Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

(väidetavate 09.09.2007, 09.09.2007, 10.09.2007 ja 18.09.2007 toime pandud süütegude osas) osas); - 26.09.2007 kahe käskkirja alusel määratud distsiplinaarkaristuse distsiplinaarkaristused - noomitused noomitused – (väidetavate 12.09.2007 ja 26.09.2007 toime pandud süütegude osas) sas).

I. Hagi asjaolud asjaolud ja menetluse käik. 09.01..2008 esitas N P Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale hagi OÜ Glämm vastu distsiplinaarkaristuste tühistamise, töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise ja 6 kuu keskmise palga ulatuses hüvitise nõudes, samuti puhkusetasu ja saamata jäänud puhkuse hüvitise ning lõpparve väljamaksmisega viivitamise hüvituse nõudes. Jõhvi kohtumajast suunati hagi Viru Maakohtu tööjaotuskava alusel menetlemiseks Rakvere kohtumaja kohtunikele.

Hagiavalduses esitatud nõueteks on:

(noomitus) väidetava (noomitus) väidetava (noomitus) väidetava (noomitus) väidetava

10.09.2007 toime pandud süüteo osas;

Asjaolud: 12.10.2007 esitas hageja Ida-Virumaa inspektsiooni Jõhvi töövaidluskomisjonile avalduse OÜ Glämm vastu töövaidluse lahendamiseks. Jõhvi töövaidluskomisjon tegi 04.12.2007 otsuse töövaidlusasjas nr 9.02-02/1939-2007, millega mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitise lõpparve kinnipidamise eest summas 2480.90 krooni, ülejäänud nõuete osas jäeti avaldus rahuldamata. Töövaidluskomisjon jõudis seisukohale, et töölepingu lõpetamise õigsust ja otstarbekust pole alust analüüsida, kuna hageja on 27.11.2007 ise allkirjastanud kande töölepingu lõpetamise kohta. Sel põhjusel jäeti rahuldamata ka hüvitise väljamõistmise nõue ja distsiplinaarkaristuste tühistamise nõue. Töövaidluskomisjoni otsuse sai hageja kätte 10.12.2007. Komisjoni otsus ei ole jõustunud. Hageja leiab, et kõik määratud distsiplinaarkaristused on ebaseaduslikud. Karistuse määramisel on hagejast püütud jätta mulje, kui pidevast ja parandamatust töökohustuse rikkujast. Käskkirjades märgitud tööle hilinemised 09.09.2007, 18.09.2007 ja 26.09.2007 olid kostjale eelnevalt teada. Hagejal oli kostjaga eelnev kokkulepe, et hageja võib tööpäeva alguses hilineda, kuna tema töölejõudmine sõltub liinibussi jõudmisest linna. Tööandja väited 18.09.2007 hageja poolt muul põhjusel hilinemisest ei vasta tegelikkusele. 18.09.2007 koostatud käskkirjadega sai hageja tutvuda 13.09.2007, kuigi käskkirjad on millegipärast vormistatud hilisema kuupäevaga. Alates 14.09.2007 kuni 25.09.2007 viibis hageja haiguslehel. 2007.aasta augustis tegi kostja hagejale ettepaneku omal soovil töölt lahkumiseks, millega hageja ei nõustunud. Seejärel otsis kostja ilmselt võimalust tema vallandamiseks ja töölepingu lõpetamiseks. Hageja on seisukohal, et kuna kostjaga oli kooskõlastatud nii tööletulek kui ka töö puudumisel varasem töölt lahkumine, siis nimetatud asjaoludel puudus alus hagejale distsiplinaarkaristuste (noomituste) määramiseks. 18.09.2007 vormistatud käskkirjaga määrati hagejale väidetavalt 10.09.2007 toimunud töölepingu p. nr.8.1.2 (s.o äri-, tootmis- ja palgasaladuste hoidmine) korduva rikkumise eest noomitus. Hageja leiab, et nimetatud käskkiri on vastuolus Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 11 lg 2 p 3-ga, kuna käskkirjast (samuti kostja selgitustest töövaidluskomisjonile) ei nähtu, milliseid konkreetseid saladusi ja kellele konkreetselt hageja avaldas ehk milles tema süütegu seisnes. Hagejale süüks pandud tegu on tõendamata. Hageja ei tea ühtegi kostja äri-, tootmis- või palgasaladust ja ei ole neid ka kellelegi avaldanud. Seega, ka nimetatud käskkiri on seadusega vastuolus ning sellega määratud distsiplinaarkaristus tuleb tühistada. 26.09.2007 vormistatud käskkirjaga on määratud hagejale karistus (noomitus) selle eest, et hageja ei osalenud töölähetusel, sellest tööandjat teavitamata. Karistus on määratud

