2-05-14828/16 - Võlaõigus - Alusetu rikastumine - Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel (TsMS § 218 lg 3). Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused A.M ostis 15.12.1998 Tallinnas x asuva korteri A. R käest. 30.10.2003 võõrandas A.M korteri. 27.06.2005 sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutas A.M tema omandis olnud x korteri nr xx kasutamisest tuleneva nõudeõiguse Marina Donova vastu OÜ-le Epistel. Hagiavalduse kohaselt ei saanud hageja omandit kasutada, kuna korterit kasutas kostja. Kostja kasutas korterit tasuta 47 kalendrikuud ja rikastus alusetult hageja arvel. Hageja leidis, et kostja peab talle hüvitama saamata jäänud üüritasu. Hageja on võrrelnud ajalehest „Soov“ samaväärse korteri üürihindasid ja on seisukohal, et aastal 1999 oli keskmiseks üürituluks 2 500 krooni, 2000. aastal 3 000 krooni, 2001. aastal 3 200 krooni, 2002. aastal 3 200 krooni, 2003. aastal 3 000 krooni kuus. Kokku on kostja hageja vara kasutades säästnud ja hageja on kaotanud 172 800 krooni. Enne 01.07.2002 toimunud alusetu rikastumise eest vastutab kostja TsK § 477 lg 1 alusel ja pärast 01.07.2002 toimunud alusetu rikastumise eest VÕS § 1037 lg 1 alusel. Lähtuvalt eeltoodust palus OÜ Epistel Marina Donovalt enda kasuks välja mõista 172 800 krooni. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Marina Donova on EK X liige alates 30.11.1992. Kostja õigus kasutada vaidlusalust korterit tulenes elamukooperatiivi (elamuühistu) liikmelisusest ja sel ajal kehtinud elamuseaduse § 14 lg-st 2. EK X loobus 25.04.1997 võõrandamistehinguga oma omandiõigusest x elamule. Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002 otsuse tsiviilasjas nr 2-2/428/02 tõlgenduse kohaselt tähendas elamuühistule kuuluva elamu mõttelise osa võõrandamine elamu kaasomandi osadeks jagamist, mille tulemusena EK X liikmed said elamu omanikeks neile kuulunud osamaksu suurusele vastavates mõttelistes osades. A. R ei saanud x elamu korteri nr xx omanikuks, kuna EK-l X puudus õigus eluruumi omandiõiguse ülekandmiseks elamukooperatiivi liikmeks mitteolevatele isikutele. Võõrandamistehing oli seadusevastasuse tõttu TsÜS § 66 lg 2 alusel tühine. A.M ei saanud A.R käest x korter nr xx valdust ega omandiõigust sellele. Nimetatud eluruum ei ole kunagi Marina Donova valdusest välja läinud. Võõrandamistehingud on Marina Donova poolt edukalt vaidlustatud. Seega puudus A.Mil kostja vastu nõudeõigus, mis on 27.06.2005 OÜga Epistel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu esemeks. Kostja on x asuva eluruumi seaduslik valdaja ja tema valdus ning korteri kasutamisõigus põhineb õiguslikul alusel, mis on leidnud tunnustamist jõustunud kohtuotsustega. OÜ-l Epistel puudub alus nõude esitamiseks ning ta ei ole hagi tõendanud. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Harju Maakohus jättis hagi 28.12.2007 otsusega rahuldamata. Otsuse põhjenduste kohaselt Marina Donova õigus korterile, selle valdamisele ja kasutamisele on tuvastatud mitmete kohtuotsustega. Tallinna Ringkonnakohtu 22.06.2001 otsusega tsiviilasjas nr II-2/733/01 tunnistati Marina Donova liikmelisust EK-s X ning kohus leidis, et kostjal on õigus elamukooperatiivi liikmena kasutada eluruumi kooperatiivile kuuluvas elamus (toimiku lk 74-76). EK X ning A. R vahel 24.11.1998 sõlmitud ja A.R ning A.Mi vahel 05.12.1998 sõlmitud

