Määruse tegemise aeg ja koht 19.12.2022, Tallinn Kohtuasja number
2-22-14982
Kohtuasi
X avaldus pangakontode Euroopa arestimismääruse tegemiseks Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 alusel
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 25.10.2022 määrus
Kaebuse esitaja ja liik
X määruskaebus
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Arsi Pavelts
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
lepinguline
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada X määruskaebus.
2.Tühistada Harju Maakohtu 25.10.2022 määrus ja saata asi maakohtule X Euroopa arestimismääruse saamise avalduse uueks lahendamiseks. Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.X (avaldaja/võlausaldaja) esitas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014 (arestimismäärus) alusel 24.10.2022 Harju Maakohtule Euroopa arestimismääruse saamise avalduse, milles palus arestida võlgniku pangakontod Leedu Vabariigis tegutsevates krediidiasutustes ja välismaa krediidiasutuste Leedu filiaalides 7629.08 euro ulatuses, alternatiivselt 3433.82 euro ulatuses võlausaldaja kasuks. Samuti on võlausaldaja esitanud maakohtule taotluse hankida võlgniku pangakontosid käsitlevat teavet Leedu Vabariigis.
2.Arestimismääruse art 7 lg 2 järgi teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille järgi saab kohus mõistlikult veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku
2-22-14982 vastu tõenäoliselt rahuldatakse ja tõendid, mille alusel saab kohus mõistlikult veenduda, et arestimismääruse tegemiseta oleks võlausaldaja nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam (art 7 lg 1).
3.Avalduse kohaselt on sellised kriteeriumid oma sisult ja olemuselt samasisulised tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud hagi tagamise kohaldamise eeldustega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 järgi hindab kohus hagi tagamisel hagi perspektiivikust ja seda, kas hagi tagamise meetmete rakendamine on õigustatud ja vajalik nõuete täitmiseks tulevikus ning kas hagi tagamiseta võib nõuete täitmine osutuda tulevikus võimatuks või olla oluliselt raskendatud.
4.Käesoleval juhul on maakohus 07.10.2022 hagi tagamise määruses eelnevalt märgitud asjaolusid ja eeldusi kontrollinud ning hagi tagamise taotluse rahuldanud. Maakohus on tuvastanud, et hageja nõue on perspektiivikas, hagi tagamise meetmete rakendamine on õigustatud ja vajalik võlausaldaja nõude täitmiseks tulevikus ning hagi tagamiseta võib võlausaldaja nõuete täitmine osutuda tulevikus võimatuks või olla oluliselt raskendatud.
5.Avalduses põhjendab võlausaldaja arestimismääruse vajadust järgmiste asjaoludega: võlgnik on alates 2022 kevadest võlausaldajat ning tema pöördumisi täielikult ignoreerinud; võlausaldaja hinnangul muudab tulevase kohtulahendi täitmise äärmiselt ebatõenäoliseks asjaolu, et võlgnikul on väga halb majanduslik olukord (maksuvõlg ca 27 000 eurot, võlgnikul puudub avalikest andmetest ja registritest nähtuvalt vara, võlgnikul on esitamata kaks viimast majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa ühingu kustutamise, võlgniku 2019. a aruande kohaselt oli kahjum 12 063 eurot).
6.Võlgnik peidab oma vara maksuameti ja võlausaldajate eest, ta on suunanud rahalised vahendid Leedu panka. Vaatamata sellele, et võlgniku kontod Eestis on arestitud, jätkab ta igapäevase majandustegevuse läbiviimist Leedus asuvate pangakontode kaudu. Võlgnik on tasunud töötajatele palka Leedus asuvalt pangakontolt. Arvestades senist käitumist, puuduvad võlgnikul mistahes takistused edaspidi mõnes muus riigis pangakonto avamiseks ning raha liigutamiseks.
7.Avalduse kohaselt on hagi tagamise täitmise käigus selgunud, et võlgnikul on Eesti pangakontodel üksnes 541.92 eurot, mis on selgelt ebapiisav, et täita võlausaldaja nõudeid tulevikus. Võlausaldaja näol on tegemist füüsilise isikuga, kelle nõude sisuks on saamata töötasu ja kasutamata puhkusepäevade hüvitamine. Tegemist on võlausaldaja mõistes oluliste summadega ja ainsa sissetulekuallikaga, mistõttu on võlgnikult palga kättesaamine hädavajalik igapäevaseks toimetulekuks ja äraelamiseks. Maakohtu määrus ja põhjendused
8.Harju Maakohus võttis 25.10.2022 määrusega avalduse menetlusse ja jättis rahuldamata.
