Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja
Kohtunik Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
Piret Rõuk Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kantselei kaudu (Kentmanni tn 13, Tallinn)
Tsiviilasi
OÜ S hagi OÜ WP ja E Õ vastu võlgnevuse summas 118 500 krooni väljamõistmise nõudes
Kohtuistungi toimumise 07.04.2008.a Tallinnas aeg ja koht Menetlusosalised ja nende Hageja: OÜ S (registrikood: xxx, asukoht: xxx); esindajad
Hageja lepinguline esindaja: Enno Heringson (Advokaadibüroo Entisk & Pid, asukoht: xxx) Kostja I: OÜ WP (registrikood: xxx asukoht: xxx) Kostja II: E Õ (isikukood: xxx, elukoht: xxx)
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 12.10.2006.a omandireservatsiooniga müügilepingu ja käendusepingu, mille esemeks oli lepingu p 2.1. kohaselt traktor XXX(toodetud 1989.a). Lepingu p-st 2.2. nähtuvalt kinnitas kostja, et on traktori hoolikalt üle vaadanud ja on teadlik selle tehnilisest seisukorrast ning selles osas mingeid pretensioone ei esita. Lepingu p 3.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et traktori hinnaks on 150 000.00 krooni, mis sisaldas käibemaksu 18%. Lepingu p 3.2. kohaselt pidi kostja I hagejale 40 000.00 krooni tasuma lepingu sõlmimisel ja 110 000.00 krooni hiljemalt 02.01.2007.a. Lepingu p 6.1. kohaselt käendab kõiki lepingust tulenevate kohustuste täitmist kostja II. Poolte vahel puudub vaidlus 40 000.00 krooni tasumises lepingu sõlmimisel. Kostja I ei tasunud hagejale 02.01.2007.a 110 000.00 krooni. 05.02.2007.a saatis hageja kostjale I avalduse lepingust taganemiseks ja tasaarvestuse teostamiseks summas 40 000.00 krooni, kuna kostja I ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ja samuti ei ole neid täitnud kostja II ning on toime pannud lepingu olulise rikkumise. Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus kostja I tagastama traktori koheselt, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest samas tehnilises korras ja varustuses Viljandi maakonnas Abja vallas Sarja külas Venetare talus. Seega tulnuks kostjal I traktor hagejale tagastada hiljemalt 16.02.2007.a. Kostja I traktorit hagejale ei tagastanud. Lepingu p 5.1. kohaselt olid pooled kokku leppinud, et kostja I kohustub lepingust taganemise korral tasuma hagejale tasu 1500.00 krooni iga traktori valdamise päeva eest. Lepingu p 5.3. kohaselt on hagejal õigus tasaarveldada kostja I poolt juba makstud summad lepingu p 5.1. ettenähtud tasuga. 05.02.2007.a avalduses esitas hageja kostjale I tasaarveldusavalduse 40 000.00 krooni osas, mis kuuluks lepingust taganemise tõttu tagastamisele kostjale I, kuid millest suurema summa võlgnes kostja I hagejale. Tulenevalt eelnenust tekkisid kostjal I hageja ees järgmised kohustused: kostja I pidi hagejale tagastama traktori ja tasuma täiendava tasu traktori kasutamise aja eest. Alates 16.02.2007.a puudus kostjal I õiguslik alus traktori valdamiseks ning kostja I oleks pidanud traktori tagastama hagejale osundatud kohas. Traktorit tagastamast kostjad keeldusid. Vastavalt AÕS §-le 68 võttis hageja metsast leitud traktori 01.03.2007.a tagasi oma valdusesse. Kostja I kasutas traktorit ajavahemikul 12.10.2006.a kuni 28.02.2007.a, s.o 139 päeva. Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale nimetatud aja eest: 139 päeva x 1500.00 krooni/päevas = 208 500.00 krooni. Nimetatud summast on tasaarveldatud 40 000.00 krooni, 28.02.2007.a oli kostja I tasunud hagejale 50 000.00 krooni, seega võlgnevad kostjad jätkuvalt hagejale 118 500.00 krooni. Lepingu p-de 3.3. ja 5.2. kohaselt on hagejal õigus hakata arvestama viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Hageja väitel olid traktorit müües kabiinis mitmed voolikud, tihendid ja tööriistad; masinat tagasi saades neid enam ei olnud. Hagejal