Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Pool võib esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

12.03.2008. a esitas Valeri Kusma Tartu Maakohtule hagi Valter Raag (kostja 1) ja Helbe Raag (kostja 2) vastu käsundi täitmise käigus Tartu XXX kinnistu müügist saadud, käsundi tasu ja kulude katteks mittekulunud raha summas 1 200 000 krooni ja intressi 153 697 krooni nõudes. Hagi kohaselt andis hageja kostjale 1 volikirja, mille kohaselt käsundi saaja kohustus − müüma hagejale kuuluva kinnistu Tartus XXX , − ostma hageja nimele korteri, korteriomandi, kinnistu või kinnistu mõttelise osa ja andma selle hageja ema S.M. kasutusse, − avama pangas valuutaarve hageja nimele ning käsutama nimetatud arvel asuvaid rahasummasid. Hageja abikaasa ja kostjate tütar T.R. leiti 22.05.2005. a oma elukoha lähedalt surnuna. Asjas ei ole vaidlust, et kostja 1 müüs 21.09.2006. a XXX kinnistu 2 600 000 krooni eest. Kostja 1 ostis 10.10.2006. a hagejale korteriomandi Tartus XXX hinnaga 757 000 krooni ja seadis hageja ema S.M. kasuks isikliku kasutusõiguse. Kostja 1 kandis 24.12.2006. a hageja pangaarvele müügitehingu eest saadud rahast 200 000 krooni. Kostja 1 ostis tehingu eest saadud ülejäänud raha eest ja volitaja tahte vastaselt 19.01.2007. a enda ja kostja 2 ühisomandisse korteri Tartus XXX . XXX müügilepingu p-st 2.2.2. nähtuvalt kandis kostja 1 müügitehingust saadud raha 2 121 124 krooni mitte hageja, vaid enda arvelduskontole, kuigi pidanuks vastavalt volikirjale kandma raha hageja arvele. Lisaks eeltoodule selgub kostja ja XXX kinnistu ostnud isikute vahel sõlmitud müügilepingu p-st 2.2.1, et müügitehingust saadud summa arvelt on kostja poolt tasutud T.R. laenulepingu 01-043789 katteks 387 8766 krooni. Hagejale ei ole müügileping senini kättesaadav, kuna kostja ei ole seda hagejale esitanud ja notaribüroost ei ole seda väljastatud. Kostjale 09.12.2005. a antud volikiri on kuulutatud kehtetuks 24.01.2006. a põhjusel, et kostja 1 on ületanud volituse piire ning kasutanud raha enda kasu eesmärgil ning mitte volitaja huvides. XXX kinnistu omandanud isikute väitel müüs kostja koos kinnistuga ka elamus asunud vallasasjad: magamistoa komplekti, kaminatoa diivanikomplekti, kummuti, sekretärikapi, diivani, tugitoolid, köögimööbli komplekti, söögitoa komplekti, laua, toolid, saunaruumi mööbli ja majas olevad valgustid. Riigiprokuratuuri 28.09.2007. a määrusega jäeti hageja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise vaidlustamiseks rahuldamata. Prokurör leidis, et isegi siis, kui peaks selguma, et kahtlustatav kostja 1 ületas oma volitusi ja toimis tsiviilõiguse mõttes õigusvastaselt, jääb tema käitumise kuritegelikkus nii suure kahtluse alla, et KrMS § 7 lg 3 välistab tema süüdistamise kuriteos. Tehingute ja käsunduslepingu asjaoludest nähtuvalt ei olnud kostjal 1 õigust XXX kinnistu müügist saadud raha hageja huvide vastaselt kasutada, vaid selleks oli käsundiga kokku lepitud konkreetne eesmärk. Käsundi kohaselt oli kostja poolt kasutatud XXX eest ostetud korteriomand 757 000 krooni väärtuses, hageja pangakontole ülekantud rahasumma 200 000 krooni ja mööndustega ka T.Raagi pangalaenu katteks tasutud rahasumma 387 876 krooni, kokku 1 344 876 krooni. Ülejäänud rahasumma, millest tuleb maha arvestada mõistlikud kulud tehingute tegemiseks, on kostjate valduses ebaseaduslikult ning kuulub hagejale kui käsundiandjale üleandmisele. Kuna kostjad ei ole hagejale vaatamata nõudmisele esitanud arvestusi ja kuludokumente käsundi täitmisel tehtud