9.Maakohus leidis, et täidetud on arestimismääruse art 7 lg 2, mille kohaselt kui võlausaldaja ei ole veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja ka piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.
10.Võlausaldaja on esitanud hagiavalduse, paludes välja mõista saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavaldusele on võlausaldaja lisanud tõendid nõuete põhistamiseks. Maakohus on võtnud hagi menetlusse, leides, et hagis on nõudeid piisavalt põhjendanud. Eeldades hagis esitatud väidete õigsust ja arvestades, et võlausaldaja on
2-22-14982 koos hagiga esitanud tõendid, asus maakohus seisukohale, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.
11.Maakohus leidis, et täidetud ei ole art 7 lg 1 eeldus, mille sisustamisel tugines kohus määruse preambula punktile 14. Art 7 lg 1 sätestab, et kohus teeb arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et sellise meetmeta oleks võlausaldaja poolt võlgniku vastu esitatud nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam.
12.Maakohus on leidnud, et võlausaldaja väited selle kohta, et võlgnik on ignoreerinud võlausaldajat ega ole täitnud tema nõuet, ei oma pangakontode arestimismääruse seisukohalt tähtsust. Võlausaldaja on avalduses selgitanud, et pangakontode arestimine on põhjendatud võlgniku halva majandusliku olukorra tõttu, kuid need väited on kohtu arvates vastuolulised. Võlausaldaja on küll selgitanud, et võlgnikul on maksuvõlg, puudub registritesse kantud vara ja võlgnik ei ole esitanud kahte viimast majandusaasta aruannet, kuid samas on võlausaldaja avaldanud, et võlgnik on suunanud oma rahalised vahendid Leedu panka ja on maksnud töötajale palka Leedu krediidiasutuse arvelduskontolt. Maakohtu hinnangul ei ole võlgniku majanduslik olukord nii halb nagu avalduses väidetakse, sest ta on maksnud töötajatele palku. Avaldusest järeldub, et võlgnikul on vara selleks, et täita oma kohustusi töötajate ees. Seejuures ei oma tähtust, kas vara asub Eestis või mõnes muus liikmesriigis.
13.Kohtul hinnangul ei ole võlausaldaja teinud usutavaks, et tulevase kohtuotsuse täitmine võib olla takistatud või oluliselt keerukam, kuna eksisteerib reaalne oht, et ajaks, mil võlausaldaja saab lasta olemasoleva või tulevase kohtuotsuse täitmisele pöörata, on võlgnik oma vara kaotanud, peitnud või hävitanud või on vara võõrandanud. Võlausaldaja ei ole piisavalt põhistanud, et eksisteerib reaalne oht, et arestimismääruse tegemata jätmisel võib võlgnik suure tõenäosusega asuda oma vara sõltumata selle asukohast varjama või võõrandama, et vältida kohtuotsuse täitmist. Määruskaebus ja menetluse edasine käik
14.Võlausaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada ja teha uus määrus, millega avaldus rahuldada.
15.Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga, et täidetud ei ole art 7 lg 1 eeldus, st, et võlausaldaja ei ole teinud usutavaks, et tulevase kohtuotsuse täitmine võib olla takistatud või oluliselt keerukam. Maakohus on jätnud arvesse võtmata olulised asjaolud, mis otseselt kinnitavad, et kohtuotsuse täitmine tulevikus võib olla oluliselt raskendatud või isegi võimatu.
16.Arestimismääruse art 7 kriteeriumid määruse tegemiseks kattuvad sisult ja olemuselt tsiviilkohtumenetluse seadustikus (TsMS) sätestatud hagi tagamise kohaldamise eeldustega (TsMS § 377), mille kohaselt rahuldab kohus hagi tagamise mh kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Käesolevas tsiviilasjas tegi maakohus 07.10.2022 määruse, millega tuvastas, et eksisteerib oht, et meetmete kohaldamata jätmisel on kohtuotsuse täitmine tulevikus oluliselt raskendatud või võimatu. Sellest tulenevalt on arusaamatu maakohtu praegune järeldus, et täidetud ei ole arestimismääruse art 7 lg-s 1 sätestatud samasisuline kriteerium. Asjaolud vahepeal muutunud ei ole.
17.Võlausaldaja nõustub maakohtuga, et üksnes nõude ignoreerimine ei ole piisav arestimismääruse tegemiseks. Samuti on õige, et üksnes asjaolu, et võlgniku varaline olukord on halb, ei pruugi olla piisav arestimismääruse tegemiseks. Maakohus on aga jätnud arvestamata, et preambula punkti 14 mõttest tuleneb, et asjaolusid tuleb hinnata kogumis.