ei olnud kohustust saata kostjale tagantjärele juhtkangi, kuna kostja ostis traktori just selles varustuses nagu see üleandmise hetkel oli. 12.06.2008.a Harju Maakohtule esitatud hagiavalduses palub hageja välja mõista kostjatelt solidaarselt võlgnevus 118 500.00 krooni ja viivised kuni hagi esitamiseni summas 49 770.00 krooni ning alates hagi esitamisest kuni võlgnevuse täieliku tasumiseni viivist määraga 0,5% päevas iga viivitatud päeva eest kuni arve tasumiseni. Kohtukulud jätta kostjate kanda. Kostjate vastuväited Kostjad hagi ei tunnista. Vastuväidete kohaselt ei olnud traktor 12.10.2006.a töökorras ja kostjatel kulus selle kordasaamiseks 20 000.00 krooni, samuti puudus traktoril juhtkang, mille hageja täiendavalt saatis. Kostja I sai traktoriga töötada ainult 3 päeva, siis võttis hageja traktori, kus olid kostjate asjad väärtuses 3760.00 krooni, tagasi. Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II möönab, et ta ei lugenud lepingut enne allkirjastamist läbi, kuna usaldas hagejat. Kohtuotsuse põhjendused
Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused muu hulgas tehingutest. TsÜS § 67 lg 1 järgi on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma ning leping on pooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müügilepinguga müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine sh täitmisega viivitamine. VÕS § 101 lg 1 p-des 1 ja 6 ja § 113 lg-s 1 on sätestatud, et juhul kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Pooltel ei ole vaidlust järgmises: poolte vahel on 12.10.2006.a sõlmitud omandireservatsiooniga müügileping ja käenduseping, mille p 6.1. kohaselt käendab kostja II kõiki lepingust tulenevate kohustuste täitmist; kostjad on hagejale tasunud 90 000.00 krooni; 05.02.2007.a saatis hageja kostjale I avalduse lepingust taganemiseks ja tasaarvestuse teostamiseks summas 40 000.00 krooni; 01.03.2007.a võttis hageja traktori tagasi oma valdusesse. Pooled vaidlevad järgmises: kas hagejal oli õigus kostjale müüa traktor, millel puudus juhtkang; kas hagejal on õigus kostjalt nõuda 118 500.00 krooni tasumist ning kas hagejal oli õigus kostjalt traktor tagasi oma valdusesse võtta. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg-le 1 peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad nende nõuded ja vastuväited. Hageja, kostja I seaduslik esindaja ja kostja II on 12.10.2006.a lepingu allkirjastanud. Asjaolu, et kostjad ei lugenud läbi lepingut, ei ole aluseks lepingu mittetäitmisele. Vastavalt 12.10.2006.a omandireservatsiooniga müügilepingu ja käendusepingu p-s 2.2. kinnitas kostja I, et on traktori hoolikalt üle vaadanud ja on teadlik selle tehnilisest seisukorrast ning selles osas mingeid pretensioone ei esita. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja müüs kostjale I traktori, millel puudus juhtkang. Kostja I ostis 1989.a toodetud traktori, 17 aasta vanust traktorit ostes on üldteada asjaolu, et nii vana sõiduk võib remonti vajada. Kostja hilisemad vastuväited selle kohta, et talle tuli üllatusena traktori remondivajadus on paljasõnalised. Kostjad ei ole tõendanud, et hageja oleks keelanud enne lepingu allkirjastamist traktori tehnilise seisukorraga tutvuda. Samuti ei ole kostjad tõendanud, et 01.03.2007.a, kui traktori valdajaks sai taas hageja, oli sõidukis kostjate asju 3760.00 krooni väärtuses. Lepingu p 3.1. kohaselt leppisid pooled kokku, et traktori hinnaks on 150 000.00 krooni, mis sisaldas käibemaksu 18%. Lepingu p 3.2. kohaselt pidi kostja I hagejale 40 000.00 krooni tasuma lepingu sõlmimisel ja 110 000.00 krooni hiljemalt 02.01.2007.a. Poolte vahel puudub vaidlus 40 000.00 krooni tasumises lepingu sõlmimisel, samuti selles, et kostjad ei olnud hagejale tähtaegselt, s.o 02.01.2007.a 110 000.00 krooni tasunud. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). VÕS § 188 lg 1 kohaselt lepingupool taganeb lepingust taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 197 lg
