Võlaõigus › Muud

Menetluskulude kindlaksmääramine Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist

kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus 30 päeva jooksul Tartu Ringkonnakohtule vastavuses TsMS § 631,632.

HAGIAVALDUS

KOSTJA SEISUKOHT

KOHTUISTUNG

30.05.2008.a toimunud kohtuistungil viitas hageja esindaja vastuväiteks kostja seisukohtadele 03.05.2006.a Kaevemeister OÜ ja hageja vahel sõlmitud nõude loovutamise lepingule, millega Kaevemeister OÜ loovutas hagejale nõude A. OÜ vastu. Lisaks tõi hageja esindaja välja, et viivise arvutamisel intressi pealt oli tegemist hagejapoolse veaga, mis parandati hagi täiendamise avalduses. Kolmandaks leiab hageja, et 09.05.2006.a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppega läks nimetatud kokkuleppe osade olemasolu puudumise tõendamise kohustus üle kostjatele. Hageja jäi kohtuistungil hagiavalduses ja hagiavalduse täiendamise taotluses toodud seisukohtades juurde. Kohtuistung toimus ilma kostjate osavõtuta, kuna K.K. saatis kohtule 29. aprillil 2008.a kirja, milles palus arutada asja 30. aprillil 2008.a ilma tema kohalolekuta. Kuna K.K. on ka A. OÜ seaduslik esindaja, kehtib tehtud avaldus mõlema kostja suhtes. Kuna asja arutati ilma kostjate juuresolekuta, taotles hageja tagaseljaotsuse tegemist. Kohus otsustas lahendada asja sisuliselt, kuna K.K. oli saatnud kohtule kirja, milles palus asja arutada ilma tema kohalolekuta, seega sisuliselt.

KOHTU SEISUKOHT

VÕS § 30 lg 1 sätestab, et leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Poolte vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe puhul on tegemist VÕS § 30 lg-s 1 sätestatud kohustust tunnistava võlatunnistusega ehk deklaratiivse võlatunnistusega. Selle kehtimist ei ole kostja vaidlustanud, mistõttu puudub kohtul alus kahelda deklaratiivsest võlatunnistusest tulenevate kohustuste olemasolus. Kostja on terve kohtumenetluse jooksul esitanud hagiavaldusele kolm vastuväidet (tl 32), mida kohus ka järgnevalt käsitleb. Esiteks leidis kostja, et hageja ja A. OÜ vahel sõlmitud kokkuleppe punkti 1.3 kohaselt ei kuulu 56 265,81 krooni suurune nõue hagejale, vaid Kaevemeister OÜ-le. Kohus leiab, et selline väide ei ole põhjendatud. Kohus möönab, et võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe (tl 11) punktis 1.3 on viidatud hageja ja Kaevemeister OÜ vahel sõlmitud lepingule nr 64-2402-E, mille alusel volitas Kaevemeister OÜ hagejat A. OÜ ja Kaevemeister OÜ vahelistest tehingutest tulenevat varalist nõuet kooskõrvalnõuetega siisse nõudma ProInkasso OÜ. Kohus märgib, et kuigi 09.05.2006.a sõlmitud kokkuleppes on viidatud valele nõude alust tekitavale dokumendile, kuulub nõue ikkagi hagejale. 03.05.2006.a sõlmitud nõude loovutamise lepingu (tl 40) kohaselt loovutas Kaevemeister OÜ nõude A. OÜ vastu hagejale. Nimetatud lepingu punkti 2.4 kohaselt läks nõudeõigus üle hagejale lepingu allkirjastamise hetkest. Seega ei ole asjakohane kostjate vastuväide, nagu ei kuuluks 56 265,81 kroonine nõue, mida 09.05.2006.a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppega nõueteks, hagejale. Teiseks on kostja seisukohal, et hageja nõudest osa moodustab viivis intressi tasumisega viivitamise eest, mis ei ole VÕS § 113 lg 7 järgi lubatud. Selle küsimuse lahendas eelmenetluse käigus hageja hagi täiendamise taotlusega (tl 42-43), milles parandas hagi, loobudes muuhulgas K.K. ’e poolt viidatud nõude osale, mis on vastuolus VÕS § 113 lg-ga 7. Kolmandaks ei tunnistanud kostja võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppes märgitud kahju hüvitamise nõuet. Samas ei esitanud kostja ühtegi tõendit, millest nähtuks, et kahju hüvitamise kohustust ei eksisteeri. Riigikohtu tsiviilkolleegiuimi lahendis nr

3-2-1-87-07 on märgitud järgmist: „deklaratiivse võlatunnistuse põhiliseks tagajärjeks tõendamiskoormise muutmine, s.t võlgnik peab tõendama, et tunnustatud võlga ei ole või see on lõppenud.“ Riigikohtu Tsiviilkolleegiumi lähtekohast järeldub , et käesoleval juhul oli kostjate kohustus tõendada, et kahju hüvitamise nõuet ei ole kunagi tekkinud. Kuna kostjad seda teinud ei ole, on kohus seotud deklaratiivses võlatunnistuses märgituga. Kuna kostja ei ole rohkem vastuväiteid esitanud, loeb kohus TsMS § 231 lg 4 alusel ülejäänud hagiavalduses ja selle täienduses toodud väited kostjate poolt omaksvõetuks. Kuna ükski kostjate vastuväidetest ei olnud käesoleva tsiviilasja lahendamisel asjakohane, otsustab kohus, et kostja peab täitma poolte vahel 09.05.2006.a sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkulepet. Kohus leiab, et on põhjendatud hageja nõue põhivõlgnevuse ja kahjuhüvitise väljamõistmiseks summas 205 973,85 krooni ja viiviste väljamõistmiseks summas 205 973,85 krooni. Vastavalt hageja ja K.K. ’e vahel sõlmitud käenduslepingu (tl 1415) punktile 1.1 kohustub K.K. vastutama 09.05.2006.a hageja ja A. OÜ vahel sõlmitud võla tunnistamise ja võlgnevuse tasumise ajatamise kokkuleppe nõuetekohase täitmise eest. Sama käenduslepingu punkti 1.2 kohaselt on käendaja vastutuse maksimummäärakse 355 054,00 krooni. K.K. ’elt ja A. OÜ-lt tuleb solidaarselt välja mõista 355 054,00 krooni hagejale. Lisaks tuleb A. OÜ-lt iseseisvalt välja mõista 60 562,59 krooni. Arvestades eeltoodut, rahuldab kohus ProInkasso OÜ hagi A. OÜ ja K.K. ’e vastu 415 616,59 krooni nõudes. Menetluskulud. TsMS § 165 lg-st 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate või -kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. TsMS § 165 lg 1 alusel kannavad antud asjas menetluskulud kostjad võrdsetes osades. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.