2-06-21447/14 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

kindlustuskohas 20. detsembril 2005 toimunud veekahjuga, milles sai kannatada korter asukohaga Xxx. Kodukindlustuslepingust tulenevalt hüvitas hageja kindlustusvõtjale tekkinud kahju ehk veekahju tagajärgede likvideerimise maksumuse summas 29 644 krooni. Vastavalt veeavarii aktile põhjustas veekahju kostjale I kuulunud korteris purunenud veetorust välja voolanud vesi. Hageja esitas 02. jaanuaril 2007 kohtule hagiavalduse täiendamise avalduse. Hageja leiab, et kostja I vastutab kahju tekitamise eest, sest korteriomanik on kohustatud hoiduma teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja ei ole tõendatud, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel. Hageja viitab, et kostja I vastuse kohaselt pöördus korteri nr 81 omanik koheselt KÜ esimehe poole, et suletaks vesi kogu püstakus. KÜ esimees rahustas teda, et ehk tuleb ülevalt naaber varsti koju ja probleem laheneb. Korteri nr xxx omanik pöördus veel mitmeid kordi KÜ esimehe poole, kuid vett püstakus ei suletud. Kohale kutsutud santehnik ei suutnud avada ust, mille kaudu oleks saanud vee sulgeda ja korteri nr xxx omanikule ei oleks kahju tekkinud. Hageja leiab, et vee sulgemata jätmine on käsitletav raske hooletusena korteriühistu poolt. Millistel põhjustel kostja II jättis vee sulgemata, ei oma tema süü seisukohalt tähtsust, kuna oleks pidanud hoidma hoone tehnosüsteeme sellises korras ja võtma tarvitusele ka meetmeid, et vee lekke korral oleks võimalik vesi koheselt sulgeda. Kui kostja II oleks seda kõike teinud, oleks suudetud veekahju ära hoida ning korter nr xxx ei oleks kahjustada saanud. Eksisteerib põhjuslik seos KÜ tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel. Kuna mitu isikut, kostja I ja kostja II, vastutavad samadel alustel kahju tekitamise eest korteri nr xxx omanikule, vastutavad nad kahju hüvitise maksmise eest solidaarselt. Hageja on seisukohal, et kostjad peavad solidaarselt hüvitama kindlustusvõtjale õigusvastaselt tekitatud kahju ning et kindlustusandjale läheb üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu, moodustab kostjate võlgnevus hageja ees kokku 29 644 krooni. Hageja palub välja mõista kostjatelt solidaarselt hageja kasuks kahju hüvitis summas 29 644 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Hageja on esitanud kohtule järgmised tõendid: korteriühistu akt (t.l.-6,51,147, tõlge t.l.-143); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-7,52); kindlustuspoliis (t.l.-8,53); kahjuteade (t.l.-9,54); kahjuavaldus (t.l.-10,55,148, tõlge t.l.-139); sündmuskoha ülevaatuse akt (t.l-11,56); fototabelid (t.l.-12-17,57-62); seletuskiri (t.l.-18,65,149, tõlge t.l.-140); väljamakse otsus nr 1 (t.l.-19,63); ehitustööde eelarve (t.l.-20,64,150-151, tõlge t.l.-141-142); remonttööde kalkulatsioon (t.l.-21,66); taotlus kindlustushüvitise saamiseks (t.l.-22,67,146, tõlge t.l.-138); pretensioon 27. aprillist 2006 nr 4790 (t.l.-23-24,68-69); pretensioon 12. maist 2006 nr 4790 (t.l.-25-26,70-71); pretensioon 17. maist 2006 nr 4790 (t.l.-27,72); vastus pretensioonile 26. maist 2006 (t.l.-28,73,152, tõlge t.l.-144); 22. juuni 2006 vastus 26. mai 2006 kirjale (t.l.-29,74); 01. augusti 2006 vastus 22. juuni 2006 kirjale (t.l.-30,75,153, tõlge t.l.-145); väljamakse otsus nr 3 (t.l.-168). Hageja tõendid - korteriühistu akt t.l.