Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Tartu Maakohus

Otsuse tegemise koht

Viljandi Kohtumaja

Kohtuasja number

nr 2-07-34016

Otsuse kuupäev

13. mai 2008 ( tagaseljaotsus)

Kohtunik

Silvi Maiste

Kohtuasi

AS EMT hagi Aivar Mägi vastu võlgnevuse summas 2303,24 krooni ja viivise 2104,50 krooni nõudes AS EMT ( registrikood 10096159; aadress Valge 16 19095 Tallinn ) Eerika Erlach (Lindorff Eesti AS; aadress Rävala pst 5 10143 Tallinn) Aivar Mägi (isikukood xxxxxxxxxxx; aadress teadmata)

Hageja Hageja esindaja Kostja

Resolutsioon Välja mõista Aivar Mägilt AS EMT kasuks võlg 2303,24 krooni (kaks tuhat kolmsada kolm krooni 24 senti) ja viivis 2104,50 krooni (kaks tuhat ükssada neli krooni 50 senti). Edasikaebamise kord Tagaseljaotsuse peale võib kostja esitada kaja Tartu Maakohtule Viljandi kohtumaja kaudu tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kohtu põhjendused Kostja ei ole Tartu Maakohtu Viljandi kohtumajale hagi kohta vastanud. Hagiavalduse koos lisadega toimetas kohus kostjale avalikult kätte teadaande avaldamisega Ametlikes Teadaannetes

Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada VÕS § 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p-d 1 ja 6, § 108 ja § 113 lg 1 sätete alusel. Võlaõiguse põhimõtete kohaselt (VÕS § 76 lg 1) tuleb kohustused täita vastavalt lepingule või seadusele. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Kostja on jätnud täitmata lepingulised kohustused telekommunikatsiooniteenuste eest tasumise osas. VÕS § 101 lg 1 p 1 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning VÕS § 108 lg 1 tuleneb, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, arvates kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Tsiviilasjas on kohtukulud hageja poolt tasutud riigilõiv ja õigusabikulud. Kohus leiab, et nimetatud kohtukulud tuleb kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.