TSÜS › Isiku paigutamine haiglasse

2-10-25588 (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda Avalduse sisu ja menetluse käik Narva linn esitas 28.05.2010.a Viru Maakohtule avalduse I B paigutamiseks kinnisesse asutusse. Avalduse kohaselt on I B raske puudega töövõimetuspensionär, invaliid lapseeast. Vaimupuude ja käitumishäirete tõttu vajab ta igapäevases elus kõrvalabi, juhendamist ning järelevalvet elementaarses eneseteeninduses ja olmeprobleemide lahendamisel. Haiguse ja alkoholi kuritarvitamise tagajärjel tekib I. B oma käitumise kontrollimatus. Ta on seksuaalselt ebastabiilne alaealiste tüdrukute suhtes, peale alkoholi kasutamist agressiivne. Ei saa aru oma tegudest, vajab abi suhtlemisel ja pidevat järelevalvet ning erihoolekandeteenust. Viru Maakohtu 16.05.2008.a. määrusega seati I. B üle eestkoste ja eestkostjaks määrati V T. I. Baskirov on olnud korduvalt ravil SA Narva Haigla psühhiaatriaosakonnas. Vastavalt rehabilitatsiooniplaanile peab B viibima ööpäevaringsel erihoolekandeteenusel Sillamäe Hooldekodus, kust ta pidevalt omavoliliselt lahkub ja tuleb Narva linna. Sillamäe Hooldekodu personal on arvamusel, et ööpäevaringsel teenusel viibimisel I B käitumine oli ettearvamatu ja põhjendamatu. I B ema sõnul poeg kodutingimustes käitub agressiivselt, tal on seksuaalselt lodev käitumine alaealiste laste suhtes. T B arvates kui I B süstemaatilist hooldust ja ravi ei saa, võib ta kujuneda ohuks teistele, eriti alaealistele tüdrukutele. I B eestkostja teatas avaldajale, et I B puudub haiguskriitika, ta ei tunnista ravivajadust, vajab kinnisesse asutusse paigutamist. Eestkostja ei ole suuteline ilma ööpäevaringse erihooldusteenuse korraldamiseta tagama eestkostetavale vajalikku järelevalvet ja juhendamist. Avaldaja on seisukohal, et I B on ohtlik endale ja teistele, I B on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks ja muude abinõude kasutamine ei ole võimalik (tl 1-2). 31.05.2010.a algatas kohus hagita menetluse Narva linna avalduses I B kinnisesse asutusse paigutamiseks, andis I B riigi õigusabi ning määras I B suhtes läbi viia kohtupsühhiaatriaekspertiis. Kohtumääruste täitmise tegi kohus ülesandeks Eesti Advokatuurile ja SA Narva Haigla eksperdile. Määruse võttis vastu täitmisele Riigi Õigusabi Infosüsteemi kaudu vandeadvokaadi vanemabi Irina Gromtsev ( tl 22-23, 26). 06.08.2010.a esitas SA Narva Haigla psühhiaater, riiklikult tunnustatud ekspert Ilona Kalugina kohtule ambulatoorse kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi akti (tl 43-44). Puudutatud isikute ärakuulamine I B avaldas ärakuulamisel kohtule, et lahkus suvel Sillamäe Hooldekodust omavoliliselt, personali teavitamata. Kodus ravimeid ei võta, raviarst ei ole neid välja kirjutanud. Arsti vastuvõtul käib harva, arst lihtsalt vestleb temaga. Teiste suhtes agressiivne ei ole. Korjab pudeleid ja viib poodi, võtab raha võlgu. Alkoholi tarvitab harva. Saaremaalt tuli ära, kuna talle seal ei meeldinud, igav oli. Järgmisel nädalal kavatseb sõita Sillamäe Hooldekodusse (tl 48). I B esindaja Irina Gromtsev kohtule esitatud kirjalikus seisukohas leiab, et on täidetud kõik sotsiaalhoolekande seaduse § 19 lg 1 sätestatud eeldused isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks. I B on raske psüühikahäire-mõõdukas vaimne alaareng käitumishäiretega, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida. I B on kinnisesse asutusse paigutamata jätmise korral ohtlik ümbritsevatele. Tema ohtlikkus väljendub füüsilises ohus teiste isikute tervisele, samuti tema seksuaalses kalduvuses väikeste tüdrukute suhtes. Nimetatud asjaolu on tõendatud toimiku materjalidega, psühhiaatrilise ekspertiisi aktiga ning I B ema T B seletustega. I B suhtes ei ole võimalik kasutada muid abinõusid peale kinnisesse 2(5)

