lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/2-08-12470/6

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 21.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number
2-08-12470/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
21.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1763
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PankrS § 29 lg 1, 2, 5ÄS § 58 lg 1, 4Registrimenetlus pankroti, tagatisvara halduri määramise, ärikeelu ja ettevõtluskeelu korralMKS § 8 lg 1Seadusliku esindaja ja vara valitseja kohustusedKarS § 3851PankrS § 130 lg 4PankrS § 165 lg 3PankrS § 30 lg 2TsMS § 29 lg 3Kohtuniku asendamineTsMS § 661 lg 1Määruskaebuse esitamine

Viidatud EL õigus

EUR-Lex
Direktiiv 1996/71Euroopa parlamendi ja nõukogu direktiiv 96/71/EÜ, 16. detsember 1996, töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Kersti Kerstna-Vaks

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2008, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi

OÜ B. pankrotimenetlus

Tsiviilasja number Menetlustoiming

2-08-12470 pankrotimenetluse lõpetamine kuulutamata raugemise tõttu

Menetlusosalised ja nende esindajad

võlgnik: OÜ B.

pankrotti

välja

võlgniku esindaja: juhatuse liige H.K. ajutine pankrotihaldur: Einar Vallandi ( postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9A, Tartu 51003)

Kohtuistungi toimumise aeg

9. mai 2008

Protokollija

kohtuistungisekretär Evelin Laansalu

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ B. pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil (postiaadress OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9A, Tartu 51003) likvideerida OÜ B. 2 (kahe) kuu jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates.
3.Vabastada ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi kohustustest OÜ B. pankrotimenetluses pärast OÜ B. likvideerimist ja äriregistrist kustutamist.
4.Määrata OÜ B. dokumentide hoidjaks H.K.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 14.08.20262-24-4208/24Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 12.08.20262-26-16861/6Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-23-1915/20Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 11.08.20262-26-16862/2Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 11.08.20262-26-9325/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 07.08.20262-26-7940/12Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
5.Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded (TsMS § 29 lg 3).
6.Määrus saata Tartu Maakohtu registriosakonnale ning toimetada kätte menetlusosalistele. Määruskaebuse esitamine Määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates. Võlausaldaja võib esitada määruskaebuse pankrotimenetluse lõpetamise osas 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest arvates. (TsMS § 661 lg 1, 2, PankrS § 29 lg 5).

MENETLUSE KÄIK

4.aprillil 2008.a esitas OÜ B. juhatuse liige H.K. kohtule avalduse OÜ B. pankroti väljakuulutamiseks. OÜ B. tegeles tööjõu rentimisega ja tekkis võlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees. Võlgnevus tekkis lisakulutuste tegemise tõttu, et saada kätte R Oy võlgnevus temale osutatud teenuste eest. OÜ-l B. muud vara, peale arvelduskonto Nordea Pangas, ei

ole. OÜ B. hakkas augustis 2007.a otsima uusi tegevusvaldkondi maksuvõla tasumiseks, kuid see ei ole õnnestunud. Maksuvõlg on viinud OÜ B. halba majanduslikku olukorda (tl 4).

10.aprillil 2008.a määrusega algatas Tartu Maakohus OÜ B. pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi (tl 44).
8.mail 2008.a esitas ajutine pankrotihaldur kohtule ajutise pankrotihalduri aruande ja tasutaotluse (tl 49-85, 86).