-6,51,147, (tõlge t.l.-143) on identsed ja kohus viitab t.l.-147, tõlge 143. Identsed on ka hageja tõendid: kinnistusraamatu väljavõte t.l.-7,52 – kohus viitab t.l.-52; kindlustuspoliis t.l.-8,53 – kohus viitab t.l.-53; kahjuteade t.l.-9,54 – kohus viitab t.l.-54; kahjuavaldus t.l.-10,55,148, tõlge t.l.-139 – kohus viitab t.l.-148, tõlge t.l.-139; sündmuskoha ülevaatuse akt t.l-11,56 – kohus viitab t.l.-56; fototabelid t.l.-12-17,57-62 – kohus viitab t.l.-57-62; seletuskiri t.l.-18,65,149, tõlge t.l.-140 – kohus viitab t.l.-149, tõlge t.l.-140; väljamakse otsus nr 1 t.l.-19,63 – kohus viitab t.l.-63; ehitustööde eelarve t.l.-20,64,150-151, tõlge t.l.-141-142 – kohus viitab t.l.-150-151, tõlge t.l.-141-142; remonttööde kalkulatsioon t.l.-21,66 – kohus viitab t.l.-66; taotlus kindlustushüvitise saamiseks t.l.-22,67,146, tõlge t.l.-138 – kohus viitab t.l.-146, tõlge t.l.2(12)

12.maist 2006 nr 4790 t.l.-25-26,70-71 – kohus viitab t.l.-70-71; pretensioon 17. maist 2006 nr 4790 t.l.-27,72 – kohus viitab t.l.-72; vastus pretensioonile 26. maist 2006 t.l.-28,73,152, tõlge t.l.144 – kohus viitab t.l.-152, tõlge t.l.-144; 22. juuni 2006 vastus 26. mai 2006 kirjale t.l.-29,74 – kohus viitab t.l.-74; 01. augusti 2006 vastus 22. juuni 2006 kirjale t.l.-30,75,153, tõlge t.l.-145 – kohus viitab t.l.-153, tõlge t.l.-145. Kostja I vastus Viru Maakohtule 15. detsembril 2006 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja I hagi ei tunnista. Kostja on seisukohal, et hagiavaldusest ei selgu, millise teo tagajärjel tekkis kannatanul kahju, kas see tegu oli õigusvastane ja kas see tegu on põhjuslikus seoses kahjuga. Kostja I väitel ta mingit õigusvastast tegu, mis oleks korteri nr xxx omanikule kahju põhjustanud, toime pannud ei ole. Kostja I leiab, et kannatanule tekitas kahju KÜ D. . Kui vesi hakkas läbi tilkuma III korrusel asuvasse korterisse nr xxx, pöördus korteri omanik koheselt KÜ esimehe poole, et suletaks vesi kogu püstakus. KÜ esimees rahustas korteriomanikku, et ehk tuleb ülevalt naaber varsti koju ja probleem laheneb. Korteri nr 88 omanik pöördus pärast seda veel mitmel korral KÜ esimehe poole, kuid vett püstakus ei suletud. Kohale kutsutud KÜ santehnik ei saanud avada ust, mille kaudu oleks saanud vee sulgeda. Korteri nr 88 omanik pöördus päästeameti ja politsei poole, kuid need teda ei aidanud. Kui vesi oleks koheselt suletud, poleks kahjustused jõudnud II korrusele ja korteri nr xxx omanikul poleks kahju tekkinud. Kostja I ei nõustu ka kahju hüvitamise ulatusega. Korter nr xxx oli remontimata, kuid pärast kindlustushüvitise eest tehtud remonti on tegemist värskelt remonditud korteriga, so korter on paremas seisundis kui enne kindlustusjuhtumit. Kindlustusandja ei arvestanud korteri vanust ja amortisatsiooni ning hüvitas värskelt remonditud korteri maksumuse. Kostja I väitel ei osalenud ta kahju väljaselgitamisel 21. detsembril 2005, kui koostati KÜ esimehe poolt alla kirjutatud akt. Kostja I oli sel ajal kodus, kuid keegi teda kahjustuste väljaselgitamise juurde ei kutsunud. Samuti ei kutsunud kostjat I välja ka kindlustusandja. Kuigi korteri elutoas ja köögis ilmnesid kahjustused hiljem, hüvitas kindlustusandja kogu kahju vastavalt kannatanu suulistele ütlustele. Kohtule 06. märtsil 2008 esitatud täiendavas vastuses selgitab kostja I, et KÜ-l on