kulutuste ja tasu kohta, peab hageja mõistlikuks tasuks ja kulu katteks sularahas 55 124 krooni. Lisaks eeltoodule leiab hageja, et kostja tasu ja kulutused on osaliselt kaetud ka esemetega, mis asusid müüdud elamus, kuid mida ei müüdud vallasasjadena kinnistu ostjatele, vaid jäid kostja valdusse ja millised kostja võõrandas. Kostja ei andnud nimetatud esemeid hagejale üle 07.02.2008. a aktiga vallasvara üleandmise kohta ega teinud ettepanekut sellise vara vastuvõtmiseks ka oma kirjas. Nii on kostja omandanud hagejale kuuluvad ja elamus asunud suuremad mööbliesemed: kappkella väärtusega 20 000 krooni, metalljalgadega marmorlaua, 3 metalltooli väärtusega kokku vähemalt 2 000 krooni, kohvilaua väärtusega vähemalt 1 000 krooni, külmkapi väärtusega vähemalt 1 500 krooni, seinapeegli väärtusega 1 500 krooni, seinakapi väärtusega vähemalt 5 000 krooni, kokku mööblit 31 000 krooni väärtuses. Lisaks eeltoodule registreeris kostja oma nimele hagejale kuuluva sõiduauto VW Polo reg nr XXX XXX väärtusega 1 500 EUR ehk 23 460 krooni. Kokku on kostja saanud hageja arvelt esemetena väärtusi vähemalt 54 460 krooni väärtuses, mida on kostja omandanud, jättes nende väärtuse hagejale hüvitamata. Hageja arvates on 109 584 krooni (55 124 + 54 460) piisav, et kuhjaga hüvitada kostjale kõikvõimalikud kulud ja tasu käsundi täitmise eest. Kostja 2 on kostja 1 abikaasa. Hageja vara müügist saadud raha arvel on mõlemad kostjad omandanud 19.01.2007. a korteri Tartus, XXX , samuti on kostjad hagejalt saadud raha arvel parendanud XXX külas asuva XXX talu, ehitanud kinnistule kallihinnalise aia, ostnud sõiduauto jms, Kostja 2 on alusetult rikastunud hagejale kuuluva vara arvel, kuna hagejale kuuluv raha kulutati kostjate kui abikaasade ühisvara suurendamiseks. Kostja 2 teadis või pidi teadma hageja raha eest vara saamise momendil asjaoludest, mis annavad aluse saadu tagasinõudmiseks vastavalt VÕS 52. peatükis sätestatule. Kostjal 2 ei olnud ühtegi tõsiseltvõetavat alust arvata, et hageja kingib talle raha või muud vara sellises suures ulatuses. Kostja 2 elab koos kostjaga 1. Tema elukohta hoiustatud hageja varast, selle tagastamisest hagejale, samuti asjaajamisega seotud muudest asjaoludest lähtuvalt pidi kostja 2 järeldama, et tal puudub õiguslik alus sellise vara omandamiseks. Kostjad vastutavad hageja ees ühiselt. Lähtuvalt eeltoodust ei ole mõistlik ja usaldusväärne, et kinnistu ostu-müügi tehingust saadud rahast hagejale ostetud korteriomandist ja ülekantud rahasummadest järelejäänud 1 200 000 krooni võiks käsitada käsundi tasuna või käsundi täitmise kuluna. Kostjad ei ole siiani esitanud käsundiga seotud kulude ja tulude arvestust koos selle aluseks olevate kirjalike tõenditega. Käsundi täitmisega seotud tulude ja kuludena saab arvestada ainult selliseid sissetulekuid ja väljaminekuid, mis olid tehtud pärast käsundi saamist ja käsundis märgitud eesmärkide saavutamisega üheselt ja selgelt seotud. Kostjad ei saa omavoliliselt teha tasaarvestust summade osas, mida kostjad arvasid kunagi oma tütrele T.Raagile kuuluvat või kulutuste osas, mida kostja või T.Raag kunagi väidetavalt hageja kasuks on teinud. Kostjatel tekkis kohustus tasuda hagejale 1 200 000 krooni pärast hagejale korteri ostmist – samal ajal, kui kostja 1 tegi hagejale 200 000 krooni ülekande 24.12.2006. a. Eeltoodust nähtuvalt pidanuks kostjad tagastama hagejale 1 200 000 krooni hiljemalt 24.12.2006. a, kuid on sellest ajast kasutanud hagejale kuuluvat raha, kulutades seda endale sõiduauto ostmiseks ja elukoha parendamiseks. Sellest ajast on hagejal intressinõue kostjate vastu. Hageja peab arvestuse lihtsuse huvides vajalikuks hakata intressi arvestama alates 01.01.2007 kuni 01.03.2008. a. 27.08.2009. a avalduses suurendas hageja intressinõuet, lisades ka intressinõude perioodi eest 01.03.2008. a kuni 08.09.2009. a. Kokku soovib hageja intressi summas 321 296,90 krooni (153 697 + 167 599,90) väljamõistmist.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED JA MENETLUSE KÄIK