AJUTISE PANKROTIHALDURI ARUANNE

1.Üldandmed OÜ C. asutas 2005.a jaanuaris võlgniku OÜ B. . Võlgnik kanti äriregistrisse 19. jaanuaril 2005.a. Osakapitali suuruseks on asutamisest alates olnud 40 000 krooni. 24. jaanuaril 05.a müüs OÜ C. oma osa H.K. ja L.T. Uued osanikud valisid juhatuse liikmeteks iseennast ning lisaks R.J. . 31. juulil 2005.a kutsuti R.J. tagasi juhatuse liikme kohalt põhjendusega, et tema tegevus osaühingu juhtimisel ja raamatupidamise korraldamisel oli osanikele vastuvõetamatu. Võlgnik on oma majandusaasta aruannetes nimetanud oma põhitegevuseks ehitustegevust Soome Vabariigis. Ei ole aga esitatud ühtegi dokumenti, millest nähtuks, et võlgnik oli oma lepingupartnerite suhtes töövõtja, kes vastutab kokkulepitud ehitustööde tegemise, sealhulgas töö õigeaegse valmimise ning kvaliteedi eest. Seetõttu ei saa võlgnikku pidada ehitusettevõtjaks. Võlgniku ülesandeks oli üksnes tagada lepingupartnerile vajaliku tööjõu olemasolu kokkulepitud kohas, kuid selle tööjõu efektiivne rakendamine ja juhendamine lepingupartneri objektil ei kuulunud võlgniku ülesannete hulka. Võlgnikul kirjalikke lepinguid ühegi töötajaga ega Soome Vabariigis tegutsevate lepingupartneritega. Võlgniku tegevus sarnaneb Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 16.12.1996 direktiivis 96/71/EÜ “Töötajate lähetamise kohta seoses teenuste osutamisega” märgituga. Selle direktiivi preambula kohaselt võib teenuste osutamise vormiks olla töötajate vahendamine teisele ettevõtjale eraõigusliku lepingu raames. Direktiivi art 1 p 1 ja p 3 c) kohaselt tunnustatakse võimalust, et ühe liikmesriigi ajutist tööjõudu vahendav ettevõtja või töölerakendamise vahetalitus vahendab töötajaid teise liikmesriigi territooriumil asuvale või tegutsevale ettevõtjale selliselt, et ta on lähetamise ajaks ise sõlminud selle töötajaga töösuhte. Kehtivad töölepingud ja töövõtulepingud ning muud siduvad lepingud puuduvad. Võlgniku majandustegevus lõppes mais 2007.a.
2.Andmed võlgniku varade ja kohustuste kohta Võlgnikul puudub praktiliselt igasugune likviidne vara. Võlgniku omakapital on negatiivne, juhatus ei pea võlgniku majandustegevuse jätkamist perspektiivikaks ning osanikud väidetavalt ei ole võimelised tegema osaühingu võla tasumiseks ning omakapitali taastamiseks vajalikke sissemakseid.
10.aprilli 2008.a seisuga on võlgniku vara väärtus 7617.78 krooni, mis koosneb 207.78 krooni suurusest rahasummast, nõudest juhatuse liikme vastu summas 6195 krooni ning käibemaksu ja intresside ettemaksetest summas 1215 krooni. Raha võlgniku arvelduskontol on arestitud nii Maksu- ja Tolliameti kui ka ajutise halduri poolt. Kontoga seotud teenuste eest arvestab pank igakuiselt teenustasu 40 krooni. Seoses arestidega loodab pank pooltevahelise lepingu alusel kontot aprilli- ja maikuu eest edaspidi debiteerida vähemalt 80 krooni ulatuses. L.T tunnistab 6195 krooni suuruse kohustuse olemasolu ning on nõus summa OÜ-le B. tasuma, kuid hetkel on sellise summa üleandmine võimatu tema raske majandusliku olukorra tõttu. Maksu- ja Tolliametile tehtud 1215 krooni suuruse ettemakse rahas tagastamine on ebatõenäoline, kuna Maksu- ja Tolliametil on õigus ettemaks tasaarvestada oma nõudega. 1. augustil 2005.a ostetud sülearvuti Ordi Enduro 8066CD, maksumusega 11 296.61 krooni, on saanud oluliselt kahjustada vedeliku tungimise tõttu arvuti korpusesse. Tekkinud kahjustuste kõrvaldamise maksumus oleks ligilähedane kogu arvuti maksumusele.

Teoreetiliselt on võlgnikul kahju hüvitamise nõue isiku vastu, kes põhjustas peaaegu uue arvuti kasutuskõlbmatuks muutumise.

