Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmis Tele2 Eesti AS (AS RITABELL õigusjärglane) kostjaga 07.10.1998 Q GSM-i liitumislepingu nr 10033354, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks olid Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused), mida pooled kohustusid lepingu allakirjutamisega täitma. Vastavalt üldtingimuste VII peatükile pidi kostja tasuma arved 15 päeva jooksul arve väljastamisest arvates ning maksmisega viivitamise korral oli kostja kohustatud tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997 kuni 28.02.2001 oli üldtingimuste järgi viivise määraks 0,5 % päevas, arvestas hageja nimetatud perioodil viivisevõlgnevust määraga 0,15 % päevas. Tele2 Eesti AS lõpetas lepingu kostjaga alates 01.08.1999 ennetähtaegselt lepingu üldtingimuste p 9.2.2 alusel, kuna kostja ei tasunud lepingujärgseid makseid, ja esitas kostjale 04.08.1999 tasumiseks lõpparve nr 518680. 19.08.1999 seisuga oli kostja põhivõlg hageja ees 2 316,29 krooni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS võlanõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja OÜ Aktiva Finants palus kostjalt välja mõista mobiilsideteenuste kasutamise lepingust tuleneva võla 2 316,29 krooni ja viivise 2 316,29 krooni, kokku 4 632,58 krooni. Lepingus kokkulepitud viivis perioodi 19.08.1999 kuni 18.06.2005 eest moodustab 4 201,60 krooni, kuid hageja vähendas heas usus tegutsedes viivise nõuet põhivõla summani ja nõudis kostjalt viivise tasumist summas 2 316,29 krooni. Hageja tugines nõudes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174, § 191 lg-le 1, §-le 192, § 222 lg-le 1 ja § 230 lg-le 1. Kostja vastus hagile Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 sätetega saatis kohus kostjale Marika Tammele hagiavalduse koos lisadega ja määras 20-päevase tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Hagi koos lisadega on kostjale isiklikult allkirja vastu üle antud 28.02.2006. Kostja ei ole hagile vastanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus rahuldas hagi 27.09.2007 otsusega osaliselt ning mõistis Marika Tammelt OÜ Aktiva Finants kasuks välja 1 517,68 krooni, millest põhivõlgnevus on 1 316,29 krooni ja viivis 201,39 krooni. 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 ning kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (RT I 1998, 43/45, 666; 2005, 15,85) § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 alusel mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja kokku 290 krooni menetluskulu, sellest 140 krooni riigilõivu hagiavalduse esitamise eest ja 100 krooni riigilõivu väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kostjale menetlusdokumentide avalikult kättetoimetamise eest ning 50 krooni hageja õigusabikulude katteks. Tsiviilasja menetleti lihtmenetluses (TsMS § 405). Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 2 kohaselt kohaldatakse kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2002, seni kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. 2(6)

Hagimaterjalidest nähtuvalt on poolte vahel 07.10.1998 sõlmitud tähtajaline Q GSM leping nr 10033354, mille alusel kostja kasutas telekommunikatsiooniteenust ja kohustus selle eest tasuma. Hagile on lisatud allkirjastamata väljatrükk 07.07.1999 lepingu lõpetamise teatest. 20.04.2005 saldo kinnituse kohaselt on leping kostjaga ühepoolselt lõpetatud 01.08.2000. Saldo kinnitusest nähtuvalt on kostjale väidetavalt 04.08.1999 esitatud lõpparve nr 518680, milles on põhivõlaks arvestatud telefonimaksed summas 800 krooni, kõneteenused summas 516,29 krooni ja leppetrahv summas 1 000 krooni. Hageja ei ole tõendanud, et nimetatud lõpparve on kostjale väljastatud ja et kostja on selle reaalselt kätte saanud. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohus jättis tähelepanuta 2 aastat pärast hagi esitamist kohtule esitatud arvete väljatrükid, mille hulgas on ka kostjale väidetavalt väljastatud lõpparve nr 518680, ega pidanud perioodil 13.04.1999 kuni 04.08.1999 väidetavalt kostjale esitatud arvete kordusväljatrükke usaldusväärseteks tõenditeks, kuna arvetel on näidatud Tele2 Eesti AS arveldusarved, kuhu kostja oleks pidanud väidetava võla maksma. Äriregistri andmetest nähtuvalt on AS Ritabell ärinime kustutamiskanne tehtud 20.04.2001, seega ei saanud nimetatud perioodil AS Ritabell väljastada arveid tasumiskohustusega Tele2 Eesti AS-le. TsK § 191 lg 1 kohaselt loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Seega ei ole leppetrahv põhivõlg, vaid õiguskaitsevahend, mida kreeditoril on õigus kohustise täitmata jätmisel seaduse või lepingu alusel nõuda. TsK § 192 kohaselt peab kokkulepe leppetrahvi (trahvi, viivise) kohta olema sõlmitud kirjalikus vormis. Kohtule esitatud Q GSM-i mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimused leppetrahvi ei kajasta, seega on leppetrahvi nõue põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus leidis, et eeltoodust tulenevalt on põhjendatud kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg tasumata telefonimaksete ja kõneteenuste eest kokku summas 1 316,29 krooni ning viivis seaduses sätestatud määras. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivised 201,39 krooni ulatuses (3 % x 1 316,29 krooni x 5,10 aastat). Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 27.09.2007 otsuse viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja kohtukulude jaotamise osas ning teha nimetatud osas uus otsus, millega rahuldada OÜ Aktiva Finants viivisenõue Marika Tamme vastu summas 1 316,29 krooni ning mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 280 krooni (vastavalt hagiavalduse rahuldatud osale summas 2 632,58 krooni). OÜ Aktiva Finants palub apellatsioonkaebuse rahuldamisel tagastada kaebuselt tasutud riigilõiv 250 krooni. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt on esimese astme kohus viivise väljamõistmisel ebaõigesti rakendanud TsK § 231 lg-st 1 tulenevat seadusjärgset viivisemäära 3 % aastas ja on jätnud tähelepanuta, et poolte vahel oli Q GSM lepingus kokku lepitud teistsugune viivisemäär. Kohtuotsuses on tuvastatud, et Tele2 Eesti AS ja kostja vahel oli 07.10.1998 sõlmitud Q GSM liitumisleping nr 10033354 ning nimetatud lepingu alusel on kostja võlgnevus hageja ees 1 316,29 krooni. Poolte vahel ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle ja selle üle, et nimetatud lepingu kohaselt olid poolte vastastikused õigused ja kohustused määratud lepingu lahutamatuks 3(6)