2-22-14982 Käesoleval juhul ongi võlausaldaja esitanud rea asjaolusid ja põhjendusi, mis tervikuna ja kogumis kinnitavad, et kohtuotsuse täitmine on tulevikus oluliselt raskendatud või isegi võimatu. Maakohus on jätnud sellised asjaolud tähelepanuta.
18.Asjaolu, et kohtuotsuse täitmine tulevikus võib olla takistatud või oluliselt keerukam, kinnitavad järgmised asjaolud kogumis: võlgnik on alates 2022. a kevadest võlausaldajat ning tema pöördumisi täielikult ignoreerinud; võlgnikul on väga halb majanduslik olukord (maksuvõlg ca 27 000 eurot; puudub avalikest andmetest ja registritest nähtuv vara; esitamata on kaks viimast majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa ühingu kustutamise; 2019. a aruande kohaselt oli kahjum 12 063 eurot); võlgnik peidab vara maksuameti ja võlausaldajate eest, suunates rahalised vahendid Leedu panka. Märgitud asjaolud on otseseks kinnituseks, et võlausaldaja nõude täitmine tulevikus on oluliselt keerukam või isegi võimatu. Eluliselt muutub kohtuotsuse täitmine arestimismääruse tegemiseta tulevikus tõenäoliselt võimatuks. Võlausaldaja kui füüsiline isik, kellel on palga ja puhkusepäevade hüvitise nõue, ei jõua lõputult ressursse kulutada nõuete rahuldamiseks. See ei ole eluliselt mõeldav.
19.Võlausaldaja ei nõustu maakohtuga nagu oleksid tema väited võlgniku majanduslikust olukorrast vastuolulised. Maakohus võttis võlausaldaja väited kontekstist välja. Tegelikkuses on võlausaldaja läbivalt olnud seisukohal, et võlgniku majanduslik olukord on halb. Asjaolu, et võlgnik on tasunud oma töötajatele palka Leedu krediidiasutuse arvelduskontolt, ei muuda ega lükka ümber asjaolude ja tõendite kogumit, mis kinnitavad, et võlgniku majanduslik olukord on väga halb. Maakohus ei ole ka selgitanud, mille alusel ta jõudis tulemusele, et võlgniku Leedu krediidiasutustes olevatel kontodel on piisavalt vahendeid, et tasuda probleemideta kõik võlgnevused ja täita kohustused võlausaldaja ees.
20.Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
21.Kolleegium leiab, et võlausaldaja määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 esimese lause alusel tühistada. Asi tuleb saata maakohtule võlausaldaja avalduse uueks lahendamiseks.
22.Arestimismääruse tegemise tingimused sätestab art 7 ja kohus peab neid art 17 lg 1 järgi kontrollima. Arestimismääruse art 7 lg 1 kohaselt teeb kohus arestimismääruse, kui võlausaldaja on esitanud piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et määruse vormis kaitsemeetme võtmiseks on pakiline vajadus, kuna on reaalne oht, et sellise meetmeta oleks võlausaldaja nõude hilisem täitmine takistatud või oluliselt keerukam. Kui võlausaldaja ei ole veel saanud liikmesriigis kohtuotsust, kohtulikku kokkulepet või ametlikku dokumenti, millega võlgnikult nõutakse võlausaldaja nõude täitmist, esitab võlausaldaja art 7 lg 2 järgi ka piisavad tõendid, mille põhjal kohus saab veenduda, et nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse. Järelikult teeb kohus enne nõude kohta täitedokumendi saamist pangakonto arestimise määruse üksnes juhul, kui nõue tõenäoliselt rahuldatakse ja arestimine on pakiline.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et käesoleval juhul on täidetud määruse art 7 lg 2 sätestatud eeldus, mille kohaselt sai maakohus veenduda, et nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse. Võlausaldaja on esitanud hagiavalduse võlgniku vastu, paludes välja mõista saamata jäänud töötasu, puhkusehüvitise, kahjuhüvitise ja viivise. Hagiavaldusele on võlausaldaja lisanud tõendid nõuete põhistamiseks. Maakohus on võtnud hagi menetlusse, leides, et võlausaldaja on hagis esitatud nõudeid piisavalt põhjendanud. Eeldades hagis esitatud väidete õigsust ja arvestades seda, et hageja on koos hagiga esitanud tõendid, asus maakohus seisukohale, et võlausaldaja nõue võlgniku vastu tõenäoliselt rahuldatakse.
