Eesti Vabariigi nimel Kohus
Viru Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Sirja Tooming
Määruse tegemise aeg ja 20.05. 2008.a., Rakvere Kohtumaja, Rakvere Võidu 2 koht Tsiviilasja number
2-01-63
Tsiviilasi
A G hagi OÜ Plus-Auto vastu töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamises ja hüvitise nõudes. OÜ Plus-Auto vastuhagi A G vastu A.G töölepingu lõpetamise TLS § 76 alusel ja ilma kompensatsiooni maksmata seaduslikuks tunnistamise nõudes.
Menetlusosalised Menetlusosalised ja nende Hageja: A G, isikukood xxxx, elukoht xxxx, esindaja volikirja alusel S I, isikukood xxxx, elukoht xxxx. esindajad Kostja: OÜ Pluss-Auto, registrikood 10692447, asukoht Tallinna mnt. 33-77, Narva linn 20303, Ida-Virumaa, seaduslik esindaja juhatuse liige Rimma Matvejeva, isikukood xxxx. Menetlustoiming
menetluse lõpetamine
Resolutsioon:
töölepingu lõpetamiseks TLS § 82 alusel. 02.03.2001.a. tööleping lõpetati TLS § 76 alusel. Töövaidluskomisjoni 19.04.2001.a. otsus hagejat ei rahulda. Hageja palub 1) tunnistada töölepingu lõpetamine ebaseaduslikuks, 2) muuta töövaidluskomisjoni otsus hagejalt 10 106 krooni väljamõistmise osas, 3) tööandjalt välja mõista kompensatsioon OÜ-s Maptrans kasutamata puhkuse aja eest, 4) välja mõista tööandjalt saamata töötasu OÜ-s Plus-Auto töötamise aja eest, 5) välja mõista tööandjalt viivis 0,5% iga töötasu maksmisega viivitatud päeva eest, 6) välja mõista tööandjalt komandeeringuraha 27 päeva eest. Kostja 17.08.2001.a. Narva Linnakohtule saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista. Samal päeval esitas kostja ka vastuhagi, milles kostja palub tunnistada A.G töölepingu lõpetamine TLS § 76 alusel ja ilma kompensatsiooni maksmata seaduslikuks. 18.11.2001.a. on hageja esitanud avalduse hagi eseme muutmiseks. 17.12.2001.a. on kohtule jälle saabunud vastuhagi. Hageja Narva Linnakohtule 03.06.2002.a. saabunud kirjalikus vastuses vastuhagi ei tunnista. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendus. Tsiviilasi edastati Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale. Kohus 20.03.2008.a. määrusega võttis tsiviilasja menetlusse, määras korraldada eelistung, kohustas pooli piisavalt põhjalikult ette valmistama oma väited ja vastuväited, et oleks võimalik kohtuistungit pidada eelistungi jätkuna ja asi ära arutada ning hoiatas pooli kohtusse mitteilmumise tagajärgede eest. 02.05.2008.a. saabus kohtule hageja avaldus hagist loobumisest ja tsiviilasjas menetluse lõpetamisest. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kohus 06.05.2008.a. saatis hageja avalduse kostjale kostja juhatuse liikme aadressil seisukoha esitamiseks kümne päeva jooksul. Kostja kohtule menetluse lõpetamise suhtes vastuväiteid ei esitanud. Kohus leidis, et hageja avaldus on põhjendatud rahuldada, sest TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 423 lg. 2 kohaselt kohus võib hagi jätta läbi vaatamata ka juhul, kui ilmneb, et hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole võimalik seda eesmärki saavutada. Kuna hagist on loobutud, siis vastuhagiga ei ole kostjal võimalik võimalikku eesmärki saavutada ning kohus jätab vastuhagi läbi vaatamata.
TsMS § 425 lg. 1 kohaselt hagi läbi vaatamata jätmise korral loetakse, et hagi ei ole kohtu menetluses olnud ja hageja võib pöörduda sama hagiga sama kostja vastu samal alusel vaidluses sama hagieseme üle kohtusse. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. TsMS § 427 kohaselt määruse peale, millega hagi jäetakse läbi vaatamata, võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 206, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik:
/allkiri/
S. Tooming
Ärakiri õige Nooremreferent
L. Herne
Kohtumäärus jõustus 25. juunil 2008. a. Nooremreferent
L. Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.