tehingute tühisust tunnustati Tallinna Linnakohtu 21.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/33612/99. Kohus leidis, et Marina Donoval oli tema kasutuses olnud x korteri nr xx võõrandamistehingute ajal nimetatud eluruumi kasutusõigus. Riigikohtu 23.10.2002 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 leidis kohus, et Marina Donova kasutab ja valdab x asuvat korterit nr xx õiguslikul alusel (toimiku lk 77-78). Arvestades asjaoluga, et kohus on tunnistanud x korteriga nr xx teostatud tehingud ebaseaduslikeks ning tühisteks, ei tulene tühistest tehingutest tehingute pooltele mingeid õigusi, kaasa arvatud õigust nõuda vara õiguspäraselt valdajalt, kasutajalt ja käsutajalt vara kasutamise eest üüri. A.Mil puudub nõudeõigus Marina Donova vastu, mis on 27.06.2005 OÜ Epistel ja A.Mi vahel sõlmitud nõudeõiguse loovutamise lepingu esemeks. Nõude loovutanud võlausaldaja peab uuele võlausaldajale VÕS § 168 lg-st 1 tulenevalt üle andma nõuet ja kõrvalkohustustest tulenevaid õigusi tõendavad dokumendid. Hageja ei ole esitanud kohtule kahju tekkimist tõendavaid dokumente. Kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Hageja nõude aluseks on ainult oletus, et kui korteri valdajaks oleks olnud A.M, siis oleks ta võib-olla korteri välja üürinud ja sellest kasu saanud 172 800 krooni. Hagi on tõendamata. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Hageja palub tühistada Harju Maakohtu 28.12.2007 otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja 172 800 krooni ja menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt omandas hageja A.Milt nõude kostja vastu. Apellandi käsitluse kohaselt oli A.M 15.12.1998 kuni 30.10.2003 Tallinnas x asuva korteri omanik. Esimese astme kohus hindas ebaõigesti A.Mi omandiõigust, kuna Riigikohtu 23.10.2002 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 kohaselt ei ole kostjal põhjust hageja omandiõigust vaidlustada. Apellant nõustub esimese astme kohtu järeldusega, et kostjal oli eluruumi kasutamise õigus. Kohus ei ole aga põhjendanud kaevatavas otsuses, miks oli kostjal õigus kasutada kõnealust eluruumi tasuta ning millisel alusel piiratakse hagejale omandiõiguse alusel kuulunud korteri arvel tulu saamise õigust. Apellandi arvates ei ole kostjal olnud korteri tasuta kasutamise õigust ning tal on õigus nõuda 47 kalendrikuu eest korteri kasutamisest saamata jäänud tulu, mille väärtus võrdub samaväärse korteri üüritasuga antud perioodil, mille apellant on välja arvutanud ajalehe „Soov“ kuulutuste põhjal. Apellant ei nõustu kohtuotsuse väitega, et nõude tõendamiseks ei ole esitatud tõendeid. Ajalehes „Soov“ avaldatud korterite üüripakkumised aastatel 1999 kuni 2003 on piisavaks tõendiks tulu kohta, mida hageja oleks võinud vara kasutamisest saada. Hageja õiguseelneja tasus kostja eest ka kommunaalmakseid, kuid nende tagastamist alusetult säästetud varana hageja eraldi ei nõua, vaid on arvestanud üüritulu sisse. Kostja vastutab alusetult säästetud vara 172 800 krooni tagastamise eest TsK § 477 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel. Vastuväited apellatsioonkaebusele Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ning kaevatava kohtuotsuse muutmata. Vastustaja palub apellandilt välja mõista vastustaja kantud kohtukulud. Vastustaja jääb esimese astme kohtus esitatud seisukohtade juurde, et Marina Donova on EK X (pankrotis) osamaksu omanik ja selle kaudu ka Tallinnas x asuva korteri omanik. 25.04.1997 on EK X (pankrotis) jaganud x asuva elamu mõtteliste osadena kaasomandisse, millega lõppes elamukooperatiivi omandiõigus elamule ja osamaksu omanike omandisse läksid üle osamaksu suurusele vastavad mõttelised osad kaasomandist.