alusetult ning kuulub tühistamisele, kuna lähetuse päeval oli hagejal puhkepäev ning koolitusest, milleks töölähetus oli mõeldud, ta osa võtma ei pidanudki. 29.09.2007 tutvustas kostja hagejale käskkirja, millega määrati hagejale distsiplinaarkaristus töölepingu lõpetamisega. Käskkirjast ei nähtu, millise konkreetse süüteo eest see on määratud, mistõttu hageja leiab, et TDVS § 11 lg 2 ja 3 tulenevalt on nimetatud käskkiri seadusevastane. Hageja ei ole toime pannud sellist rikkumist, milline oleks tinginud sellise karistuse määramisega käskkirja tegemist. Individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 28 lg 1 tulenevalt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks. Hageja leiab, et kostjal puudus alus töölepingu lõpetamiseks ja kostja on rikkunud töölepingu lõpetamisel jämedalt ka protseduurireegleid. ITLS § 29 lg 2 kohaselt, kui töötaja ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Hageja ei soovi enda tööle ennistamist, vaid kostjalt ITLS § 30 lg 2 tulenevalt hüvitise väljamõistmist 6 kuu keskmise palga ulatuses. Keskmiseks kuupalgaks on hageja arvestuste kohaselt 3795.61 krooni. Töölepingu lõpetamisel esitas kostja hagejale allkirjastamiseks erinevad dokumendid, s.h. ka dokumendi, milline kandis pealkirja „Töölepingu nr 22 (09.08.2006.a.) lõpetamine.“ Hageja luges selle läbi ja allkirjastas mõttega, et oli dokumendiga tutvunud ning ühe eksemplari kätte saanud, kuid see ei tähenda, et ta selle dokumendi sisuga oleks nõustunud või kostjaga töölepingut kokkuleppel lõpetanud. Töövaidluskomisjon on hageja allkirja lugenud kui nõustumust dokumendi sisuga. Oma seisukohta ei ole töövaidluskomisjon põhjendanud. Töölepingu seaduse mõtte kohaselt peab taolisi mittearusaamisi tõlgendama töötaja kasuks. Kostja poolt on hagejale maksmata puhkusetasu ning hüvitis hagejal saamata jäänud puhkuse eest. Puhkusetasu on hageja arvestuste kohaselt saamata 1815.52 krooni ja kasutamata puhkuse eest on saada hüvitist 370.85 krooni. Töövaidluskomisjoni otsusega mõisteti kostjalt hageja kasuks välja lõpparve kinnipidamise eest 2480.90 krooni kostja esitatud arvestuste alusel. Nimetatud summa suurust ei ole töövaidluskomisjon oma otsuses põhjendanud. Hageja on lisanud hagiavaldusele järgmised dokumendid: koopiad käskkirjadest, hageja koostatud keskmise palga arvutamise tabeli, koopia dokumendist „Töölepingu nr 22 (09.08.2006) lõpetamine.“, puhkusetasu ja saamata jäänud puhkuse eest tasu hüvitise arvestuse, koopiad töölepingust ja töövaidluskomisjoni otsusest. II. Kostja seisukohad hagile esitatud kirjalikus vastuses: Kostja hagi ei tunnista ning esitab järgmised vastuväited ja põhjendused. Kostja arvates võis hagi esitamise ajal 09.01.2008 olla töövaidluskomisjoni otsus juba jõustunud, kuna hageja ei ole tõendanud töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamise kuupäeva (10.12.2007). Kostja leiab, et hageja on seoses tööle hilinemise ja töölt omavoliliselt lahkumisega 18.09.2007 ja 26.09.2007 määratud distsiplinaarkaristused (noomitused) omaks võtnud tööandjale antud seletuskirjades. Mingit eelnevat kokkulepet seoses liinibussi linna jõudmisega ja hageja võimaliku hilinemisega ei ole olnud. Ka töölt varasemat lahkumist ei ole hageja tööandjaga kooskõlastanud. Selle kinnituseks esitab kostja