kohustus, mis seisneb mõtteliste osade ühises majandamises. Nimetatud kohustus hõlmab ka KÜ ühises kasutuses olevate ruumide ja seal asuvate seadmete funktsioneerimise tagamise. KÜ pidi veeavarii korral tagama sissepääsu ruumidesse, kus oleks saanud vee kinni keerata. Kui vesi oleks koheselt suletud, poleks hagejale kahju tekkinud. Põhjendamata on ka KÜ väide, et vee kinnikeeramine oleks olnud ühistu liikmete ühiste huvide vastane. Vee sulgemisega kahju ärahoidmine on tunduvalt olulisem kui vee ajutise sulgemisega ühistu liikmetele tekitatud ajutine ebamugavus. Kindlustusvõtja ise ei teinud samuti midagi, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kuna kindlustusandja ei vähendanud kindlustushüvitist seetõttu, et kindlustusvõtja ei püüdnud kahju ära hoida või vähendada, tuleb hagejale hüvitatava kahju summat vähendada. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda. Kostja I kohtule tõendeid ei esitanud. Kostja II vastus Viru Maakohtule 19. veebruaril 2008 esitatud vastuses hagiavaldusele kostja II hagi ei tunnista. Kostja II on seisukohal, et hageja ei ole tõendanud kahju tekkimist kostja II õigusvastase käitumise tagajärjel ning samuti ei ole tõendatud, et kostja II oleks rikkunud seadusest tulenevat kohustust. 3(12)

Et kostja II on korteriühistu, on tema kohustus korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühine majandamine kujutab endast ehitise (va ehitise reaalosad) ja maatüki korras hoidmine, remontimine ja parandamine ning seetõttu ei olnud kostjal II kohustust sulgeda veetorustik. Kostja II ei olnud õigust veetorustikku sulgeda, kuna kostja II esindab korteriomanike ühiseid huve ja veetorustiku sulgemine ei ole kõikide korteriomanike ühistes huvides. Kostja II leiab, et puudub seaduses sätestatud kohustus, mida kostja II oleks õigusvastaselt rikkunud. Kostja II on seisukohal, et kindlustusvõtja ei ole teinud omalt poolt kõike vajalikku, et kahju ära hoida. Kindlustusvõtja naaber helistas politseile ja päästeteenistusele, palus KÜ esimehel veetorustik sulgeda, kuid nii temal kui ka kindlustusvõtjal endal oli võimalus tulla elamu keldrikorrusele ja seal vesi sulgeda. Kindlustusvõtja, erinevalt oma naabrist, ei teinud midagi, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kui kindlustusvõtja oleks iseseisvalt läinud keldrisse ja vee sulgenud, oleks ta teinud kõik vajaliku, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kuna kindlustusvõtja omalt poolt midagi kahju vähendamiseks või ärahoidmiseks ei teinud, tuleb jätta hagi rahuldamata. Kostja II palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja II kohtule dokumentaalseid tõendeid ei esitanud. Kostja II esitas kohtule taotluse tunnistajate V.P. ja I. S. üle kuulamiseks. Hageja seisukoht kostjate vastuste osas Hageja esitas 13. märtsil 2008 kohtule seisukohad kostjate vastuste osas. Hageja leiab, et kostja II väited kahju võimaliku ärahoidmise osas on põhjendamata ja väärad. Hageja selgitab, et kindlustusandja nõudeõigus kolmanda isiku vastu tekib siis kui kahju on juba tekkinud ning kindlustushüvitis välja makstud ehk nõudeõigus läheb üle hetkel, mil hüvitis välja makstakse. Kindlustusandjal ei ole kuidagi oma tegevusega võimalik kahju tekkimist ära hoida või kahju suurust vähendada. Hageja selgitab, et ka kindlustusvõtjal ei olnud võimalik kahju ära hoida., kuna kahju sai alguse