Hagi õigeksvõtul põhinev Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Taimi Kollom
Otsuse tegemise aeg ja koht
14. mai 2008.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-43689
Tsiviilasi
EH(H) hagi OÜ PIvastu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja viiviste saamiseks.
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja EH(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja advokaat Klen Kalus ja vandeadvokaat Erki Vabamets (AB Ruus, Koch & Vabamets, asukoht XXX) Kostja OÜ PI(registrikood XXX, asukoht XXX) Kostja seaduslikud esindajad Bogdan Basarav ja Siim Sepper
Asja läbivaatamine
kirjalikus menetluses
Kõik menetluskulud, sealhulgas Eesti Vabariigi menetluskulud, jätta OÜ PI kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus esitada põhjendatud apellatsioonkaebus Tallinna
Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Esitatud asjaolud EH esitas kohtule 18.10.2007.a. hagi OÜ PI vastu saamata jäänud töötasu, puhkuse kompensatsiooni ja viivise saamiseks vastavalt 01.08.2006.a. poolte vahel sõlmitud töölepingule. Hageja palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkuse kompensatsioon summas 90 311 krooni ja viivised summas 61 999,38 krooni. 07.03.2008.a. hageja täpsustas oma hagi ning palub kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu summas 76 490 krooni, saamata jäänud puhkusetasu summas 13 821 krooni ja viivise summas 61 999,38 krooni. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja võtab hagi õigeks ja tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid täies ulatuses. Kohtu põhjendused Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustik (TsMS) § 440 lg 1 kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Kostja esitas kohtule 22.04.2008.a. kostja vastuse, kus võtab hagi õigeks ning tunnistab hagiavalduses tema vastu esitatud nõudeid täies ulatuses. Seega leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest välja jätta kirjeldava osa, välja arvatud juhul, kui on alust eeldada, et otsus kuulub tunnustamisele ja täitmisele ka väljaspool Eesti Vabariiki. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Töölepingu seadus (TLS) § 49 lg 1 p 2 kohaselt on tööandja kohustatud maksma töötajale töö eest tasu ettenähtud ajal ja suuruses. PalS § 2 lg 1 kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule. Pals § 31 lg 11 sätestab, et palka makstakse vähemalt üks kord kuus. PalS § 32 lg 1 kohaselt on tööandja kohustatud töölepingu lõppemise päeval töötajale maksma kõik tööandjalt saada olevad summad. TLS § 49 lg 3 kohaselt tööandja kohustatud andma töötajale ettenähtud puhkust ja maksma puhkusetasu. Puhkuseseadus (PuhkS) § 25 sätestab, et töölepingu või teenistussuhete lõppemise korral on tööandja kohustatud töötajale maksma kasutamata jäänud puhkuse eest rahalist hüvitist, kuid kokku mitte rohkem kui nelja aasta kasutamata jäänud puhkuse eest. Palgaseadus (PalS) § 32 kohaselt palga maksmisega või töötaja pangakontole ülekandmisega viivitamise eest maksab tööandja töötajale iga viivitatud päeva eest viivist 0,5% maksmisele või ülekandmisele kuulunud palgast. Kohus on seisukohal, et hageja nõuded on põhjendatud ning kostjalt tuleb välja mõista saamata jäänud töötasu summas 76 490 krooni, saamata jäänud puhkusetasu summas 13 821 krooni ja viivise summas 61 999,38 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 168 lg 6 sätestab, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kuna antud asjas on kostja andnud põhjust hagi esitamiseks, tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 2 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri ning kulusid tõendavad dokumendid. Taimi Kollom kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.