10.aprilli 2008.a seisuga on võlgniku ainus teadaolev võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu, kelle nõude suurus on 32 664 krooni. Võlg on 1215 krooni ulatuses tasaarvestatav maksude ettemaksete tagastamise nõudega. Võla jääk pärast tasaarvestuse tegemist oleks 31 462 krooni. Võlgnikul tekkis suur võlgnevus 2005.a. 2006. aasta jooksul tasus võlgnik lisaks jooksvatele kohustustele ka kogu varasema põhivõla. Võlgnik tasus ka intressivõlga (2006. aastal 13 891 krooni ning 2007. aastal 14 686 krooni), kuid intressi jooksvalt juurdearvutamise tõttu (2005. aastal 5 492 krooni, 2006. aastal 25 266 krooni, 2007. aastal 2 885 krooni, 2008. aastal 1 507 krooni) on võlgnevus intresside osas mingil määral kogu aeg püsinud. Arvestades vara võimalikku väärtust ja kohustuste suurust, on ilmselge, et võlgniku vara arvelt ei ole võimalik rahuldada võlausaldajate nõudeid ning puuduvad ka vahendid pankrotimenetluse kulude katteks.
3.Hinnang võlgniku maksevõimele, makseraskustesse sattumise põhjuste ja nende ületamise võimaluste kohta Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga. Sama arvamust on avaldanud võlgnik ka ise. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku majanduslik nõrkus üldiselt on seotud osutatud teenuse eest raha mittesaamisega. Probleemid raha laekumisel mõjutasid võlgniku varalist seisundit negatiivselt, kuid otseseks maksejõuetuse põhjuseks seda pidada ei saa. Võlgniku makseraskuste oluliseks põhjuseks ning püsiva maksejõuetuse tekkimise üheks eelduseks saab pidada võlgniku lepingupartnerite poolt oma kohustuste täitmata jätmist. See, et võlgnik on käesoleval hetkel püsivalt võimetu täitma maksukohustusi, on aga juhatuse liikme poolt oma kohustuste (tagada maksude tasumine, tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine, vältida lähikondse eelistamist) rikkumise tagajärg. Minu arvates ei ole alust seostada võlgniku maksejõuetuse tekkimist kuriteoga. Võlgnikul puuduvad ressursid ja võlgniku juhatuse liikmetel, osanikel tahe ettevõtet saneerida.
4.Tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt saab võlgniku teoreetiline nõudeõigus olla suunatud üksnes tema juhatuse liikmete vastu. Võlgnikul puudub likviidne vara ajutise pankrotimenetlusega seni kaasnenud kulude osalisekski katmiseks. Samuti puudub võimalus katta kulusid, mis kaasneksid pankroti väljakuulutamisega. Seetõttu ei ole otstarbekas kuulutada välja pankroti ainuüksi seetõttu, et pankrotihaldur saaks esitada nõude, mille suurusjärk võrduks menetluskuludega, võlgniku juhatuse liikmete vastu. Tagasivõitmise võimalusi ajutine haldur ei tuvastanud.
5.Andmed pankrotikuritegude ja juhtimisvea kohta Ajutine haldur ei tuvastanud, et võlgnik oleks seoses maksejõuetuse tekkimisega toime pannud kuriteo tunnustega teo. Küll aga tuvastas ajutine pankrotihaldur pankrotiavalduse esitamise viivitamise, mille kohaselt võib võlgniku juhatuse käitumises näha KarS § 3851 sätestatud teokoosseisu, kuid võlakohustuste mahtu arvestades kahtleb riigi valmisolekus antud juhul seda tegu (tegevusetust) kuriteona käsitleda. Juhatuse käitumine võlgniku tegevuse lõppfaasis on olnud ebakorrektne. 2007.a maikuus maksis võlgnik töötasu oma juhatuse liikmele L.T. ning I.J., millele lisandusid päevarahad juhatuse liikmele ning I.J. ja sõidukulude hüvitamine juhatuse liikmele. Töötasu väljamaksmisega kaasnenud sotsiaalmaks jäi tasumata. Võlgniku juhatuse liige on põhjendanud endale töötasu väljamaksmist sellega, et tal oli seda raha väga vaja. Ajutise halduri arvamuse kohaselt pidi töötasuga kaasneva maksukohustuse täitmata jäämine olema ettenähtav. Võlgnik ei ole seni esile toonud asjaolusid, mis kinnitaks, et töötasu maksmisega