osaks olevate Q GSM mobiiltelefonsideteenuste kasutamise tingimustega. Vastavalt Q GSM lepingule kinnitas kostja oma allkirjaga, et on tutvunud ja nõustub mobiiltelefonsideteenuste kasutamise üldtingimustega ning kohustub neid täitma. Maakohus on kohtuotsuse kirjeldavas osas välja toonud, et hageja tugines viivise nõudes mobiilsideteenuse lepingu üldtingimuste punktile 7.4, mille kohaselt pidi kostja maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,5 % tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni kokku. Hageja on arvestanud viivist protsendimääraga 0,15 % päevas ja vähendanud heas usus tegutsedes viivise nõuet kuni põhivõla summani. Tulenevalt TsMS §-st 436 peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole kaevatavas otsuses põhjendanud, miks ta lepingus kokkulepitud viivise protsendimäära ei arvesta. Kohus on jätnud alusetult tähelepanuta poolte kokkuleppe viivise protsendimäära osas ning kohaldanud ebaõigesti TsK § 231 lg-s 1 sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Eeltooduga kohaldas esimese astme kohus apellandi arvates ebaõigesti materiaalõiguse normi. Tulenevalt menetluses esitatud tõenditest ja asjaoludest oleks tulnud teha teistsugune otsus ja mõista kostjalt välja viivised poolte vahel kokkulepitud viivise protsendimäära alusel. TsK § 191 kohaselt on viivis leppetrahvi alaliigiks, mida võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Vaidlust ei ole, et kostja oma maksekohustust rikkus ja selle eest oli lepingus ette nähtud viivise arvestamine 0,5 % päevas. Kostja ei ole samuti viivise lepingujärgsele määrale vastuväiteid esitanud ega väitnud, et ta rikkumise eest ei vastuta. Hageja on käitunud kostjat soodustavalt ning arvestanud viivist madalama protsendimääraga 0,15 % päevas ning vähendanud viivise nõuet põhivõla summani. Põhjendamatu on kohtu poolt viivise arvestamine seadusjärgse protsendimääraga, kui kostja seda taotlenud ei ole ning kohtu menetluses ei ole olnud vaidlust viivisemäära üle. Kaevatavast otsusest nähtuvalt ei ole kohus ka viivist vähendanud. Apellant on seisukohal, et põhjendatud on viivise arvestamine poolte vahel kokkulepitud ja hagiavalduses toodud protsendimääraga 0,15 % päevas 5,10 aasta eest (2 128 päeva) ning kostjalt viivise väljamõistmine esimese astme kohtu poolt rahuldatud hagi põhisumma osani kokku summas 1 316,29 krooni, milles tuleks apellatsioonkaebus rahuldada. Vastustaja vastus apellatsioonkaebusele Tallinna Ringkonnakohus võttis OÜ Aktiva Finants apellatsioonkaebuse 09.11.2007 määrusega menetlusse ning toimetas nimetatud määruse koos apellatsioonkaebusega vastustaja Marika Tammele kätte teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 13.12.2007. Vastustaja ei ole apellatsioonkaebusele kirjalikult vastanud. Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et otsus viiviste nõudes kuulub tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel osalisele tühistamisele materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise ja menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu tõendite hindamisel. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollis ringkonnakohus apellatsiooni korras maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes apellatsioonkaebusega vaidlustatud osas, see on viivisenõude osalise rahuldamata jätmise ja kohtukulude jaotamise osas, ning peab võimalikuks teha tühistatud osas uue otsuse, asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata. Kuivõrd otsust põhinõude osas ei ole vaidlustatud, siis ringkonnakohus otsust antud osas ei kontrolli. 4(6)

