Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Üllar Roostoja
Määruse tegemise aeg ja koht
15. mai 2008 Tartu
Tsiviilasja number
2-08-9349
Tsiviilasi
Valeri Kusma hagi Valter Raagi ja Helve Raagi vastu 1 353 697 krooni väljamõistmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 25. märtsi 2008 määrus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Helbe Raagi määruskaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Maakohtu
Valeri Kusma esitas 12.03.2008 Tartu Maakohtule hagi Valter Raagi ja Helbe Raagi vastu käsundi täitmise käigus Tartus xxxxx kinnistu müügist saadud, käsundi tasu ja kulude katteks mittekulunud ja alusetu rikastumisena omandatud 1 200 000 krooni nõudes. Raha mitteõigeaegselt tasumiselt ja kostjate poolt kasutamiselt on arvestatud intressi 153 697 krooni. Kokku on hageja nõue kostjate vastu 1 353 697 krooni. Hageja taotles hagi tagamisena kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjatele kuuluvale korteriomandile Tartus xxxxx summas 700 000 krooni, samuti kohtuliku hüpoteegi seadmist kostjatele kuuluvale mittetulundusmaale Tartumaal Tartu vallas Viidike külas Susikel 653 697 krooni ulatuses. Asjast nähtuvalt on kostjad pikaajaliselt eiranud käsundi täitmise käigus saadud
raha hagejale üleandmise kohustust. Kuna tegemist on suure summaga ja kostjate käitumisest võib järeldada, et nad ei asu vabatahtlikult võlga tasuma ning võivad oma vara realiseerida, tuleb seada kohtulik hüpoteek. Hageja oli seisukohal, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Tartu Maakohus rahuldas 25. märtsi 2008 määrusega taotluse ja seadis järgmised kohtulikud hüpoteegid: - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa nr xxxx xxxxxxx kinnistust xxxxxx mõttelise osa ja reaalosa korterile nr 17 700 000 krooni ulatuses; ja - Tartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu linna jaoskonna registriosa nr xxxxx maatulundusmaale Tartumaal Tartu vallas Viidike külas, Susikel 653 697 krooni ulatuses. TsMS § 378 lg 1 p 1 kohaselt on hagi tagamise abinõu kostjale kuuluvale kinnisasjale, laevale või õhusõidukile kohtuliku hüpoteegi seadmine. Kohus märkis, et hageja on oma taotlust kohtuliku hüpoteegi seadmiseks kostjale kuuluvale korteriomandile põhjendanud järgmiste asjaoludega:
huvisid. Kuna hageja täpsustatud hagi hind on 1 353 697 krooni, seadis kohus kohtuliku hüpoteegi hagi hinna ulatuses.
Helbe Raag taotleb määruskaebuses Tartu Maakohtu 25. märtsi 2008 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on hagiavaldus H. Raagi vastu esitatud pahatahtlikult. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja seisukohal, et kostja H. Raagil ja V. Raagil on solidaarne raha tasumise kohustus hageja ees. Hageja V. Kusma ei ole kunagi H. Raagile käsundit andnud, mistõttu puuduvad H. Raagil mistahes käsunduslepingust tulenevad kohustused V. Kusma ees; 2) ei saa H. Raagil tekkida V. Kusma ees kohustusi alusetust rikastumisest, kuna H. Raag ei ole olnud V. Kusmaga lepingulistes suhetes. Ühtlasi ei ole H. Raag mingil viisil rikkunud V. Kusma õigusi, mis annaks V. Kusmale õiguse nõuda temalt õiguse rikkumisest tuleneva väärtuse hüvitamist alusetu rikastumise sätete järgi. Korteriomandi omandamine abikaasade H. Raagi ja V. Raagi ühisomandisse ei saa kuidagi olla alusetu rikastumise aluseks. Isegi juhul, kui V. Raag oleks käsundi piire ületades käsundi täitmisel saadud raha arvel ostnud enda ja oma abikaasa ühisomandisse korteriomandi, ei tooks see kaasa teise abikaasa alusetut rikastumist, sest V. Kusma ei kaotaks oma väidetavat nõudeõigust käsundi täitja vastu; 3) on V. Kusma hagiavaldus H. Raagi vastu ilmselgelt põhjendamatu. Hagiavalduse esitamise eesmärk on ilmselt olnud võimaldada hagi tagamise korras seada hüpoteegid mõlema kostja ühisomandis olevatele kinnistutele. Kui hageja ei oleks hagiavaldust ka H. Raagi vastu esitanud, oleks hagi tagamise korras abikaasade ühisomandis olevale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine H. Raagi õigusi rikkuv; 4) rikub kohtuliku hüpoteegi põhjendamatu seadmine abikaasade ühisvara hulka kuuluvatele kinnistutele H. Raagi õigusi.