Kostja leiab, et kostja 1 ei ole ületanud hageja antud käsundi piire. Hageja ei ole käsundanud kostja 1 üle andma kogu XXX , Tartu asuva kinnistu müügist saadud ostuhinda. Hageja ja kostja 1 vahel oli olemas suuline kokkulepe, et saadud ostuhinna arvel on kostjal 1 õigus lugeda hüvitatuks seoses

käsundi täitmisega tekkinud kulutused, XXX , Tartu kinnisasja seonduvad kulutused ja T.Raagi poolt tehtud kulutused XXX , Tartu kinnisasjale tehtud kulutused. Kulutuste tegemiseks oli T.Raag võõrandanud XXX , Tartu asuva korteri, mis eelnevalt oli kuulunud kostjale 1 (tl 93). Kulutuste hüvitamise nõue on oluliselt suurem kui hageja pakutud 109 584 krooni. Kostja 1 on teinud kulutusi mitte ainult kinnistu müügiga seonduvalt, vaid ka kinnistu hooldamisega seonduvalt (tl 93). Hageja leiab, et selline kostja väide on paljasõnaline ja tõendamata. Kostjad ei ole esitanud tõendeid (kuludokumente) ja keeldunud selgitustest, kuidas nad kulutasid XXX elamu hooldamiseks peaaegu 1,5 miljonit krooni (tl 108). Samuti leiab kostja, et hagejal ei saa olla nõudeid kostja 2 vastu. Hageja ei ole kostjale 2 käsundit andnud, seetõttu puuduvad kostjal 2 kohustused hageja ees. Kostja 2 ei ole olnud hagejaga lepingulises suhtes. Korteriomandi omandamine abikaasade kostja 1 ja kostja 2 ühisomandisse ei ole alusetu rikastumise aluseks. Isegi juhul, kui kostja 1 oleks käsundi piire ületades käsundi täitmisel saadud raha arvel ostnud enda ja oma abikaasa ühisomandisse korteriomandi, ei too see kaasa teise abikaasa alusetut rikastumist. Sellisel juhul seisneks väidetav kostja 1 alusetu rikastumine käsundi täitmisel saadud raha omandamises, mitte aga selle raha arvel tehingute tegemises (tl 94). Hageja leiab, et vaieldamatult on kostja 2 saanud varalist kasu hageja arvel. Kostjal 2 ei pea selleks olema lepingulist suhet hagejaga. Alusetu rikastumise võlasuhte tekkimise seisukohalt ei ole oluline, kas võlgnik oli süüdi selles, et ta rikastus alusetult võlausaldaja arvel. Hagi on esitatud kahe kostja, mõlema abikaasa vastu, kuna tegemist on nende ühisomandiga (tl 108). Kostja 2 käitumisest vara omandamisel nähtub ilmselt abikaasa tegevuse heakskiitmine, soodustamine ja kaasaaitamine hageja õiguste rikkumisel, sh õigusvastaselt hagejalt saadud vara abikaasade ühisomandisse pööramisel (tl 109). 06.05.2009. a toimunud kohtuistungil selgitas kostja, et ta ei ole käsundi piiri ületatud, sest tal on olemas nõusolek tegemisteks. Korteri ostmiseks on nõusolek kaasomandisse ostmiseks. Pooled on olnud lähedastes suhetes ja dokumente ei ole. Volikirjas on antud õigus käsutada raha, summasid. V. Raagil oli õigus osta endale asenduskorter. Asenduskorteri ostmise nõusoleku põhjus oli T.R. kuulunud korter, mis erastati T. Raagi nimele mille asustamisõigus kuulus Valter Raagile. See korter müüdi XXX tn maja ehituse kulude katteks. Tegemist oli peresisese kokkuleppega. Oli kokku lepitud, et selle korteri asemel osteti teine korter. Tehti ka teisi tehinguid mis ei ole dokumenteeritud. Käesoleval ajal on T. Raag surnud ja tehinguid saaks ainult V. Raagi vande all antud seletustega tõendada (tl 150). Seega Valter Raagi seisukoht on, et ta ei ole pidanud välja andma kogu XXX kinnistust saadud raha hagejale, sest temal endal on nõue hageja vastu (tl 180). 