Asjas puudub vaidlus, et hageja õiguseellane Tele2 Eesti AS sõlmis kostjaga 07.10.1998 Q GSM-i liitumislepingu nr 10033354, mille alusel kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ja kostja kohustus saadud kauba (mobiiltelefoni) ja teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu lahutamatuks lisaks olid Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused (üldtingimused), mida pooled kohustusid lepingu allakirjutamisega täitma. Üldtingimuste punktis 7.4 olid pooled kokku leppinud, et teenuse kasutaja (s. t kostja) on kohustatud tasuma talle osutatud teenuste eest esitatud arved 15 päeva jooksul arve väljastamise kuupäevast arvates. Tähtajaks tasumata summadelt tuleb tasuda viivist 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest, kuid kokku vähemalt 60 krooni. Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et enne 01.07.2002 sõlmitud kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. 1. juulini 2002 kehtinud Eesti NSV tsiviilkoodeksi (TsK) § 191 lg 1 järgi loetakse viiviseks seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. Maakohtu seisukoht on ekslik, et Q GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused ei sisalda leppetrahvi. Lepingu kehtivuse ajal kehtinud tsiviilkoodeks ei teinud vahet leppetrahvi ja viiviste vahel (TsK § 190 lg1 ). Esimese astme kohus, mõistes välja viivise TsK § 231 lg 1 järgi, jättis tähelepanuta, et pooled olid kokku leppinud viiviste suuruses lepingu üldtingimuste punktis 7.4. Seetõttu on maakohus alusetult rakendanud tsiviilkoodeksis sätestatud seadusjärgset viivisemäära. Nimetatud sätte kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Antud juhul olid pooled lepingus määranud kindlaks teistsuguse viivisemäära 0,15% tasumata summast iga tasumisega viivitatud päeva eest. Kolleegium leiab, et kuna antud juhul oli kokku lepitud TsK § 231 lg-st 1 erinevas viivise suuruses, tuleb viivisenõude lahendamisel võtta aluseks lepinguline viivisemäär hageja poolt vähendatud ulatuses. Hageja vähendas viivise nõude põhivõlani. Asjaolusid, mis annaksid kohtule alust viiviseid nõuda alla põhivõlga, kolleegium ei tuvastanud. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohtu tsiviilkolleegium Harju Maakohtu 27.09.2007 otsuse viivisevõla väljamõistmise osas ning teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja lepingulise viivise maakohtu tuvastatud põhivõla 1 316,29 krooni ulatuses. Vastavalt tuleb muuta kohtukulude jaotust riigilõivu osas. Kohtukulude jaotus 01.01.2006 jõustunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 8 ja lg 11 kohaselt, kui ringkonnakohus teeb uue otsuse asja uueks läbivaatamiseks saatmata, muudab ta vastavalt kohtukulude jaotust.

5(6)

Kuna ringkonnakohtu otsuse kohaselt kuulub OÜ Aktiva Finants hagi Marika Tamme vastu rahuldamisele kokku 2632,58 krooni ulatuses, peab kostja kuni 1.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 60 lg-te 1, 8 ja 11 alusel hüvitama hagejale esimese astme kohtu menetluses hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivu summas 280 krooni. Maakohus on välja mõistnud lisaks riigilõivule Ametlike Teadaannete kaudu edastatud menetlusdokumentide kättetoimetamise tasu 100 krooni ja õigusabikulu 50 krooni. Nimetatud menetluskulu 150 krooni osas vaidlus puudub. Seega tuleb hageja kasuks välja mõista esimese astme kohtu menetluskuluna 430 krooni. Apellatsioonkaebuse esitamise eest on apellant tasunud riigilõivu summas 250 krooni, millises ulatuses tuleb see välja mõista vastustajalt. Samuti tuleb vastustajalt välja mõista riigituludesse Ametlike Teadaannete kaudu apellatsioonimenetluse teate kulu 100 krooni.

Mare Merimaa

Iko Nõmm

Malle Seppik

6(6)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.