V. Kusma vaidleb määruskaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata ja Tartu Maakohtu
ja metsamaa 42,2 ha ulatuses, on üldteadaolevalt mitmeid kordi suurem sellele seatud hüpoteegist; 3) on väär väide, et kostjad vastutavad hageja kinnitusel solidaarselt. Hagiavalduse kohaselt vastutavad H. ja V. Raag hageja ees vastavalt VÕS §-le 64 ühiselt. Viidatud normi kohaselt: kui mitu isikut peavad täitma sama kohustuse, mille nad saavad täita üksnes ühiselt, võib võlausaldaja nõuda neilt kohustuse täitmist üksnes ühiselt. Selline nõue tuleneb asjaolust, et hageja raha pöörati kostjate kui abikaasade ühisvarasse. Ka õiguskirjanduses on rõhutatud, et ühisvõlgnevuse õiguslikuks põhjuseks võib olla eseme kuulumine isikute grupile ühisomandina, mistõttu võivad nad seda ainult ühiselt käsutada (PKS § 14 lg 1; § 17); 4) on H. Raag alusetult rikastunud hagejale kuuluva vara arvel, kuna hagejale kuuluv raha kulutati kostjate kui abikaasade ühisvara suurendamiseks. H. Raag teadis või pidi teadma hageja raha eest vara saamise momendil asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt VÕS 52. peatükis sätestatule. H. Raagil ei olnud ühtegi tõsiseltvõetavat alust arvata, et hageja kingib talle raha või muud vara sellises suures ulatuses. Kostjate elukohta hoiustatud hageja varast, selle tagastamisest hagejale, samuti asjaajamisega seotud muudest asjaoludest lähtuvalt pidi H. Raag järeldama, et tal puudub õiguslik alus sellise vara omandamiseks. Lisaks eeltoodule peab saaja vastavalt VÕS §-le 1035 lg 1, lg 3 p 1, 2, 3 hüvitama hagejale saadust kasu, intressi ja hüvitama saadust saamata jäänud tulu; 5) ei ole oluline, kas mõlema kostja vastu esitatud nõuded on ühel või erinevatel õiguslikel alustel. Oluline on asjaolu, et tegemist on ühisvõlgnikega, asjaolu, et kostjad ühiselt kasutavad ja käsutavad kinnisvara, mis on soetatud või mille väärtus on õigustamatult suurenenud hageja vara arvel. Isegi juhul, kui nõue oleks ainult V. Raagi vastu, tuleks vara omandamise asjaoludest nähtuvalt paratamatult hagiasja kaasata H. Raag; 6) on väär väide, et H. Raagil ei saa tekkida V. Kusma ees kohustusi alusetust rikastumisest. H. Raag ei ole olnud V. Kusmaga lepingulistes suhetes ja seda ei ole hageja ka märkinud; 7) on ebaõige väide, et isegi juhul, kui V. Raag oleks käsundi piire ületades käsundi täitmisel saadud raha arvel ostnud enda ja oma abikaasa ühisomandisse korteriomandi, ei too see kaasa teise abikaasa alusetut rikastumist, sest V. Kusma ei kaota oma väidetavat nõudeõigust käsundi täitja vastu. Kaebaja pole mõistnud, et V. Kusmal on õigustatud nõue igaühe vastu, kes on saanud varalist kasu, mis õiguse järgi peab kuuluma V. Kusmale.
Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse põhjendused ei anna alust vaidlustatud määruse tühistamiseks. TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 381 lg 2 kohaselt tuleb hagi tagamise avalduses nõuet, mille tagamist soovitakse, ja tagamise aluseks olevaid asjaolusid, põhistada. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõenditega on hageja põhistanud nii nõuet, mille tagamist soovitakse, kui ka tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Maakohus on hageja sellekohaste põhistustega nõustunud ning leidnud, et hagi tagamine on vajalik, kuna hagi võimaliku rahuldamise korral võib tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Määruskaebuse esitaja ei ole maakohtu nimetatud järeldust ümber lükanud.
Hagi tagamise eesmärk tuleneb TsMS §-st 377 ning nimetatud sätte kohaselt ei ole asjakohane määruskaebuse esitaja väide, et hagi esitamine tema vastu on pahatahtlik ja põhjendamatu. Hageja nõudele ja kostja vastuväidetele annab hinnangu maakohus asja sisulise läbivaatamise käigus. Määruskaebuse esitaja on ekslikult leidnud, et hagiavaldusest nähtuvalt käsitletakse kostjaid solidaarvõlgnikena. Hagiavaldusest (t.l 11) nähtuvalt nõuab hageja 1 353 697 krooni väljamõistmist kostjatelt ühiselt, kuna asjaoludest tulenevalt on käsundi täitmise käigus Tartus xxxxxx kinnistu müügist saadud, käsundi tasu ja kulude katteks mittekulunud raha läinud kostjate ühisomandisse. Kuivõrd kinnistud, millele seati kohtulik hüpoteek, kuulub kostjate ühisomandisse, siis hagi võimaliku rahuldamise korral võib hageja nõuda kohtuotsuse täitmist üksnes mõlemalt kostjalt ühiselt. Iseenesest õige on määruskaebuse esitaja väide, et H. Raag ei olnud hagejaga lepingulistes suhetes. Määruskaebuse esitaja on jätnud aga tähelepanuta, et hageja on esitanud nõude H. Raagi vastu alusetut rikastumist, mitte käsundit, reguleerivate sätete alusel. Asjaolu, et hagejal on nõue käsundi täitja vastu, ei välista nõude esitamist teise kostja vastu alusetu rikastumise sätete alusel. Maakohus on arvestanud ka TsMS § 378 lg-s 4 sätestatuga, kuivõrd kohtulik hüpoteek erinevalt näiteks keelumärkest ei takista omanikul edasist kinnisasja koormamist. Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud jäävad määruskaebuse esitaja kanda. TsMS § 390 lg 1 teise lause kohaselt on käesolev määrus lõplik.
Üllar Roostoja
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.