Pankrotiõigus › Füüsilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotihalduril teavitada teadaolevaid võlausaldajaid pankrotimäärusest ning 1(4)

2-22-17340 võlausaldajate esimese üldkoosoleku ajast ja kohast. Teates märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kui haldurile on teada isikud, kellel on kohustusi võlgniku suhtes, saata teade võlgniku pankroti väljakuulutamise kohta ka neile.

Määrata ja mõista välja Svetlana Pildenile ajutise pankrotihalduri tasu 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot, pankrotivara arvelt. Väljamakse teha büroole, mille kaudu haldur tegutseb, s.o õigusbüroo Business Law Firm OÜ arvelduskontole XXX SEB Pangas).

Pankrotimäärus kuulub viivitamatult täitmisele.

Määrus teha teatavaks PankrS § 33 lg 1 alusel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Pankrotiteates märkida pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, määruse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ning koht ja et võlgnikule võlgnevate kohustuste täitmist võib vastu võtta üksnes haldur.

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest. Määruskaebust ei saa esitada peale viie kuu möödumist kohtumääruse tegemisest arvates. Kohus selgitab, et menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud Narva linn esitas avalduse O S pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Avaldaja on 1. oktoobril 2021 surnud O S seadusjärgne pärija. Pärimisasjas läbiviidud inventuuri andmetel ei piisa pärandvarast pärandaja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. 23. novembri 2022 määrusega kohus võttis avalduse menetlusse ning määras ajutiseks halduriks Svetlana Pildeni. Ajutine haldur esitas 12. detsembril 2022 kohtule ajutise halduri aruande. Avaldajal ajutise halduri aruande kohta vastuväiteid esitanud ei ole.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et pankrotiavaldus kuulub rahuldamisele ja välja tuleb kuulutada O S pärandvara pankrot. Pankrotihalduriks tuleb nimetada Svetlana Pilden. Pärimisseaduse (PärS) § 130 lg 1 alusel lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused. PärS § 130 lg 3 sätestab, et pärija on kohustatud täitma kõik pärandaja kohustused. Pärandvara ebapiisavuse korral peab pärija need kohustused täitma oma vara arvel, välja arvatud juhul, kui ta pärast inventuuri tegemist on täitnud kohustused seaduses sätestatud korras, kui on välja kuulutatud pärandvara pankrot või kui pankrotimenetlus on lõppenud pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu. PärS § 142 lg 6 sätestab, et kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete 2(4)

2-22-17340 rahuldamiseks ja pärija ei ole nõus nende rahuldamisega oma vara arvel, on pärija kohustatud viivitamata esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks. Pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Kohus leiab, et kogutud ja uuritud tõenditega on kindlaks tehtud, et võlgniku maksejõuetus ei ole ajutine ning põhjendatud on välja kuulutada võlgniku pankrot. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kohus kuulutab pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. Ajutise halduri aruandest nähtub, et pärandajal kinnisvara puudub. Kuni 16. detsembrini 2013 kuulus pärandajale ühiselt endise abikaasaga korteriomand, asukohaga XXX. Korteriomand kuulub nüüd endisele abikaasale. Krediidiasutustes olevate kontode saldod on negatiivsed. Äriregistri andmetel ei oma ega omanud pärandaja osalust juriidilistes isikutes. Pärandaja kogumispensioni kontol on arvamuse esitamise kuupäeva seisuga S pensionifondi 1970-1979 2380,669 osakut, hetkeväärtusega 3373,68 eurot. Liiklusregistri andmete järgi on pärandaja nimele alates 14.04.2009 registreeritud sõiduauto Peugeot 408, reg. märgiga XXX, esm. reg aasta 2000. Sõidukil puudub kehtiv tehniline ülevaatus alates 2009. aastast. Sõiduki registrikanne on peatatud. Pärandaja endise abikaasa seletuse kohaselt on sõiduk ammu võõrandatud, kuid teadmata põhjustel jäi see registris pärandaja nimele. Sellest tulenevalt ei ole võimalik nimetatud vara pankrotivarana käsitleda. Ajutise halduri aruande koostamise käigus on seega tuvastatud, et pärandvaraks on pensioniosakud orienteeruva väärtusega 3373,68 eurot. Täitmata kohustused on vähemalt summas 13 737,73 eurot. Eespooltoodud andmete alusel ilmneb, et pärandvara ei kata olemasolevaid kohustusi. PärS § 142 lg 6 kohaselt on pärija kohustatud esitama avalduse pärandvara pankroti väljakuulutamiseks siis, kui pärandvarast ei jätku kõigi nõuete rahuldamiseks. Ajutise halduri aruandes kajastatud andmete alusel järeldub, et pärandvarast ei jätku tuvastatud nõuete rahuldamiseks, on tekkinud pankrotiolukord, mis ei ole ajutise iseloomuga. Võlgnik on seega olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus tõendatuks, et võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning see suutmatus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, mistõttu tuleb pidada võlgnikku maksejõuetuks. Ajutine haldur on seisukohal, et maksejõuetuse põhjuseks oli pärandaja surm. Ajutisele haldurile ei ole teada asjaolusid, et maksejõuetus oleks tekitatud tahtlikult ning selleks oleks kuriteoga tekitatud tegu PankrS § 28 mõttes. Maksejõuetuse põhjuseks tuleb seega lugeda muud asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Ajutine pankrotihaldur Svetlana Pilden on esitanud tasunõude viie töötunni eest, tunnitasuga 130 eurot, s.o kokku summas 650 eurot, millele lisandub käibemaks 130 eurot. PankrS § 23 lg 1 kohaselt ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi. PankrS § 23 lg 2 kohaselt on ajutise halduri tasuga kaetud ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroopidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise pankrotihalduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse seaduse § 65 lõikes 11 sätestatust. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri töö mahtu, keerukust ja kutseoskust, on põhjendatud määrata ajutise pankrotihalduri tasuks 650 eurot, millele lisandub käibemaks summas 130 eurot. Võlgnik ei ole ajutise halduri tasu suurusele vastuväiteid esitanud. PankrS § 150 lg 2 kohaselt juhul, kui pankrotiavaldus rahuldatakse, tasutakse ajutise halduri tasu 3(4)

2-22-17340 ja tehtud vajalikud kulutused pankrotivarast. Ajutine pankrotihaldur taotleb tasu määramist büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Tulenevalt PankrS § 23 lg 6 sätestatust määrab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. (allkirjastatud digitaalselt) Anneli Alekand Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.