vanemadministraatori J I seletuskirja. Kostja esitab käskkirjad, millele hageja ei ole tutvumise kohta kuupäeva (väidetud 13.09.2007) märkinud. 18.09.2007 koostatud käskkirjaga on ekslikult hagejale määratud distsiplinaarkaristusena noomitus 18.09.2007 tööle hilinemise eest (kümme minutit), kuna tegelikult hilines hageja 10 minutit tööle 13.09.2007 ning see hilinemine ei olnud tingitud bussi saabumise ajast. Klient saabus sel päeval kell 9.00 ja väitis, et sõitis hagejaga ühes bussis. Hageja hilines põhjusetult ka 11.09.2007 ja 26.09.2007. 11.09.2007 toimunud põhjusetu hilinemise asjaolusid kinnitab oma seletuskirjas J I. Lisaks määrati hagejale 18.09.2007 distsiplinaarkaristusena noomitus selle eest, et hageja rikkus 10.09.2007 töölepingu p 8.1.2., kuna hageja arutas kliendi juuresolekul tööandja tegevusega seotud asju ja rääkis halvustavalt tööandjast. 26.09.2007 määrati hagejale distsiplinaarkaristus (noomitus) selle eest, et hageja ei osalenud töölähetusel 12.09.2007, mille sisuks oli koostööpartneri OÜ Depile korraldatud „“Alessandro“ suvelõpu infopäev“ ning ei teavitanud sellest juhatajat või peaadministraatorit. Tööandja oli hagejale selle kohustuseks teinud, seega ta pidi seal osalema või mitteosalemisest teatama. Kostja on seisukohal, et hageja ei täitnud oma töökohustusi nõuetekohaselt ning pani seega toime distsiplinaarsüüteod, mille eest oli tööandjal õigus vastavalt TDVS §-le 2 le töötajat karistada. Kostja tööandjana on valinud töötaja (hageja) karistamiseks kõige leebemad karistused - noomitused. Kostja ei ole soovinud hagejast lahti saada. Kostja leiab, et distsiplinaarkaristused on määratud seaduslikult ning järgides kõiki protseduurireegleid, hageja süüteod on tõendatud ning distsiplinaarkaristuste tühistamiseks alus puudub. 29.09.2007 vormistati käskkiri, millega määrati hagejale distsiplinaarkaristuseks töölepingu lõpetamine. Kostja lõpetas hagejaga töölepingu TLS § 86 p 6 alusel, kuna töötaja järjekordselt hilines 29.09.2007 tööle. Ka 27.09.2007 oli hageja lahkunud enne tööaja lõppu töölt. Karistuse määramisel võttis kostja arvesse, et vaatamata korduvatele noomitustele jätkas hageja töökohustuste rikkumisi, häirides sellega tööandja tööd ja ei muutnud oma käitumist ega suhtumist töökohustustesse. Käskkirja, millega tööandja vormistas 29.09.2007 distsiplinaarkaristuse, kirjutati tööandja poolt kogemata ka tekst mis pidi sätestatama dokumendis töölepingu lõpetamise aluse formuleeringu, töölepingu lõpetamise päeva ja hüvitise maksmise korra kohta. Kostja esindaja siiski seletas hagejale väga põhjalikult, milles tema rikkumised seisnevad. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel vastab töötaja süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Töölepingu lõpetamisel on kostja küll eksinud mõningate vorminõuete vastu, kuid eksimused ei ole niivõrd olulised, et tooksid kaasa töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise. Sellest tulenevalt on põhjendamatu ka hageja nõue 6 kuu keskmise palga hüvitamiseks. Nimetatud summa on ka ebamõistlikult suur. Kostja arvates jõudis töövaidluskomisjon oma lõppjäreldustes õigele otsusele. Hageja puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitise nõude kohta annab kostja järgmise arvestuse. Kostja arvestuste kohaselt on ta hagejale puhkusetasu vähem maksnud summas 83.65 krooni ning kasutamata puhkuse hüvitist on vähem makstud summas 295.25 krooni. Kokku on vähem makstud seega 378.90 krooni ning selle summa on kostja nõus hagejale hüvitama. Kostja ei nõustu hageja nõudega summas 1314.71 krooni, s.o väljamõistmisele kuulunud ja töövaidluskomisjoni poolt kostjalt välja mõistetud hüvitise vahe osas. Kostja leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Kostja soovib asja läbivaatamist kohtuistungil.

Kostja vastusele on lisatud seletuskirjad J I ning administraator J K, hageja seletuskiri 26.09.2007 käskkirjades märgitud hilinemiste ja 12.09.2007 toimunud koolitusel mitteosalemise põhjustest, tabel puhkusetasu ja kasutamata puhkuse hüvitamisest, kassa väljaminekuorderid nr 147 ja 167, käskkirjade koopiad. III Hageja seisukohad kostja vastuse suhtes ja korrigeeritud nõue 13.03.2008 esitas hageja kohtule AS Eesti Post Pagari postipunkti väljavõtte 10.12.2007 väljastatud postisaadetiste, s.h. hagejale nimetatud kuupäeval töövaidluskomisjoni otsuse väljastamise kohta. 14.03.2008 esitas esitas hageja kohtule oma kirjaliku seisukoha kostja vastuse suhtes, ühtlasi täpsustades oma nõudeid lõpparve kinnipidamise eest ühe kuu keskmise palga ja maksmata puhkusetasu osas. Hageja leiab jätkuvalt, et kostja on oma vastuses töövaidluskomisjonile tunnistanud hagejaga hilinemiste suhtes kokkuleppe olemasolu, väites seal, et hageja hilines mitte liinibussi hilinemise tõttu ning et väidetavalt oli klient hagejaga samas bussis. Kokkuleppe olemasolu kinnitab ka see, millise aja vältel „rikkumised“ toimusid, s.o. aasta jooksul, ning kostja on seda aktsepteerinud. Kostja esitatud töötajate seletuskirjad on fabritseeritud selleks, et hagejast lahti saada, kuna lõppes Tööturuameti poolt hageja eest palgatoetuse maksmine. Töölepingu p 8.1.2 sätteid ei ole hageja rikkunud ja kostja sellekohased väited on ainetud. Hageja ei tea ühtegi kostja äri-, tootmis- või palgasaladust. Ka infopäeval mitteosalemise osas ei ole märgitud, millist töölepingu punkti või seadust on hageja rikkunud. Hageja ei nõustu kostja põhjendamatute vastuväidetega hüvitise nõudes ega ka kostja arvestustega keskmise palga ja puhkusetasu osas. Hageja korrigeeris oma nõuet maksmata puhkusetasu osas, võttes seejuures arvesse kostja vastuses esitatut (makstud summast 1701.25 krooni). Puhkusetasu arvutamisel lähtus hageja Vabariigi Valitsuse 23.08.2001 määrusega nr 278 kinnitatud „Puhkusetasu arvutamise korrast“, mida on muudetud 08.05.2002. Maksmata puhkusetasu nõudeks jäi hagejal (1815.52 -1701.25) = 114.27 krooni. Hageja esitatud keskmise palga arvestuse kohaselt on tema keskmiseks töötasuks kuus 3795.61 krooni ning hageja lõpparve kinnipidamise eest kuulub seega makmisele hüvitus ühe kuu keskmise palga ulatuses ( 3795.61 krooni). Hageja lähtus keskmise palga arvutamisel palgaseadusest ja selle alusel kehtestatud keskmise palga arvutamise korrast (Vabariigi Valitsuse määrus 15.08.2001 nr 275). Kasutamata puhkuse eest rahalise hüvitise nõudeks jäi summa 370.85 krooni. Hageja lisas oma kirjalikule arvamusele ka Tööturuameti Ida-Virumaa osakonna tõendi 11.03.2008 OÜ Glämm tööle asumisel makstud palgatoetuse kohta. Hageja kirjalik arvamus koos korrigeeritud nõudega väljastati kostjale tutvumiseks koos kohtu korraldava määrusega ja kohtukutsega 13.05.2008 kohtuistungile ilmumiseks.

13.05.2008 KohtlaKohtla-Järve kohtumajas toimunud toimunud kohtuistungile kohtuistungile ilmus hageja ja tema tema volitatud esindaja. Kostja esindajat kohtuistungile ei ole ilmunud ning mitteilmumise põhjustest kohtule ei ole teatatud. Hageja taotleb 13.05.2008 kohtuistungil kostja mitteilmumise tõttu asjas tagaseljaotsuse tegemist ja hagi täielikku rahuldamist hagiavalduses esitatud asjaoludel ning kirjalikus arvamuses korrigeeritud nõude ulatuses.

IV. IV. Maakohtu otsuse põhjendused. Kohus leiab, et hageja taotlus asja lahendamiseks tagaseljaotsusega on põhjendatud. TsMS § 410 kohaselt, kui kostja ei ilmu kohtuistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. Kui hageja vastavat taotlust ei esita või kui kohus taotlust ei rahulda, lükkab kohus asja arutamise edasi. 13.05.2008 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. Kohtukutse koos sellekohase hoiatusega mitteilmumise õiguslikest tagajärgedest on 19.03.2008 kostjale väljastatud ning on kostja poolt vastu võetud 31.03.2008. Kohtukutse vastuvõtmisel on kostja juhatuse liige Erika Gering andnud oma allkirja. TsMS § 413 lg 1 kohaselt, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 413 lg 3 märgitud tagaseljaotusega asja lahendamist välistavaid asjaolusid antud juhul ei esine. Kostja on vastuses hagile pidanud vajalikuks asja arutamist kohtuistungil (TsMS § 413 lg 3 p 3), jättes ise istungile ilmumata ning mitteilmumise põhjustest teatamata. Kohus leiab, et TsMS § 413 lg 1 tulenevalt kuulub hagi täielikult rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ning hageja poolt 14.03.2008 kirjalikes seisukohtades esitatud korrigeeritud nõude ulatuses. Hageja kirjalikele põhjendustele ja korrigeeritud nõudele (14.03.2008) kostja vastuväiteid ega täiendavaid tõendeid ei ole esitanud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Hageja nõuded tulenevalt pooltevahelisest töölepingulisest suhtest. Tööleping hagejaga on lõpetatud 29.09.2007 TLS § 86 p 6 alusel. Hageja ei ole nõustunud kostja poolt talle distsiplinaarkaristuste määramisega ega ka töölepingu lõpetamisega nimetatud alusel. 12.10.2007 hageja poolt Jõhvi töövaidluskomisjonile esitatud avalduses märgitud nõuded on töövaidluskomisjon oma otsusega 04.12.2007 rahuldanud osaliselt. ITLS § 24 lg kohaselt võivad vaidlevad pooled töövaidluskomisjoni otsusega mittenõustumisel pöörduda sama töövaidluse läbivaatamiseks maakohtusse ühe kuu jooksul, arvates töövaidluskomisjoni otsuse ärakirja saamise päevale järgnevast päevast. ITLS § 25 lg 1 kohaselt jõustub töövaidluskomisjoni otsus pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui kumbki pool ei esitanud avaldust maakohtusse. Hageja esitatud tõendit AS-i Eesti Post väljavõttest töövaidluskomisjoni otsuse kättesaamisest 10.12.2007 ei ole kostja vaidlustanud; seega, enne hagi esitamist ei olnud töövaidluskomisjoni otsus jõustunud. Hageja on vaidlustanud töövaidluskomisjoni otsuse täies ulatuses, ta on lisanud oma nõuete tõendamiseks vajalikud dokumendid ning on nõuded ka õiguslikult põhistanud.

Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse (TDVS) § 2 lg 1 kohaselt on distsiplinaarsüüteod töölepingu seaduse paragrahvides 48 ja 50 nimetatud kohustuse töötajapoolne süüline täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine. Töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel peab vastama töötaja süüteo raskusele, selle toimepanemise asjaoludele ning töötaja eelnevale käitumisele. Töölepingu seaduse (TLS) § 103 lg 1 tulenevalt on tööandjal õigus lõpetada paragrahvi 86 punktis 6 ettenähtud alusel tööleping, kui süütegu häiris tööd ja töötajal on distsiplinaarkaristus, mis ei ole kustunud. Hageja ei ole temale distsiplinaarkaristuste määramisel märgitud väidetud süütegusid tunnistanud ning palub määratud karistused tühistada, esitades oma kirjalikes avaldustes vastavad põhjendid. ITLS § 28 lg 1 kohaselt on töölepingu lõpetamine ebaseaduslik asjaolude puudumisel, mille esinemine on seaduse järgi töölepingu lõpetamise aluseks, või kui seaduses näidatud töölepingu lõpetamise alust on kohaldatud selleks kehtestatud protseduurireegleid oluliselt rikkudes. ITLS § 29 lg 2 tulenevalt, kui töötaja vaidlustab töölepingu lõpetamise seaduslikkuse, kuid ei soovi tööle ennistamist, siis loeb töövaidlusorgan töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel töötaja omal algatusel lahkunuks, alates töötamise tegelikust lõppemise päevast. Seega, ITLS § 29 lg 2 tulenevalt, tuleb töövaidlusorganil (kohtul) asjas tagaseljaotsusega hagi rahuldamisel lugeda tööleping lõppenuks töötaja algatusel ( TLS § 79).

ITLS § 30 lg 2 kohaselt, kui töölepingu lõpetamine oli ebaseaduslik, kuid töötaja ei soovi tööle ennistamist ja ta loetakse töölt lahkunuks omal algatusel, mõistab töövaidlusorgan töötajale välja hüvituse kuni tema kuue kuu keskmise palga ulatuses olenevalt töölepingu lõpetamise asjaoludest ja seaduserikkumise iseloomust töölepingu lõpetamisel. Ka TLS § 117 lg 2 tulenevalt, kui töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamisel loobub töötaja tööle ennistamisest, on tööandja kohustatud maksma töötajale hüvitust kuni töötaja kuue kuu keskmise palga ulatuses. TsMS § 230 lg 1 sätestatust tulenevalt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millel tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 230 lg 2 kohaselt esitavad tõendeid menetlusosalised. Seega, oma vastuväidete juurde jäämisel, peaks ka kostja TsMS § 229-230 tulenevalt vastuväiteid kohaste tõenditega tõendama.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Eeltoodu kohaselt kohus leiab, et hagi rahuldamisel kuuluvad asjas esinenud menetluskulud tasumisele kostja poolt.

Hageja on esitanud 13.05.2008 kohtule avalduse hageja menetluskuludest summas 7670 krooni. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus juhindus TsMS § 173; 413; 442; 444 lg 1; 452 nõudeist. Kohtunik:

/allkiri/

I. Külavee

Ärakiri õige Nooremreferent

L. Herne

Kohtuotsus jõustus 25. juunil 2008. a. Nooremreferent

L. Herne

.

.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.