2-22-14982
24.Küll aga ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga, et hageja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et arestimismääruse vormis kaitsemeetme võtmiseks ei ole käesoleval juhul pakilist vajadust (art 7 lg 1). Nõude prima facie põhjendatust ja tegeliku ohu olemasolu kui kahe aluspõhimõtte olulisust ajutiste kaitsemeetme määramisel on rõhutatud Euroopa Kohtu praktikas. Samad põhimõtted kehtivad Eesti õiguses: kohtul on õigus hagi tagada vaid juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmisega võib kaasneda oluline oht kohtulahendi täitmisele (I. Pavlovskaja ja K. Sein, Pangakontode arestimine pangakontode Euroopa arestimismääruse menetluses, Juridica VII/2014, lk 553).
25.Ringkonnakohus leiab, et võlgniku senine käitumine viitab tegelikule ohule arestimismääruse art 7 lg 1 tähenduses. Võlausaldaja põhjendas piisavalt, et arestimismääruseta oleks võlgniku suhtes lahendi täitmine raskendatud, mh seetõttu, et valitseb tegelik oht, et kostja võib arestitaval pangakontol olevad varad kõrvaldada, mujale viia või peita ning selle riski olemasolu tõestamiseks on võlausaldaja esitanud järgmised tõendid: võlgnik on alates 2022 kevadest võlausaldajat ning tema pöördumisi täielikult ignoreerinud; võlgnikul on väga halb majanduslik olukord (maksuvõlg ca 27 000 eurot; puudub avalikest andmetest ja registritest nähtuvalt vara; esitamata on kaks viimast majandusaasta aruannet, mis võivad tuua kaasa ühingu kustutamise; 2019. majandusaasta aruande kohaselt oli kahjum 12 063 eurot); võlgnik peidab oma vara maksuameti ja võlausaldajate eest ning on suunanud rahalised vahendid Leedu panka. Ringkonnakohus nõustub võlausaldajaga, et arestimismääruse preambula punkti 14 mõttest tuleneb, et eelnimetatud tõendeid tuleb hinnata kogumis.
26.Maakohus on leidnud, et võlgnikul on ilmselt piisavalt vahendeid, et tasuda probleemideta kõik võlgnevused ja täita kohustused võlausaldaja ees, sest ta on Leedu krediidiasutuse arvelduskontolt töötajatele palka maksnud. Ringkonnakohus selgitab, et ainuüksi see, et võlgnik on Leedu arvelduskontolt töötajatele palka maksnud, ei tähenda, et võlgnikul oleks ka piisavalt vahendeid selleks, et võlausaldaja nõue raskusteta täita. Arvestades kõiki võlausaldaja poolt esitatud tõendeid kogumis, saab siiski asuda seisukohale, et arestimismääruseta eksisteerib oht, et võlausaldajal võib olla keeruline, kui mitte võimatu oma nõudeid maksma panna.
27.Ringkonnakohus märgib, et maakohus on võlausaldaja hagi tagamise taotluse 07.10.2022 rahuldanud. Tulenevalt TsMS § 377 on kohtul õigus hagi tagada vaid juhul, kui on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Arvestades, et maakohus on hagi tagamise määruses leidnud, et hagi tagamiseta võib kohtuotsuse täitmine olla raskendatud või võimatu, ei saa ka käesoleval juhul täie kindlusega väita, et arestimismäärust tegemata taolist ohtu ei eksisteeriks.
28.Ülaltoodud põhjendustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Arvestades, et Eesti poolt Euroopa Komisjonile arestimismääruse art 50 lg 1 p a) alusel edastatud teabe kohaselt (kättesaadav Euroopa e-õiguskeskkonna portaalis https://ejustice.europa.eu/379/ET/european_account_preservation_order?ESTONIA&member=1https: //e-justice.europa.eu/379/ET/european_account_preservation_order?ESTONIA&member=1), on arestimismäärust pädevad tegema üksnes maakohtud, peab võlausaldaja poolt nii esimese kui ka teise astme menetluses esitatud teabele ja tõenditele hinnangu andma maakohus ning selle põhjal otsustama, kas anda arestimismäärus välja või mitte. Kuna ringkonnakohus ei saa avaldust ise lahendada, tuleb asi saata maakohtule selle uueks lahendamiseks.
29.TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt otsustab menetluskulude jaotuse maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele.
30.Kuna ringkonnakohus ei tee määrust, millega ta lükkab Euroopa arestimismääruse tegemise taotluse tagasi ega tee ka Euroopa arestimismäärust, ei saa ringkonnakohtu määruse peale
2-22-14982 arestimismääruse art-te 21 lg 1, 37 ja 46 lg 1 alusel koosmõjus TsMS § 390 lg-ga 1 Riigikohtule määruskaebust esitada.
(allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.