Tööõigus › Muud tööõigusasjad

ÄRAKIRI

KOHTUMÄÄRUS

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Viru Maakohus

Kohtu koosseis

kohtunik Sirja Tooming sekretär Jelena Kolesnikova tõlk Olga Nõmmemees

Määruse tegemise aeg ja

13.05.2008.a., Narva Kohtumaja, Narva, 1.Mai 2

koht Tsiviilasja number number

2-0101-69

Tsiviilasi

A G hagi AS Eesti Ühispank vastu distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja kohtuotsuse täitmisega viivitatud aja eest keskmise palga väljamõistmise äljamõistmise nõudes. nõudes.

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: Hageja A G, isikukood xxxx, elukoht xxxx. Kostja: AS Eesti Ühispank, uus ärinimi AS SEB Pank, reg.kood 10004252, Narva kontori asukoht Tallinna mnt. 28, Narva linn 20304, Ida-Virumaa, esindaja volikirja alusel Andrei Matvejev, isikukood xxxx. 13.05.2008.a.

Eelistungi toimumise aeg Istungil osalesid

kostja esindaja

Resolutsioon: Resolutsioon: Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr. 22-0101-69 A G hagis AS Eesti Ühispank vastu distsiplinaarkaristuse ebaseaduslikuks tunnistamise ja kohtuotsuse täitmiseg täitmisega a viivitatud aja eest keskmise palga väljamõistmise nõudes seoses hagist loobumisega. loobumisega. Kohtumääruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Ringkonnakohtule Viru Maakohtu Rakvere Kohtumaja kaudu 30 päeva jooksul, arvates kohtumääruse kättetoimetamise kättetoimetamise päevale järgnevast päevast. Kohtumääruse ohtumääruse ärakiri toimetada kätte pooltele. I. Asjaolud. Hagiavaldus on Narva Linnakohtule saabunud 30.05.2001.a. Tsiviilasja varasemad numbrid ka 2-1801/01, 2-646/02. Hagiavalduse kohaselt töötas kostja hageja juures töölepingu alusel alates 1993.a. Tööleping lõpetati 04.12.1998.a. tööandja algatusel TLS § 86 p. 6 alusel.

Narva Linnakohtu 29.12.2000.a. otsusega ennistati hageja tööle tellerina alates 05.12.1998.a. 12.03.2001.a. määrati hagejale distsiplinaarkaristus palga maksmise peatamisega tööandja arvates tööluusi eest 30.01.kuni 05.02.2001.a. Hageja palub tunnistada direktori käskkiri distsiplinaarkaristuse määramise kohta ebaseaduslikuks ja välja mõista palk 3 847 krooni, viivis 933.15 krooni ning töölt sunnitud puudumise aja eest 764 krooni ja 1 818 krooni. Kostja kohtule 26.07.2001.a. saabunud kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata. II. Asja kohtulik menetlus ja kohtumääruse kohtumääruse põhjendus. Tsiviilasi saabus Rakvere kohtumajale 06.03.2007.a. Kohus 29.02.2008.a. määrusega võttis asja menetlusse Rakvere kohtumajas ja kohustas pooli 30-ne päeva jooksul, arvates määruse saamisest, teatama kohtule kirjalikult oma seisukoha hagi edasise menetlemise suhtes. Kuna kumbki pooltest kohtumääruse saamisest hoolimata kohtu antud tähtajas oma seisukohta kohtule esitanud, siis kohus 10.04.2008.a. määras korraldada eelistung ning hoiatas pooli eelistungile mitteilmumise tagajärgede eest. 12.05.2008.a. saabus kohtule hageja hagist loobumise avaldus, milles ta palub tsiviilasjas menetluse lõpetada TsMS § 428 lg. 1 p. 3 ja § 429 sätestatud alusel. 13.05.2008.a. eelistungile hageja ei ilmunud. Kohus leidis, et on põhjendatud hageja hagist loobumise taotlus rahuldada, sest TsMS § 206 lg. 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda. Kuigi hageja esitatud eestikeelne trükitekst ei kanna hageja allkirja, on avaldus saadetud hageja postiaadressilt ja kohus on veendunud, et avaldus vastab hageja tahtele. Vastasel juhul oleks hageja ilmunud istungile. TsMS § 429 lg. 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 429 lg. 2 kohaselt, kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse. Loobumine on esitatud eraldi kirjalikus avalduses. TsMS § 429 lg. 3 kohaselt, kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Kostja esindaja eelistungil menetluse lõpetamisele vastuväiteid ei oma, kohtukulude nõuet ei esita. TsMS § 428 lg. 1 p. 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 432 kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 433 lg. 1 kohaselt menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse. Kohus juhindus TsMS § 206, § 428, § 429, §-de 431-433, 464-465, 661 nõudeist. Kohtunik: