Võlaõigus › Kahju õigusvastane tekitamine

2-08-9984 kätte M viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 416.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS

Hagiavalduse kohaselt toimus 12. augustil 2000.a. Saaremaal, Kuressaares, Mooni tänaval liiklusõnnetus, milles sai kannatada K Mile (Mi) kuuluv sõiduk Liiklusõnnetuse ja selle tagajärjel tekkinud varalise kahju põhjustas kostja (lisa 1- teade liiklusõnnetusest, lisa 2- haldusõiguserikkumise protokoll, lisa 3 otsus). Liiklusõnnetusega tekitatud kahju ilma käsitlustasudeta oli 7 015,77 (seitse tuhat viisteist krooni ja seitsekümmend seitse senti) krooni, kahju koos käsitlustasudega oli kokku 8 068,00 (kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni (lisa 4- sõiduki ülevaatuse akt, lisa 5- arve nr 60, lisa 6-maksekorraldus, lisa 7- otsus 2, lisa 8- käsitluskulude arvestus). Kuna kostja poolt kasutatud õnnetuses osalenud mootorratta omanik ei ole teada, siis võib lugeda, et sõiduk oli kostja valduses omaniku tahte vastaselt, millest tulenevalt ei kehtinud õnnetuse hetkel liikluskahju tekitanud mootorrattal liikluskindlustuse leping. Tulenevalt eeltoodust hüvitas hageja õnnetusega tekkinud liikluskahju. Liikluskindlustuse seaduse (LKS) alusel tekkis MTÜ Eesti Liikluskindlustuse Fondil (LKF) tagasinõude õigus kostja vastu millest tulenevalt esitas hageja kostjale 16. oktoobril 2000.a. pretensiooni 8 068,00 (kaheksa tuhat kuuskümmend kaheksa) krooni nõudes (lisa 9pretensioon). Tulenevalt asjaolust, et hagi esitamise seisuga on kostja võlgnevust osaliselt tasunud, on sissenõutavaks põhinõudeks 7 568,00 (seitse tuhat viissada kuuskümmend kaheksa) krooni. Hageja esindaja, Lindorff Eesti AS, on saatnud ajavahemikul 15.05.2003 kuni 12.06.2003 kostjale 3 (kolm) võlgnevust meeldetuletavat kirja. Hageja esindajal ei ole õnnestunud kostjaga kohtuvälist kompromissi sõlmida. Vastavalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRakS) §-le 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002, s.o enne VÕSRakS jõustumist, varasemalt kehtinud seadust. Tsiviilkoodeksi (TsK) § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustuse täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. LKS § 68 lg 5 sätestab, et enne käesoleva seaduse jõustumist toimunud liikluskahju hüvitamisel rakendatakse kindlustusjuhtumi toimumise ajal kehtinud liikluskindlustuse seadust. Kindlustusandjal ja Eesti Liikluskindlustuse Fondil on õigus kostja vastu tagasinõudeks LKS § 38 lg 1 alusel kuivõrd kahju tekitanud sõiduki omanik ei ole teada ja tuleb eeldada, et sõiduk oli kindlustamata. Liikluskindlustuse seadusega (RT I 2001, 43, 238; RT I 2004, 90, 616) lõpetati Eesti Liikluskindlustuse Fondi kui Vabariigi Valitsuse poolt liikluskindlustuse seaduse (RT 1 1995, 48, 744; RT I 1998, 2, 43) alusel moodustatud avalik-õiguslik juriidiline isik ning asutati Eesti Liikluskindlustuse Fond kui mittetulundusühing, millele läksid üle esimese õigused ja kohustused. Hageja palus kostjale 16. oktoobril 2000.a. saadetud pretensiooniga kostjal teostada tagasimakse hiljemalt 30. oktoobril 2000.a. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja kohustust täiel määral täitnud. Seisuga 11. märts 2008.a. on kostja viivisevõlgnevus hageja ees 1 668,73 (üks tuhat kuussada kuuskümmend kaheksa krooni ja seitsekümmend kolm senti) krooni (viivisearvestus: 0,0082% x 2689 päeva x 7568.00 krooni/100 -1668,73). Hageja soovib viivise, mis ei ole veel sissenõutavaks muutunud kostjalt väljamõistmist mitte kindla

2-08-9984 summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Hageja palub kohtul mõista kostjalt viivise summa välja kuni nõude täitmiseni. Lindorff Eesti AS on 11.03.2008.a. tasunud riigilõivu summas 550.00 krooni, märkides selgituseks MTÜ LKF VS K K. Lähtuvalt eeltoodust ning juhindudes VÕSRakS §-st 11, TsK § 231 lg-st 1, LKS (jõust 01.07.1995.a) §§-st 4 lg 1, lg 2, 5 lg 1 ja 2, 6 lg 1,12 lg 1, 3 ja 7 p 2,14 lg 1,19 lg 1, lg 3 p 1, 25 lg 1, 27 lg 1, 38 lg 1, ning TsMS §§-st 2, 3 lg 1, 9 lg 1,11 lg 1, 79 lg 1, 362 lg 1, 363, 367 palub hageja:

KOSTJA SEISUKOHT

Kostja ei ole kohtule vastanud /t.l 25-26, 27/.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada. TsMS § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (TsMS § 407 lg 2). Tagaseljaotsuse võib TsMS § 407 lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (TsMS § 407 lg 3). Kostjale väljastas kohus hagiavalduse ja sellele lisatud materjalid 25.03.2008.a., kohustades kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagi kättesaamisest alates /t.l 25-26/. Kostjale on menetlusdokument postiasutuse poolt kätte toimetatud edasiandmiseks tema emale ( ) 02.04.2008.a. /t.l. 27/. Kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud. Järelikult tuleb lugeda hageja hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Kohus asub seisukohale, et hageja on õiguslikult põhjendanud oma hagiavalduses märgitud nõudmist ja TsMS § 407 lg 1 alusel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele. Hageja ei ole kohtule menetluskulude nõuet esitanud. Kuid kohus peab vajalikuks selgitada järgmist. TsMS § 162 lg-te 1, 2 ja 4 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohtuvälised kulud, mis hüvitataks tunnistajale, kaasa arvatud hüvitis saamata jäänud töötasu või muu püsiva sissetuleku eest, hüvitatakse poolele

2-08-9984 samadel alustel ja samas ulatuses, nagu hüvitatakse tunnistajakulud. Kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 ja 3 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg-te 1-3 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Posti- ja sidekulude tõendamiseks piisab avaldaja kinnitusest, et need kulud on kantud, kuid kohus võib nõuda nende tõendamist ka muul viisil. Menetluskulude kindlaksmääramise avalduse toimetab kohus viivitamata koos menetluskulude nimekirja ja tõenditega kätte vastaspoolele ja annab talle aega vähemalt seitse päeva avalduse kättetoimetamisest alates sellele vastuväidete esitamiseks. Tähtaeg ei või olla lühem menetluskulude kindlaksmääramise avalduse esitamise tähtajast (TsMS § 176 lg 1). Menetluskulude kindlaksmääramise määrus toimetatakse menetlusosalistele kätte (TsMS § 177 lg 1). Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud.

R.Undrest kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.