TSÜS › Piiratud teovõimega täisealisele isikule eestkostja määramine

2-08-8720 Avalduses toodud asjaolud ja menetluse käik Kohtule 06.03.2008.a. esitatud avalduse kohaselt on I. B. lapseeast invaliid, töövõimetuspensionär 90 % töövõimekaotusega. I. B.il on vaimne puue. Ta tarvitab alkoholi. Vaimupuude ja käitumishäirete tõttu vajab ta igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ning järelevalvet elementaarses ensega hakkama saamisel ja olmeprobleemide lahendamisel. Haiguse ja alkoholi kuritarvitamise tagajärjel ei suuda ta oma käitumist kontrollida. Ta on seksuaalselt ebastabiilne alaealiste tüdrukute suhtes. Peale alkoholi kasutamist on agressiivne. Ta ei saa aru oma tegudest ning vajab abi suhtlemisel. Ta ei ole suuteline oma rahalisi vahendeid enda toimetulekuks kasutama. I. B. vajab pidevat järelevalvet ning rehabilitatsiooniteenusele suunamist. I. B. elab koos ema ja vennaga kahetoalises korteris aadressil xxx. Ta ei oma kinnisega vallasasju. I. B. ema T. B. on ennetähtaegselt vanaduspensionär ning töötab OÜ-s N. T. P. koristajana. T. B. osutab I. B.le vajalikku hooldust ja järelevalvet ning on andnud kirjaliku nõusoleku poja I. B.le eestkostja määramiseks. Arvestades T.Ba. isikuomadusi ja võimeid eestkostja kohustuste täitmiseks ja tema suhteid abivajajaga, avaldaja leiab, et on vajalik T. B. määrata poeb I. B.i eestkostjaks tema varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks, pensioni saamiseks, tema eest pidevaks hoolitsemiseks. Arstitõendi ja psühhiaatri tõendi kohaselt on T. B. terve ja võib olla eestkostja. Tervisliku seisundi tõttu ei saa I.B. teha mingeid tehinguid. Avaldaja palub määrata T. B. poja I. B.i eestkostjaks tähtajaga kolm aastat. Kohus määras 10.03.2008.a määrusega kohtupsühhiaatriaekspertiisi. Ekspertiis teostati 24.03.2008.a SA Narva Haigla ekspertarstide poolt ning selle kohta on koostatud ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akt nr 20. Ekspertiisi akti kohaselt ei luba I. B. vaimne seisund tal oma tegude tähendusest adekvaatselt aru saada ega neid juhtida, oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Samuti ei võimalda I. B. vaimne seisund teda ära kuulata kohtuistungil, aga tema seisund võimaldaks teda ära kuulata tema tavalises keskkonnas. I. B. vajab eestkoste määramist. Eestkostet vajab ta esialgu viieks aastaks. I. B.i esindajaks määrati 07.04.2008.a riigi arvel vandeadvokaat G. T., kes 12.12.2007.a esitas kohtule oma seisukoha tsiviilasjas, mille kohaselt leiab, et avaldus tuleb rahuldada. 24.04.2008.a I. B.i ärakuulamise eesmärgil külastas kohtunik teda tema viibimiskohas xxx. I. B. kinnitas, et soovib, et tema üle määratakse eestkostjaks tema ema T. B.. 12.05.2008.a toimunud kohtuistungil toetas avaldaja esindaja Narva linna avaldust ja palub määrata I. B.i eestkostjaks T. B.. Eestkostet vajava isiku esindaja samuti toetas avaldust ning leidis, et keegi ei hakka emast paremini I. B.i eest hoolitsema. T. B. kinnitas, et on nõus eestkostjaks olema. I. B.i vend V. B. ja õde S. B. leiavad, et I. B.i eestkostjaks peaks olema ema

T.B..

Kohtumääruse põhjendused Kohus, ära kuulanud menetlusosalised ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 8 lg 3 võib kohus määrata eestkostja isikule, kes vaimuhaiguse või nõrgamõistuslikkuse tõttu kestvalt ei suuda oma tegude tähendusest aru saada või neid juhtida. Sellisel juhul eeldatakse, et isik on piiratud teovõimega. Kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktist nr 20 (tl. 57-58) nähtub, et I. B.i vaimne seisund ei luba tal oma tegude tähendusest aru saada, neid juhtida ja oma elu iseseisvalt korraldada, langetada otsuseid, teha tehinguid, sealhulgas pisitehinguid. Lähtudes kohtupsühhiaatilise ekspertiisi aktist kohus leiab, et on tõendatud, et I. B. vajab elukorraldusega toimetulekuks eestkoste määramist. Piiratud teovõimega I. B. varaliste ja isiklike õiguste ning huvide kaitseks soovib tema eestkostjaks olla tema ema T. B., kes on andnud ka sellekohase nõusoleku. Perekonnaseaduse 2(3)

2-08-8720 (PkS) § 95 lg 1 kohaselt teostab eestkostet kohtu poolt määratud eestkostja. Kohus leiab, et I. B. eestkostjaks tuleb määrata T. B.. Tema isiklikud omadused ja võimed võimaldavad täita eestkostja kohustusi. Ta viibib pidevalt koos eestkostet vajava isikuga, saab tema eest hoolitsemisega hakkama. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 526 lg 2 kohaselt eestkostja määramise määruses tuleb märkida muu hulgas ka eestkostja ülesanded, kas ja milliseid tehinguid võib piiratud teovõimega isik teha eestkostja nõusolekuta ning aeg, millal kohus hiljemalt otsustab eestkoste lõpeamise või pikendamise. Viimati nimetatud aeg ei või olla pikem kui kolm aastat määruse tegemisest alates. Arvestades I. B.i vaimset seisukorda, tuleb tal keelata igasuguste tehingute tegemine. Ühtlasi tuleb ta tunnistada valimisõiguse osas teovõimetuks. Eestkoste tuleb seada kolmeks aastaks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 172 lg 2 täisealisele piiratud teovõimega isikule eestkostja määramise või selle tühistamise või eestkostega seotud abinõude rakendamise menetluse kulud võib kohus jätta täielikult või osaliselt riigi kanda. Kohus leiab, et antud asjas tuleb menetluskulud täielikult jätta riigi kanda. Eelpooltoodu alusel, PkS § 93, § 95, § 101 lg 1 ja 2 ning juhindudes TsMS § 524 lg 1, § 525, § 526, § 532 lg 1 ja 3, § 661 lg 2, rahuldab kohus avalduse.

Kohtunik

Iris Kangur-Gontšarov

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.