Kostja kasutab ja valdab oma omandit, mille eest ta ei pea kellelegi kolmandale tasu maksma. AÕS § 90 kohaselt eeldatakse, et vallasasja valdaja on ühtlasi selle omanik. Korter ei ole Marina Donova valdusest välja läinud. Hageja õiguseelneja A.M ei saanud korteri omanikuks ega valdajaks, kuna A. R, kellelt A.M x asuva eluruumi alusetult omandas, ei saanud omandada eluruumi EK-ga X (pankrotis) 24.11.1998 sõlmitud tühise ostu-müügilepingu alusel. Ostu-müügilepingu tühisust on tunnustanud Tallinna Linnakohus 21.12.2001 otsusega tsiviilasjas nr 2/3/33Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium, olles tutvunud apellatsioonkaebusega ja toimiku materjalidega, leiab, et maakohtu otsuse lõppjäreldus on õige, kuid otsuse põhjendav osa kuulub tühistamisele menetlusõigusnormide rikkumise tõttu, mida on võimalik kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Maakohus tuvastas, et Marina Donova kasutab eluruumi õiguslikul alusel. A.Miga sõlmitud ostu-müügileping on tühine ning tühisest tehingust ei saa tekkida õigusi. Apellandi väide on põhjendatud, et esimese astme kohus on ekslikult leidnud, et kohtuotsusega on tunnustatud A. R ning A.Mi vahel 15.12.1998 (maakohtu otsuses on ekslikult märgitud 05.12.1998) sõlmitud tehingu tühisust. Jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 26.03.2002 otsusega tsiviilasjas nr 2-2/428/02 tühistati Tallinna Linnakohtu 21.12.2001 otsus tsiviilasjas nr 2/3/33-612/99 osaliselt ja jäeti rahuldamata hagi, milles taotleti A. R ja A.Mi vahel 15.12.1998 sõlmitud ostu-müügilepingu tühisuse tunnustamist. 15.12.1998 ostu-müügilepingust ilmneb, et A. R müüs A.Mile 0,97 % mõttelist osa Tallinnas, x elamust, seega ei müüdud korterit nr xx. Riigikohtu 23.10.2002 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-106-02 kohaselt 15.12.1998 ostumüügileping ei riku M. Donova õigusi, kuivõrd korter nr 33 ei ole tema valdusest välja läinud ja ta kasutab seda õiguslikul alusel. M. Donova oli EK X liige ja ES § 14 lg 2 kohaselt kasutas elamuühistule kuuluvas elamus eluruumi vastavalt liikme osamaksu suurusele. ES § 21 lg 1 järgi kuulus elamuühistu liikmele osamaksu võõrandamise õigus. Kolleegium leiab, et üheaegselt ei saa ehitis olla kaasomandis ja elamusühistu omandis nii, et elamuühistu liikmetele kuulub osamaks, millega kaasneb liikme õigus kasutada eluruumi vastavalt osamaksu suurusele. Hageja nõue põhineb väitel, et ta on omandanud vaidlusaluse ehitise mõttelise osa. Vastaspool sellega ei nõustunud. Sellega pidi hageja oma väidet põhjendama ja tõendama, et A. M, kes nõudeõiguse talle loovutas, oli ehitise mõttelise osa omanik. Hageja ei ole seda tõendanud. Apellant on esitanud nõude kostja vastu TsK § 477 lg 1 ja VÕS § 1037 lg 1 alusel, kuid ei ole tõendanud asjaolu, millises ulatuses on ta kostja eest kommunaalmakseid tasunud. Üürisuhte olemasolu A.M ja M.Donova vahel ei ole tõendamist leidnud. Seega apellatsioon-kaebuses toodud ajalehes „Soov“ avaldatud korterite üüripakkumised ei oma antud tsiviilasjas tähendust. Apellatsioonkaebuses olev väide sellest, et kostjal ei ole lubatud eluruumi tasuta kasutada, on eeltoodud põhjendustel asjakohatu. Kuivõrd A. M nõude olemasolu kostja vastu ei ole tõendamist leidnud, siis ei saanud ta seda loovutada ka hagejale. Seega puudus alus hagi rahuldamiseks esitatud alusel. Arvestades eeltoodut, puudub alus apellatsioonkaebuse rahuldamiseks.