öisel ajal kostja I korterist ning kindlustusvõtja avastas veekahju alles siis kui vesi läbi lagede tema korterisse tilkus. Hagejale jääb arusaamatuks, kuidas oleks kindlustusvõtja pidanud kahju ära hoidma. Samuti on ebamõistlik eeldada, et kõik korteriomanikud peaksid teadma püstakus vee sulgemiseks vajalike kraanide asukohta või omama tööriistu selliseks tegevuseks. Korteriomanikul on mõistlik eeldada, et vee sulgemisega tegeleb KÜ santehnik või ühistu juhatuse liige. Kohtuistung Kohtuistungil jäi hageja hagiavalduses esitatud nõude ja põhjenduste juurde. Hageja palub välja mõista kostjatelt 29 644 krooni, hagimaterjalide tõlgete kulu 2 034,38 krooni ja riigilõiv 1 750 krooni. Kostja I hagi ei tunnista ja jääb vastuses hagiavaldusele esitatud põhjenduste juurde. Kostja I väitel ei ole ta süüdi kahju tekkimises. Sisuliselt on kahju tekkimises süüdi kostja II, kuna ta ei suutnud vett õigeaegselt sulgeda ning mille tagajärjel voolas vesi kaks korrust allapoole. Hageja poolt on kindlustusvõtjale välja makstud uue korteri remont, kuigi oleks tulnud maha arvata amortisatsioon, sest enne kahju tekkimist oli korter remontimata. Hageja on hüvitanud ka kahju elutoas ja köögis, kuigi seal mingeid kahjustusi ei tekkinud. Kostja I palub jätta hagi rahuldamata. Kostja II jääb vastuses toodud vastuväidete juurde ja palub jätta hagi rahuldamata. Tunnistajate ütlused Tunnistaja V. P. ütluste kohaselt elab ta kolmandal korrusel ja tema korteri kohal asub kostja I korter. Tunnistaja mäletab, et 2005 aastal (täpset kuupäeva ei mäleta) oli veeavarii ja tema korter 4(12)

sai sealjuures kannatada. Avarii algas umbes kell pool kaheksa õhtul. Esmalt hakkas vesi tilkuma WC-s, hiljem tilkumine tugevnes. Tunnistaja helistas KÜ esimehele ja teatas, et midagi tilgub. Enne helistamist käis tunnistaja IV korrusel, kuid uksekella helistamise peale keegi ust ei avanud. Poole tunni pärast, umbes kella kaheksa paiku, helistas tunnistaja uuesti KÜ esimehele ja ütles, et vesi tuleks kinni keerata kuna tilgub läbi. KÜ esimees lubas võtta ühendust lukksepaga, et midagi ette võtta. Mõne minuti pärast helistas KÜ esimees tunnistajale tagasi ja teatas, et lukksepp tuleb varsti. Lukksepp tuli umbes tunni aja pärast, vaatas olukorra üle, ütles, et tuleb kohe ja läks ära. Mõne aja pärast tuli ta tagasi ja teatas, et tal ei ole keldri võtit ja ta ei saa midagi teha ning et tuleb oodata hommikuni. Tunnistaja teatas uuesti KÜ esimehele, et midagi tuleks ette võtta. Selle peale tuli lukksepp tagasi ja ütles, et keldri võtmeid ei ole ning neid tuleks otsida korterite omanike käest. Lukksepp lisas, et kannatage hommikuni, siis tuleb teine inimene ja lõhub luku lahti. Muud lukksepp ette ei võtnud. Tunnistaja helistas selle peale KÜ esimehele, kes vastas, et midagi teha ei saa ning et hommikul avatakse uks. Selle peale pani tunnistaja kausi vee tilkumise kohale ja läks magama. Kell neli hommikul voolas vesi igal pool – WC-s, vannitoas, koridoris, köögis. Tunnistaja helistas politseisse, et nad tuleksid ja teeks midagi. Politsei leidis korteri omanikud, kes vee sulgesid. Järgmisel päeval helistas tunnistaja KÜ esimehele, kes tuli kohale, vaatas korteri üle ja leidis, et tema ei saa midagi teha. Tunnistaja korteris said kahjustada kolm tuba, köök ja koridor, kus seintelt tulid maha tapeedid ning kahjustatud sai ripplagi. Kahjustada