08.09.2009. a toimunud kohtuistungil andsid V.Kusma ja V.Raag vande all seletuse. V.Kusma selgitas vande all, et XXX tänavale ehitasid nad oma maja ja kodu selleks, et jätkata oma elu Eestis. Sel ajal oli V.Kusma abielus T.R. Maja ehitati endale kasutamiseks, eesmärgiga, et kas kasutada neid ruume hiljem kuidagi edasi. Kokkuleppeid edasiseks müügiks ei olnud. T.Raag ei teinud kulutusi. V.Kusma töötas Prantsusmaal just selleks, et kõik ehituskulud ja kõik kulud kinni maksta. V.Kusma pidas T.Raagi üleval. T.Raagil ei olnud kunagi mingeid rahasid, ta ei rääkinud ka sellest, et oleks isa käest saanud raha. Kostjatel ei olnud raha, sest nad olid raskustes. Hageja saatis neile Prantsusmaalt kingitusi. Kostjad ei töötanud sellel ajal, neil oli ainult oma maakoht, nad olid pensionärid. XXX tänava korter kuulus T.Raagile. Kui V.Kusma sai T.Raagiga tuttavaks, siis see korter oli antud temale kaasavaraks. Enne käsunduslepingu tegemist ei avaldanud kostjad, et neil oleks hageja vastu mingeid nõudeid. V.Kusma sai kirja V.Raagilt, et ta aitab V.Kusmat kui poega. V.Kusma pidas V.Raagi oma isaks. Ta uskus, et Valter Raag täidab Valeri Kusma poolt antud käsundit. Abi pakkus ka V.Kusma sõber, kuid V.Kusma tahtis, et asjad jääksid omade vahele, perekonnasiseseks. V.Kusma tegigi kokkuleppe, et V.Raag müüks XXX tänava maja maha ja paneks raha V.Kusma arvele. V.Kusma ei teadnud, mis edasi saab, sest oli šokis T.Raagi surmast. V.Kusma ei andnud nõusolekut selle elamu müügist saadud raha kulutamiseks kostjate heaks. V.Raagile andis V.Kusma oma auto Polo Fox, et ta saaks liikuda maja juurde. Kõik tööd olid lõpetatud, ainukesed

tööd oli heina niitmine ja vaadata, et uksed-aknad oleksid kinni. V.Raag ei ole V.Kusmale esitanud maja hooldamisega seoses nõudeid, välja arvatud kohtule esitatud tõendid. Raha osas, mis V.Raagi poolt V.Kusmale tagasi maksmata jäi, vastas V.Raag V.Kusmale kirjas, et ta ise vaatab, mis sellega teeb. V.Kusma tühistas volikirja. T.Raag maksis V.Kusma kaitsjatasud 100% V.Kusma rahast. Seda ütles T.Raag ise, et maksis selle V.Kusma rahast ja võttis selle V.Kusma arvelt. Ta ei võtnud tšekki, ta andis esimesele advokaadile sularaha, mitte ei võtnud tšekki. V.Kusmale teadaolevalt ei tasutud arveid ka V.Raagi poolt saadetud raha eest. (tl 184-186) V.Raag kinnitas vande all, et osales hagejale kuuluval XXX kinnistul oleva maja ehitusel. V.Raag ei andnud V.Kusmale ja T.Raagile raha, vaid V.Raag ainult hooldas maja, kui T.Raag viibis Prantsusmaal. Maja oli V.Raagi hoolduse all. V.Kusma advokaatidele maksis V.Raag kahel korral. T.Raag oli nõus XXX tänava maja müügiga, kui saab tagasi korteri. V.Raag tegeles kinnistu müügiga. Volituses oli märgitud, et osta V.Kusma emale korter. Kasutada summasid vajaduse korral ja ülejäänud raha kanda V.Kusma valuuta arvele. XXX tn kinnistu müümisel saadud raha arvelt enda nimele kinnistu ostmiseks oli V.Kusmal ja V.Raagil suusõnaline kokkulepe ja telefoni teel kokkulepe. V.Raag andis V.Kusma emale võimaluse korterit valida, V.Raag otsis korterit ise ja valis välja ja V.Kusma ema võttis selle korteri vastu. Raha, mida V.Kusma tahtis, et V.Raag kannaks selle valuuta arvele, kandis V.Raag enda arvele. V.Raag ei julgenud kanda raha V.Kusma arvele, sest kartis, et V.Kusma kannab selle ära ja ema jääb tal taeva alla. Volitus oli panna raha arvele ja osta korter. V.Raag ei täitnud volikirja, sest ei usaldanud V.Kusmat. Kulutuste osas ei ole V.Raag V.Kusmale arvestust esitanud. V.Kusma oli nõus kulud katma - 385 000 krooni ja korter. XXX tänava maja müügist saadud raha eest ostis V.Raag Uue tn korteri, see maksis 725 000 krooni. V.Kusma lubas suusõnaliselt kõik kulud ammendada. V.Raag pidas kinni 385 000 krooni (tl 186190).

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Võlaõigusseadus (VÕS) § 619 järgi käsunduslepinguga kohustub üks isik (käsundisaaja) vastavalt lepingule osutama teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Pooled on käsundina käsitlenud nende vahel sõlmitud ja notari poolt tõestatud volikirja (tl 30). VÕS § 621 lg 1 järgi käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. V.Kusma volitas V.Raagi müüma V.Kusmale kuuluvat kinnistut XXX, Tartu, koos majas asuva sisustusega, tema omal äranägemisel ja tema hinna järgi, üle kandma kinnistu omandi ning vastu võtma müügist saadud raha. Samuti volitas V.Kusma V.Raagi ostma V.Kusma nimele korteri V.Kusma ema jaoks ning sõlmima V.Kusma emaga selle korteri eluaegse kasutuslepingu ning avama pangas valuutaarve V.Kusma nimele ja käsutama nimetatud arvel asuvaid rahasummasid. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-45-08 korranud oma varasemat seisukohta, et lepingu tõlgendamisel tuleb lähtuda poolte tegelikust tahtest, arvestades kõiki kohtule esitatud asjaolusid ning seda, kuidas lepingupooled ise sõlmitud lepingut mõistsid. Milline oli lepingupoolte ühine tegelik tahe, seda peab tõendama TsMS § 230 lg 1 järgi pool, kes sellele tahtele tugineb. Antud juhul on V.Raag kinnitanud, et pidi XXX kinnistu müügist saadud raha kandma V.Kusma valuutaarvele, ehkki volikiri seda ei sätestanud. Samuti kinnitas V.Raag, et ei täitnud seda kohustust. Raha osalist kandmist V.Kusma arvele ja osalist endale jätmist tuleb käsitleda rikkumisena VÕS § 626 lg 1 mõttes, mille kohaselt käsundisaaja peab käsundiandjale välja andma selle, mis ta seoses käsundi täitmisega on saanud või

loonud, samuti selle, mis ta käsundi täitmiseks sai ja mida ta käsundi täitmiseks ei kasutanud. Isegi kui volikirjas ei ole sätestatud, et V.Raag pidi kandma raha V.Kusmale, oli tal seadusest tulenev kohustus tagastada XXX kinnistu müügist ja uue korteri ostust järelejäänud raha V.Kusmale. VÕS § 620 lg 2 järgi käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Antud juhul seisneb V.Kusmale tekitatud kahju saamata jäänud tulus, mida V.Kusma oleks saanud, kui V.Raag ei oleks kasutanud XXX kinnistu müügist ja uue korteri ostust järelejäänud raha enda huvides. Kui tegelikult oli V.Raag õigustatud kasutama raha enda huvides (näiteks juhul, kui V.Raagil oli nõue V.Kusma vastu), on tegemist piisavalt olulise asjaoluga, millest V.Raag oleks pidanud V.Kusmat teavitama VÕS § 624 lg 1 kohaselt. Selline asjaolu võis ja oleks pidanud ajendama V.Kusmat kui käsundiandjat oma volikirjas antud juhist muutma, kuna enne käsunduslepingu tegemist ei avaldanud kostjad, et neil oleks hageja vastu mingeid nõudeid. Samuti pidi V.Raag andma V.Kusmale VÕS § 624 lg 1 järgi teavet käsundi täitmise kohta. V.Raag ei esitanud V.Kusmale kuluarvestust. VÕS § 627 lg 2 kui tasu suurust ei ole kindlaks määratud, tuleb maksta vastavalt asjaoludele mõistlik tasu. VÕS § 628 lg 2 käsundiandja peab käsundisaajale hüvitama mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks ja mida ta võis vastavalt asjaoludele vajalikuks pidada, välja arvatud, kui kulud tuleb katta käsundisaaja tasu arvel. Eeldatakse, et tasu arvel kaetakse käsundisaajale käsundist tulenevate ülesannete täitmisel tavaliselt tekkivad kulud ning kulud, mis oleksid käsundisaajale tekkinud ka ilma käsunduslepingut sõlmimata. Kohtul tuleb hinnata, millised on mõistlikud kulud, mida käsundisaaja on teinud käsundi täitmiseks. Kostja sai oma kasutusse hageja auto. Samuti on kostjate valduses mööbliesemed, mida volikirja kohaselt pidanuks V.Raag müüma koos kinnistuga. Kostja ei ole hageja väiteid ümber lükanud. Kohus peab põhjendatuks pidada mõistlikuks hagis toodud arvestust kulude kohta. Kostja esitas kohtule tabeli transpordikulude ja muude kulude kohta. Kohus nõustub hagejaga, et selline transpordikulu ei ole reaalne, muude kulude kohta pidanuks kostja esitama tõendi varasemalt hagejale. Kostja poolt kohtule esitatud kuluarvestus (tl 138-141) ei tõenda selliste kulude kandmist tegelikkuses. VÕS § 1037 lg 1 järgi õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit, muud õigust või valdust käsutamise, kasutamise, äratarvitamise, ühendamise, segamise või ümbertöötamisega või muul viisil rikkunud isik (rikkuja) peab õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. Valter Raag ja Helbe Raag on abikaasad. Käsundisaaja oli küll V.Raag, kuid läbi käsundiandja juhiste rikkumise rikastus ka H.Raag. Raagidel oli üks talu, ühine deklaratsioon. Varalised vahendid ja ka kulutused olid neil ühised. Kuna XXX tänava kinnistu müügist kasutati V.Kusma raha koos, siis ei ole võimalik, et mingid toimingud said toimuda ilma ühe isiku teadmata. H.Raag pidi teadma, et tal ei ole õigust koos V.Raagiga V.Kusma vara kasutada. Seega tuleb asuda seisukohale, et H.Raag on alusetult rikastunud. Kuna V.Raag ja H.Raag on rikkunud V.Kusma õigusi küll erineval alusel, kuid ühiselt, siis nõude rahuldamisel kohtu poolt on neil kohustus, mille nad saavad täita üksnes ühiselt. V.Kusma raha arvelt on kostjad suurendanud oma ühisvara. Kostjad on VÕS § 64 mõttes ühisvõlgnikud. VÕS § 626 lg 2 kui käsundisaaja kasutab enda huvides raha, mida ta peab käsundiandja huvides kasutama või mille ta peab edaspidi käsundiandjale välja andma, peab ta raha kasutamise aja eest maksma intressi seadusega sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Kostjad pidanuks tagastama 1 200 000 krooni hiljemalt 24.12.2006. a – tegemist on kuupäevaga, kui V.Raag kandis V.Kusma arvele 200 000 krooni 1 200 000 krooni asemel. Hageja on palunud arvestada intressi alates 01.01.2007. a. 27.08.2009. a avalduses (tl 154) on hageja intressinõuet suurendanud, paludes kohtul mõista välja intress perioodi eest 01.01.2007. a kuni 08.09.2009. a. Elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldatu kohaselt oli intressimäär perioodil 01.01.2007. a kuni 01.07.2008. a 4 %, perioodil 01.07.2008. a kuni 31.12.2008. a 2,50 % ja alates 01.01.2009. a kuni 08.09.2009. a 1 %. Nimetatud intressimääradele lisandub VÕS § 113 lg 1 järg 7 % aastas. Seega on intress vastavalt intressimääradele nimetatud perioodidel (153 697 + 44 120 + 57 466,90 + 66 013) kokku 321 296,90 krooni. Ülaltoodust lähtudes on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lg 4 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannavad antud asjas menetluskulud Valter Raag ja Helbe Raag.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.