2-10-25588 asutusse paigutamise, kuna I B on korduvalt lahkunud avatud tüüpi hoolekandeasutusest. Peale seda I B puudub oma seisundisse kriitika, ta ei saa aru ravi vajadusest. I B paigutamine kinnisesse hoolekandeasutusse on esindatava huvides ning kõige kohasem ja vähim piirav abinõu adekvaatse ravi ja hoolduse saamiseks. I B esindaja toetab Narva linna avaldust kinnisesse hoolekandeasutusse paigutamiseks tähtajaga üks aasta (tl 50-51). I B eestkostja V T avaldas ärakuulamisel, et eestkostetav I B elab koos emaga praegu suvilas. Ema hoiab eestkostjat I tegemistega kursis, kui midagi on vaja siis helistab. Eestkostja ei saa öelda, et I on agressiivne. I tunneb seksuaalset huvi laste ja koerte vastu. V T on I neljal korral viinud Sillamäe Hooldekodusse, kuid juba järgmisel päeval jookseb ta minema. V T arvates on vaja I B paigutada kinnisesse asutusse. Sellega korduvalt nõustus ka I ema (tl 65). I B ema T B avaldas ärakuulamisel, et tema poeg oli suunatud Sillamäe Hooldekodusse. Tal hakkas seal igav ja ta lahkus sealt. Saaremaalt aitasid ära tulla poja sõbrad. I armastab alkoholi, purjus olles on ta ema suhtes agressiivne, löönud ei ole. Kui I on joobes, on parem teda mitte puutuda, võib peksa anda. Tunneb huvi väikeste tüdrukute vastu, mõnikord toob neid suvilasse, kus ema koos I suvel elab. T B kardab lapselapsi I jätta. Ema arvab, et I on vaja paigutada kinnisesse asutusse (tl 49). Avaldaja esindaja avaldas ärakuulamisel, et jääb esitatud avalduse juurde ja palub see rahuldada. Praegu I B elab ema juures. Tervise halvenemisel ei saa ema tagada I vajalikku järelevalvet ja hooldust. I B pidevalt omavoliliselt lahkub Sillamäe Hooldekodust (tl 64). Kohtu tuvastatud asjaolud ja tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused Kohtu poolt on tuvastatud järgmised asjaolud: Viru Maakohtu 16.05.2008.a. määrusega tsiviilasjas nr 2-08-8720 seati I B piiratud teovõime tõttu eestkoste 16. maini 2011a. ning määrati eestkostjaks tema ema T B. 26.04.2010.a. kohtumäärusega vabastati T B eestkostja ametist ning määrati I B uueks eestkostjaks V T (tl 612). 31.03.2010.a. otsusega suunati I B rehabilitatsiooniplaani alusel erihoolekandeteenuse saamiseks Sillamäe Hooldekodusse (tl 16-17). AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu I B ööpäevaringsel teenusel viibimise kokkuvõtte 14. maist 2010.a. kohaselt on I B korduvalt omavoliliselt personali teavitamata lahkunud hooldekodust Narva ema juurde. Emale helistades uuriti välja, et I on kodus, tarvitab alkoholi ja käitub agressiivselt. Hooldekodus viibimise ajal ei olnud I millestki huvitatud, keeldus osalema huvialategevustes, abistada teisi inimesi või töötada mõõduka koormusega. Iga kord peale söömist käis kusagil hooldekodust väljaspool (tl 18). 13.09.2010.a. AS Hoolekandeteenused Sillamäe Hooldekodu kokkuvõtte-teade kohaselt I B viibib teenusel alates 1.aprillist 2010.a. ning seisuga 31.08.2010.a. oli ta teenusel 44 päeva ja puudus 109 päeva. Käesoleval ajal I jälle puudub teenuselt. Kui Hooldekodu või eestkostja toovad I hooldekodusse, lahkub ta omavoliliselt. Kuna I B ei viibi ööpäevaringsel teenusel ning ei täida sõlmitud lepingu tingimusi, ei sobi I B ööpäevaringne teenus Sillamäe Hooldekodus (tl 60). Virumaa Pensioniameti 17.06.2009 otsuse nr 523993 kohaselt on I B mõõdukas vaimupuue olulise käitumishäire ja sõltuvushäirega. I B on osaliselt töövõimetu, töövõime kaotuse protsent 3(5)