kaasneva maksukohustuste täitmata jäämine ei olnud juhatuse jaoks ettenähtav. Seega, võlgniku viimase raha kasutamist juhatuse liikmele maksete tegemiseks saab käsitada võlgniku juhatuse liikme ja osaühingu huvide konfliktina, aga ka MKS § 8 lg 1 sätestatud kohustuse rikkumisena vähemalt raske hooletuse tõttu. Makstes olemasoleva raha peamiselt oma netotöötasuks ning jättes maksukohustused täitmata, eelistas juhatus võlgniku lähikondse huve võlgniku muu võlausaldaja samaväärsetele huvidele. Samuti võib öelda, et juhatuse liige rikkus oma kohustusi võlgniku ja võlausaldaja ees. Isegi kui on võimalik tuvastada, et võlgniku juhatus on rikkunud seadusest tulenevat hoolsuskohustust ja tekitanud sellega kahju võlgnikule ja võlgniku võlausaldajatele, on väga ebatõenäoline, et õnnestub reaalselt mingi summa sisse nõuda. Igasugused vahendid pankrotimenetluse toimumiseks puuduvad.

7.Andmed pankrotimenetluse kulude olemasolu kohta Pankrotimenetluse kulude katteks puuduvad vahendid. Võlgniku võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse kaudu on avaldanud, et ei näe põhjust täiendavate kulude kandmiseks ega soovi tasuda pankrotimenetluse kulude katteks raha kohtu deposiiti.
9.Ajutise halduri arvamus Võlgniku makseraskused on alalise iseloomuga, puuduvad ressursid ettevõtte tegevuse jätkamiseks ja ettevõtte saneerimiseks.

KOHTUISTUNG

Võlgniku esindaja seletuse kohaselt maksis ta võlgniku kassasse 9. mail 2008.a 6195.- krooni. Võlgniku esindaja oli nõus menetluskuludega, kuid taotles selle tasumist osade kaupa. H K oli nõus enda määramisega OÜ B. dokumentide hoidjaks. Ajutine haldur kinnitas, et võlgniku esindaja on tasunud kassasse 6195 krooni, millest saab katta menetluskulud. Maksu- ja Tolliamet on teatanud, et ei soovi menetluskulusid finantseerida. Ajutine haldur palus pankrotimenetluse raugetada.

KOHTU SEISUKOHT

1.PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning pankrotiavalduse esitaja ei maksa kohtu deposiiti PankrS § 30 lg 2 nimetatud summat. Toimiku materjalidest nähtuvalt lõppes võlgniku majandustegevus 2007. a maikuus. Võlgnikul puudub likviidne vara. Kohustusi on võlgnikul 10. aprilli 2008.a seisuga kokku 32 796 krooni. Vara tagasivõitmise võimalused puuduvad. Vara tagasinõudmise võimalused on ebaotstarbekad, kuna võlgnikul puuduvad vahendid menetluskulude katmiseks pankroti väljakuulutamise korral. Võlgnik ega võlausaldajad ei soovi pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha tasuda. Kohus leiab, et OÜ B. pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.
2.Kohtule esitatud materjalidest nähtuvalt ei ole maksejõuetuse põhjuseks kuriteo tunnustega tegu. Võlgniku makseraskuste oluliseks põhjuseks ning püsiva maksejõuetuse tekkimise üheks eelduseks saab pidada võlgniku lepingupartnerite poolt oma kohustuste täitmata jätmist. Võlgniku maksejõuetus on juhatuse liikmete poolt oma kohustuste – tagada maksude tasumine, tagada võlausaldajate võrdne kohtlemine, vältida lähikondsete eelistamist – rikkumise tagajärg. Võlgnik on 2007.a mais maksnud töötasu I. J. ja juhatuse

liikmele L.T. ning hüvitanud juhatuse liikme kulusid. Sellega tekkis võlgniku juhatuse liikme ja osaühingu vahel huvide konflikt ning võlgnik eelistas sellise käitumisega oma lähikondset teistele võlausaldajatele.

3.Vastavalt ÄS § 58 lg 1 p 1 ja PankrS § 130 lg 4 tuleb ajutisel pankrotihalduril Einar Vallandil likvideerida OÜ B. kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. Pärast OÜ B. registrist kustutamist tuleb ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi vabastada ajutise pankrotihalduri kohustustest (PankrS § 165 lg 3).
4.ÄS § 58 lg 4 alusel tuleb OÜ B. dokumendid anda hoiule H.K., kes kohtistungil kinnitas, et on nõus hakkama dokumentide hoidjaks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 07.08.20262-26-12873/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 06.08.20262-19-16695/89Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval