Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-07-20865
Otsuse tegemise aeg ja koht
14.mai 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
AS Kohtla-Järve Soojus hagi Pxxx Pxxx (Pxx) vastu 2 300, 50 krooni nõudes.
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
AS Kohtla-Järve Soojus (RK xxx, asukoht: Ritsika 1, 31027 KohtlaJärve linn)
Hageja esindaja:
Pxxx Pxxx (volikirja alusel)
Kostja:
Pxxx Pxxx (IK xxx, elukoht: xxx)
Resolutsioon Hagi jätta rahuldamata. Jätta menetluskulud hageja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on Ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
Hageja esitas kohtusse hagi kostja Pxxx Pxxx (Pxxx) vastu võlgnevuse 2 300,50 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx. Hageja on kostjale saatnud igakuiselt arve ning teabe teenustasu ja võlgnevuse kohta. Kostja on seisuga 01.05.2007 hageja arvelt alusetult säästnud 2 300,50 krooni. Hageja palub välja mõista kostjalt hageja kasuks alusetult säästetud ning menetluskulud. 1 (4)
Kostja vastus Kostja oma 19. juuli 2007 vastuses teatab, et nimetatud korteris on gaasiküte, millest hagejat on teavitatud. Jääkkoormuse eest on kostja tasunud. Hageja ei ole mingeid võlgnevuse teateid kostjale saatnud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja kohaldada aegumist Hageja seisukoht Hageja leiab oma 09. novembri 2007 vastuses, et haginõue ei ole aegunud, kuna tuleb lähtuda AÕS § 26 ja KOS § 13. Hageja nõudeõigus tuleneb seadusest, mitte tehingust. Kostja teatas kütte eemaldamisest 23.12.2003, sellest ajast on ka hageja teinud ümberarvestused. Kostja on tahtlikult kohustusi rikkunud, seega kohustuste rikkumine ei ole vabandatav. Hageja palub hagi rahuldada. Asja käik Kohus määras 03. jaanuaril 2008, et lahendab asja kirjalikus menetluses ning andis tähtaja täiendavate seisukohtade ja tõendite esitamiseks. Kostja täiendav vastus Kostja oma 24. jaanuari 2008 täiendavas vastuses hagi ei tunnista, kuna 2003 märtsis pöördus kostja hageja poole avaldusega, et soovib üle minna alternatiivküttele. Hageja soovitas pöörduda Kohtla Elamu poole, kuna kõik küsimused lahendatakse seal. Kostja pöördus 10. aprillil 2003 Kohtla Elamu poole samasisulise avaldusega ning kütteradiaatorid eemaldati. 2003 aasta aprillis esitas kostja ka hagejale sellekohase teate, et on toimunud alternatiivküttele üleminek. Hageja radiaatorite eemaldamist arvesse ei võtnud ning arved tulid sama suured. Septembris teavitati, et alternatiivküttele üleminekust tuleb ka teavitada linnavalitsust ja ka registreerida. Juuni kuu arve oli õige ruutmeetrite arvestusega, kuid hilisemad arved olid jällegi täies mahus. Kostja palub kohaldada aegumist, kuna teda ei ole võlgnevusest teavitatud ning ta ei saa tasuda soojuse eest, mida ta reaalselt ei ole kasutanud.
Kohus, tutvunud kõigi asjas kogutud materjalidega ja hinnanud kõiki asjas kogutud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Kohus tuvastas, et Pxxx Pxxx on korteriomandi, asukohaga xxx omanik alates 15. jaanuarist 2003 /tl. 6/. Hageja poolt esitatud arvestuste kohaselt moodustus kostjale korteri xxx keskkütte ja kuuma vee kasutamise eest perioodil 05.04.2003 kuni 06.04.2004 summas 2 300,50 krooni. Kostjale on esitatud alljärgnevad arved: 06.05.2003 summas 1 315,50, tasumise tähtajaga 26.05.2003; 05.04.2003 summas 690,90 tasumise tähtajaga 25.04.2003; 06.06.2003 summas 1 546,65 tasumise tähtajaga 25.06.2003; 06.11.2003 summas 1 967,95 krooni tasumise tähtajaga 25.11.2003; 04.12.2003 summas 2 174,30 krooni tasumise tähtajaga 29.12.2003 07.01.2004 summas 2 205 tasumise tähtajaga 26.01.2004. Kostja leiab, et hageja nõue on aegunud ning palub kohaldada aegumist, kuna võlgnevuse tekkimisest oli hageja teadlik 26. maist 2003 aastast. Võlgnevus on tekkinud perioodil mai 2003 kuni jaanuar 2004. Hageja on hagiavalduse kohtule esitanud 31. mai 2007. 2 (4)
TsÜS § 151 lg 1 alusetust rikastumisest tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat ajast, mil õigustatud isik teada sai või pidi teada saama, et tal on alusetust rikastumisest tulenev nõue. Õiguse rikkumise korral algab rikkumise teel saadu väärtuse hüvitamisele suunatud alusetu rikastumise nõude aegumistähtaeg ajast, mil õigustatud isik rikkumisest ja kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Hageja esitatud hagiavalduses ei ole märkinud perioodi, millal võlgnevus tekkis ja mis ajani on võlgnevuse arvestus. Hagi täpsustuse avalduses on hageja väitnud, et kostja võlgnevus on seisuga kuni 26.10.2007 2300, 50 krooni ja hageja on igakuiselt saatnud kostjale arveid. Kohtule on esitaud arvestus, mis algab aprillist 2003 ja viimane arvestus on 06.04.04, /tl.7/ ja arved 05.04.2003, 06.05.2003, 06.06.2003, 06.11.200304, 12.2003 ja 07.01.2004 ja viimase arve kohaselt kuulub tasumisele 2205,00 võlgnevus on arvestatud perioodi 01.12.2003-31.12.2003 eest /tl.19/ ja eelmiste perioodide eest on laekumata alates 2003.a. mai kuust /tl.22/. Seega oli hageja võlgnevuse olemasolust teadlik alates maist 2003, kui kostja jättis nimetatud arve tasumata. Alusetust rikastumisest tulenev nõue muutus sissenõutavaks alates ajast, mil hageja sai teada võlgnevuse olemasolust. Ekslikud on hageja väited, et nõude aluseks on AÕS § 26 ja KOS § 13. Kuni 30.06.2002.a. kehtinud AÕS § 26 lg 1 kohaselt asjast kasu saamiseks õigustatud isik peab kandma asjaga seotud kohustused ja kulutused; lg 2 kohaselt kui 1. lõikes nimetatud isik ei ole omanik ega ole selged tema kohustused, kannab asjaga seotud kohustused ja kulutused asja omanik. 01.07.2001.a. jõustunud KOS § 13 sätestab (lg 1) korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel; (lg 2) korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud suuruses; (lg 3) korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. AÕS § 26 viidatud redaktsioon ei loonud alusetu rikastumise kõrvale iseseisvat lepinguväliste suhete liiki, vaid kordas TsK § 477 lg 1 regulatsiooni. KOS § 13 aga on kohaldatav vaid korteriomanike omavahelistes suhetes. Riigikohus on kohtumäärusega 22.02.2007. tsiviilasjas 3-2-1-8-07 märkinud, et vaidlustes, kus üks pool on soovinud aegumise kohaldamist ja kui on tuvastatud asjaolud, mille korral väidetav nõue oleks aegunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Seejuures ei ole üldjuhul vajalik nõude olemasolu tuvastamine ka siis, kui kostja esitab lisaks aegumise vastuväitele hagile muid vastuväiteid. Kooskõlas nimetatud seisukohaga jätab kohus hagi rahuldamata ja ei analüüsi nõude kehtivust puudutavaid väiteid. Vastuseks hagejale TsÜS § 146 lg 4 kohaldamise osas tuleb märkida, et poolte vahel puudus tehing, millest võlgnevus oleks võinud tuleneda, sest ei hageja ega kostja poolt ei ole tehtud ühtegi tahteavaldust enda millegagi sidumiseks. Kostja tegusid nagu võimalik arvete maksmine ja kütmise talumine, ei saa käsitleda tahteavaldusena, milles sisalduks soov end mingisugustel tingimustel mingite kohustustega tulevikus siduda, sest sellised teod võisid toimuda ka alusetust rikastumisest tuleneva õigussuhte raames. Näiteks kui isik tasub alusetust rikastumisest tekkiva (sooja)võlgnevuse, oleks vale seda käsitleda tahteavaldusena lepingu sõlmimiseks. Menetluskulude jaotus Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.
3 (4)
TsMS § 162 lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjus otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kostja oma vastuses palub hagejalt välja mõista menetluskulud. Haginõue jäeti täies ulatuses rahuldamata, seega jäävad menetluskulud hageja kanda.
Kohtunik : / allkiri/ Ärakiri õige:
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.