2-10-25588 90 %. Virumaa Pensioniameti 17.06.2010.a. otsuse nr 523996 kohaselt esineb I B raskele puude raskusastmele vastav vaimse funktsiooni kõrvalekalle (tl 13-15). I B on psühhiaatri ravil ja jälgimisel 1981.aastast. Psühhiaatria VEK-i otsusega 1988.aastast määratud talle teine invaliidsusgrupp; 2001.aastast 80 % töövõimetus ja raske puue. 2005.aastast kuni käesoleva ajani 90 % töövõimetus ja raske puue. 2007.aastal tunnistatud lapsinvaliidiks tagasiulatuvalt alates sünnist saadik. Psühhiaatriastatsionaaris oli esmakordselt 1990.aastal. Kokku olnud psühhiaatriastatsionaaris ravil 9 korda, viimati 18.03.-22.03.2010.a. 2007.a. tunnistatud laps-invaliidiks tagasiulatuvalt alates sünnist saadik. I B oli suunatud erihoolekandeasutusse Saaremaal, kust ta põgenes. Seejärel paigutatud Sillamäe Erihoolekandeasutusse, kust ta on korduvalt põgenenud. I B kasutab aastaid alkoholi, sööstudena. Joobes on väga tige, agressiivne (eriti ema suhtes). Agressiivsust võib esineda ka kainena. Narkootikumide kasutamist pole teada. I B kannatab mõõduka vaimse alaarengu all, tal esinevad käitumishäired. Peale selle esineb ta ka alkohoolne sõltuvus. Sellel viitavad- madal intellektuaalne tase, osaline orienteeritus, konkreetne mõtlemine, üldistus-abstraktsioonivõime puudumine, emotsionaalne labiilsus, kõrge konfliktivalmidus, elunormide eiramine ning alkoholi sage kasutamine, sööstudena. Vaimse seisundi tõttu pole I B suuteline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. Uuritav vajaks psühhiaatrilist ravi, aga selle vajadusest ta aru ei saa. Ravita ja pideva kõrvalabita võib ta olla ümbritsevale ohtlik. I B on olnud erihoolekandeasutuses ööpäevaringsel hooldusel, aga seal ta ei allunud korraldustele, tekkisid konfliktid ja ta lahkus sealt korduvalt omavoliliselt. Seetõttu vajaks I B paigutamist kinnisesse (tugevdatud järelevalvega) erihoolekandeasutusse ööpäevaringseks hooldamiseks. Kuna I B ei saa adekvaatselt oma seisundist aru, siis ei näe ekspert võimalust kasutada muid abinõusid. I B ei ole soovitav kohtuistungil küsitleda, kuna tema käitumine võib olla ettearvamatu ja agressiivne. Tema tavalises keskkonnas võib teda ära kuulata, aga ka seal võib tema käitumine olla ebaadekvaatne. Asjaolud on tuvastatud kohtupsühhiaatrilise ekspertiisi aktiga nr 18, 27.07.2010.a. (tl 43-44). Kohtu poolt kohaldatavad seadused ja kohtu põhjendused Kohus leiab, et Narva linna avaldus I B hoolekandeasutusse ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega erihooldusteenusele paigutamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Sotsiaalhoolekande seaduse (edaspidi SHS) § 19 lg 5 kohaselt võib kohus paigutada isiku tema nõusolekuta hoolekandeasutusse hooldamisele kuni üheks aastaks kohtumääruse tegemisest arvates. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 533 lg 1 p 1 järgi menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse avaldusi psüühiliselt haige isiku paigutamiseks tema tahte vastaselt psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi kohaldamiseks. Isiku nõusolekuta hoolekandeasutusse paigutamise alused on ette nähtud SHS § 19 lg 1 p-des 1-3. SHS § 19 kohaselt isik paigutatakse hoolekandeasutusse tema enda või tema seadusliku esindaja nõusolekuta kõigi järgnevate asjaolude üheaegsel esinemisel: 1) isikul on raske psüühikahäire, mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) isik on endale või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama ja 3) varasemate abinõude rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks või muude abinõude kasutamine ei ole võimalik. Loa isiku nõusolekuta hooldamiseks hoolekandeasutuses võib kohus anda kuni üheks aastaks. Kui nimetatud tähtaja möödumisel ei ole ära langenud kinnisesse asutusse isiku paigutamist tinginud asjaolud, võib kohus isiku elukohajärgse kohaliku omavalitsuse või seadusliku esindaja avalduse alusel pikendada isiku nõusolekuta hooldamise tähtaega ühe aasta kaupa (SHS § 19 lg 5).

4(5)

2-10-25588 Kohus on tuvastanud, et I B kannatab mõõduka vaimse alaarengu all, tal esinevad käitumishäired. Peale selle esineb I B ka alkoholisõltuvus. Vaimse seisundi tõttu ei ole ta suuteline kestvalt oma tegudest aru saama ja neid juhtima. I B vajaks psühhiaatrilist abi, aga selle vajadusest ta aru ei saa. Ravita ja pideva kõrvalabita võib ta olla ümbritsevatele ohtlik. I B ohtlikkus väljendub ohus teiste isikute tervisele, samuti seksuaalses kalduvuses väikeste tüdrukute suhtes. I B on olnud erihoolekandeasutustes (Saaremaal ja Sillamäe Hooldekodus) ööpäevaringsel hooldusel, aga seal ta ei allunud korraldustele, tekkisid konfliktid ja ta lahkus hoolekandeasutustest omavoliliselt. I B ema T B oma tervisliku seisundi tõttu (tl 59) ei saa tagada I B järelevalvet ja hooldust. Samuti eestkostja V T ei ole suuteline tagama eestkostetavale vajalikku järelevalvet ja juhendamist. Seega ei ole võimalik I B suhtes kasutada muud abinõud, kui tema paigutamist ja nõusolekuta hooldamist ööpäevaringse tugevdatud järelevalvega hoolekandeasutuses erihooldusteenusel. Menetluskulude jaotus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-st 172 lg 1 ja 3 alusel jätab kohus menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda ning muud menetluskulud (ekspertiisitasu ja õigusabikulud) riigi kanda.

Geete Lahi Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.