1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. 05.02.2007.a on hageja avaldusega kostjale I tõendatud, et hageja taganeb 12.10.2006.a sõlmitud lepingust, kuna kostjad ei ole täitnud oma lepingulisi kohustusi ning on toime pannud lepingu olulise rikkumise. 05.02.2007.a hageja avaldusega on tõendatud teatamine kostjale tasaarvestuse teostamiseks. VÕS § 197 lg 1 kohaselt juhul, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. VÕS § 198 lg 1 kohaselt lepingust taganemise korral võib kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus kostja I tagastama traktori koheselt, kuid mitte hiljem kui 10 päeva jooksul alates vastavasisulise nõude saamisest samas tehnilises korras ja varustuses Viljandi maakonnas Abja vallas Sarja külas Venetare talus. Seega tulnuks kostjal I traktor hagejale tagastada hiljemalt 16.02.2007.a. Kostja I traktorit hagejale ei tagastanud. Lepingu p 5.1. kohaselt olid pooled kokku leppinud, et kostja I kohustub hageja lepingust taganemise korral tasuma hagejale tasu 1500.00 krooni iga traktori valdamise päeva eest. Lepingu p 5.3. kohaselt on hagejal õigus tasaarveldada kostja I poolt juba makstud summad lepingu p 5.1. ettenähtud tasuga. Tulenevast eelnenust tekkisid kostjal I hageja ees järgmised kohustused: kostja I pidi hagejale tagastama traktori ja tasuma hagejale täiendava tasu traktori kasutamise aja eest. Alates 16.02.2007.a puudus kostjal I õiguslik alus traktori valdamiseks ning kostja I oleks pidanud traktori tagastama hagejale osundatud kohas. Vaidlust ei ole selles, et kostjad keeldusid traktorit tagastamast. Asjaõigusseaduse (AÕS) § 68 lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle. Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et 01.03.2007.a hageja võttis traktori valduse kostjalt tagasi. Seega kasutas kostja I traktorit ajavahemikul 12.10.2006.a kuni 28.02.2007.a, s.o 139 päeva. Lepingu p 5.1. kohaselt kohustus kostja I tasuma hagejale nimetatud aja eest: 139 päeva x 1500.00 krooni/päevas = 208 500.00 krooni. Hansapanga 28.02.2007.a maksekorraldusega on tõendatud, et kostja I on tasunud hagejale 50 000.00 krooni, selle üle ei ole poolte vahel vaidlust. Vastavalt 05.02.2007.a tasaarvelduse avaldusele on nimetatud summast on tasaarvestatud 40 000.00 krooni. Tõendatud on, et hageja saatis kostjale I pretensiooni 118 500.00 krooni tasumise nõudes koos arvega nr 0301, mis on AS Eesti Posti postisaadetiste väljastusteatest nähtuvalt kostjale 12.03.2007.a kätte toimetatud. Seega tuleb kostjal I tasuda hagejale 208 500.00 krooni – 90 000.00 krooni = 118 500.00 krooni. Lepingu p-de 3.3. ja 5.2. kohaselt on hagejal õigus hakata arvestama viivist 0,5% tasumata summalt päevas. Viivise summa on hagi esitamise seisuga, s.o 12.06.2007.a 118 500.00 krooni x 0,5% x 84 päeva (s.o 19.03.-12.06.2007.a) = 49 770.00 krooni. Vastavalt TsMS §-le 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi
esitamise jaos veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja põhivõlgniku kasuks võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg 1 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt. Lepingu p 6.1. kohaselt kõiki lepingust tulenevaid kohustuste täitmist käendab kostja II. Seega vastutavad kostja I ja kostja II hageja ees solidaarselt kostja I kohustuse täitmise eest. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub rahuldamisele. Kohtukulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega kannavad menetluskulud kostjad solidaarselt. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid.
Kohtunik: /allkiri/
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.