05.21 kohtunõue 0,20 h 21.05.21 vastuse ja 14.09.21 määrusega tutvumine, nõupidamine 1,5 h 24.09.21 taotlus ekspertiisiks, nõupidamine kliendiga 1h 11.10.21 vastusega ja 30.09.21 dokumendiga tutvumine 0,30 h 06.12.21 päring 0,20 h 09.12.21 määrusega tutvumine 0,20 h 09.12.21 päring 0,20 h 17.12.21 ekspertiisiga tutvumine, nõupidamine kliendiga 2h 07.03.22 kostja vastusega tutvumine 0,20 h 11.04.22 kostja seisukohaga tutvumine 0,30 h
2-18-117181
24.06.22 hageja seisukoht, nõupidamine kliendiga 15.11.22 kohtuistingi ettevalmistus 16.11.22 kohtuistung 09.12.22 seisukoha ja menetluskulu nimekirja koostamine
1,5 h 2,5 h 1,50 h 3,5h
Kostjad ei ole kohtu poolt määratud tähtajaks endapoolset seisukohta hageja menetluskuludele esitanud. Kohtu hinnangul ei saa antud juhul teha etteheiteid hageja esindaja poolt tehtud toimingutele ega nendele kulunud ajamahtudele. Hageja menetluskulud on suuresti tingitud olnud kostjate vastuhagiga ning dokumendi ehtsusega seonduva vastuväitega. Hageja menetluskulude nimekirjast nähtub, et hagejale on õigusabi osutatud perioodil 15.10.2018 kuni 29.10.2020.a tunnihinnaga 130 eurot (ei sisalda ega lisandu km; 19,40 h). Perioodil 30.01.2021 kuni 09.12.2022.a on hagejale osutatud õigusabi tunnihinnaga 150 eurot (ei sisalda ega lisandu km; 16,50 h). Riigikohus on märkinud, et üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks menetlusosalise lepingulise esindaja tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13. novembri 2013.a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Kohtu hinnangul on mõlemal juhul tegemist mõistlike tunnihinna määradega, mis vastab ka õigusabiteenusele keskmisele hinnale (vt Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi 11.02.2015.a lahend asjas nr 3-2-1-115-14, p 14). Kokku määrab kohus põhjendatud menetluskuludena kindaks hageja esindajakulud summas 4997 eurot (käibemaksuta).
4.6.Kokkuvõtvalt tuleb hageja põhjendatud menetluskuludena kindlaks määrata 6036 eurot. Kohus mõistab kostjatelt solidaarselt hageja kasuks menetluskuludena välja 6036 eurot. Kohus märgib hageja taotlusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjatel tasuda hagejale solidaarselt viivist menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
/allkirjastatud digitaalselt Haide Rimmel kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 24.01.2025 kohtumäärusega on osaliselt tühistatud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 19.12.2022 kohtuotsus.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.