said ka vannituba ning WC. Kahjustada said ka teise ning esimese korruse korterid ja tunnistaja korteriga külgnev kõrvalsissekäigu korter. Korteris nr xxx tunnistaja peale veeavariid ei käinud. Avariiteenistuse telefoninumbrit tunnistaja ei teadnud, korteriomanikele esitatavatel arvetel avariiteenistuse numbrit märgitud ei ole. Tunnistajal ei ole ka keldrit ning ta ei teadnud, kust vett saaks sulgeda. Tunnistaja I. S. ütluste kohaselt tuli ta 20. detsembri 2005 varahommikul, enne tööpäeva algust ehk siis enne kella kaheksat, koos paarimehega KÜ esimehe kutse peale. Kohale jõudsid umbes 10-15 minuti jooksul. Tunnistaja suundus kohe veemõõturi ruumi ja sulges sealt kogu maja vee. Keldrisse tunnistaja ei pääsenud, sest tal ei olnud keldri võtmeid, mis asuvad korteriomanike käes. Kui tunnistaja veemõõturi ruumist väljus, oli trepikoja ees tuletõrje auto ja murti lahti keldri ust. Trepist üles minnes tuli kohale ka selle korteri omanik, kus veeavarii toimus. Avarii põhjustas pehme ühendusvooliku otsik, mis oli ära lagunenud. Tunnistaja ei teadnud, et oleks olnud muid väljakutseid sellesse majja. Tunnistaja selgitas, et veemõõturi ruumist saab sulgeda kogu maja vee, aga keldrist suletakse üksikud püstakud. Veemõõturi ruumi võtmed asusid sel korral lukksepa ruumis. Tunnistaja paarimees ei rääkinud talle, et käis selles majas juba eelmisel õhtul. Kui tunnistaja kostja I korterisse sisenes, nägi ta, et WC-s ripub voolik, vee purskamist ta ei näinud. Tunnistaja oli KÜ esimehe kodus näinud, et korteri üüri arvete peal oli avariiteenistuse number ning oli juhuseid, kus korteriomanikud ise kutsusid avariiteenistuse kohale.

29 644 krooni. Vastavalt veeavarii aktile põhjustas veekahju kostjale I kuulunud korteris nr xxx purunenud veetorust välja voolanud vesi. Nimetatud asjaolude osas vaidlus puudub. Hageja väitel läheb kindlustusandjale üle tema poolt hüvitatud kahju ulatuses kindlustusvõtjale kuuluv kahju hüvitamise nõue kahju tekitaja vastu. Kostjad nõude ülemineku osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus nõustub hageja väitega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 492 lg 1 kohaselt, kindlustusandjale läheb tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. Hageja väidet kinnitavad hageja esitatud tõendid - korteriühistu akt (t.l.-147, tõlge t.l.-143); kinnistusraamatu väljavõte (t.l.-52); kindlustuspoliis (t.l.-53); kahjuteade (t.l.-54); kahjuavaldus (t.l.-148, tõlge t.l.-139); sündmuskoha ülevaatuse akt (t.l-56); seletuskiri (t.l.-149, tõlge t.l.-140); väljamakse otsus nr 1 (t.l.-63); ehitustööde eelarve (t.l.-150-151, tõlge t.l.-141-142); remonttööde kalkulatsioon (t.l.-66); taotlus kindlustushüvitise saamiseks (t.l.-146, tõlge t.l.-138). Kohus leiab, et hagejale kui kindlustusandjale on üle läinud kindlustusvõtja, korteri xxx, omaniku nõue veekahju hüvitamiseks. Kahju suurus Hageja väitel moodustab veekahju tagajärgede likvideerimise maksumus 29 644 krooni. Kostja I esitas vastuväite, et korter nr xxx oli remontimata, kuid pärast kindlustushüvitise eest tehtud remonti on tegemist värskelt remonditud korteriga, so korter on paremas seisundis kui enne kindlustusjuhtumit. Kindlustusandja ei arvestanud korteri vanust ja amortisatsiooni ning hüvitas värskelt remonditud korteri maksumuse. Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega. Lähtuvalt VÕS § 132 lg 3, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. Kohus leiab, et veekahju tagajärgede likvideerimise kulud ja selles osas kindlustusvõtjale makstud kindlustushüvitise summa 29 644 krooni on põhjendatud. Korteriühistu 21. detsembri 2005 aktist (t.l.-147, tõlge t.l.-143) selgub, et korteris nr xxx on korteris nr xxx toimunud veeavarii (purunes loputuskasti voolik) tagajärjel järgmised kahjustused: rikutud on kahe toa seinad (toad 9,7 m2 ja 18,4 m2), rikutud on tapeet kahe toa seinal, rikutud on vannitoa lagi ja seinavärv, rikutud on köögi, tualettruumi, koridori ja 12,6 m2 toa seinte ja lagede värv. Kindlustusandjale esitatud kahjuteatest (t.l.-54), kahjuavaldusest (t.l.-148, tõlge t.l.-139), seletuskirjast (t.l.-149, tõlge t.l.-140) ja kindlustusandja poolt teostatud sündmuskoha ülevaatuse aktist (t.l-56) selgub, et veekahju tagajärjel said kannatada lastetuba, elutuba, magamistuba, vannituba, WC ruum ja esik ning peamiselt olid kahjustatud laed ja seinad. Hageja esitatud fototabelid (t.l.-57-62) ei ole usaldusväärsed, kuna nendelt ei ole võimalik välja lugeda konkreetsete kahjustuste suurust ja iseloomu. Lisaks ei ole vaidlust selle üle, et kahjustatud 6(12)

oli korter nr xxx ning samuti on teiste tõenditega tõendatud kahjustused fototabelitel kujutatud lagedel ja seintel. Kohus ei võta hageja esitatud fototabeleid arvesse. Hageja kui kindlustusandja poolt koostatud väljamakse otsusest nr 1 (t.l.-63) selgub, et remonditööde maksumus veekahju tagajärgede likvideerimisel oli 30 644,60 krooni, millest korteriomaniku omavastutus moodustas 1000 krooni. Kindlustushüvitise suurus oli 29 644,60 krooni. Kindlustusvõtja koostatud ehitustööde eelarve (t.l.-150-151, tõlge t.l.-141-142) kohaselt kujunes korteri taastamise maksumuseks 58 036 krooni. Hageja kindlustusvõtja eelarvega kahju taastamise kulude ja kindlustushüvitise suuruse määramisel ei nõustunud ning koostas omapoolse remonttööde kalkulatsiooni (t.l.-66). Kalkulatsiooni kohaselt oli korteri taastamise maksumus 30 644,60 krooni. Kindlustusvõtja nimetatud summat ei vaidlustanud. Hagejale esitatud taotluses kindlustushüvitise saamiseks (t.l.-146, tõlge t.l.-138) märgib kindlustusvõtjakahju summaks 30 644,60 krooni, mis vastab kindlustusandja poolt koostatud kalkulatsioonile. Hageja koostatud remonttööde kalkulatsioonis on märgitud järgmised tööd: kipsplaatide lammutus ja ehitus koguses 10 m2 ühes kihis, mis vastab ühe toa lae taastamisele ja lae maalritööd koos pahteldusega pindalal 51 m2, mis vastab kogu korteri pindalale (vastavalt ehitustööde eelarvele); seinte maalritööd pindalal 60 m2 ja koristustööd. Kokku maksumus 30 644,60 krooni. Ebaõige on kostja I väide, et kindlustushüvitise eest on teostatud kogu korteri remont ja kindlustusandja hüvitas värskelt remonditud korteri maksumuse. Hageja on tõendanud veekahjust kannatada saanud korteri taastamisega seotud mõistlikud kulud. Kostjad ei ole kohtule esitanud vastuväiteid või tõendeid selle kohta, et hageja poolt makstud kindlustushüvitis ei vasta asja parandamiseks tehtud vajalikele kulutustele. Kostja I vastuväide, et kindlustusandja ei arvestanud korteri vanust ja amortisatsiooni ning hüvitas värskelt remonditud korteri maksumuse, on põhjendamata ja tõendamata. Kohus jõuab järeldusele, et korteri nr xxx lagede ja seinte parandamiseks tehtud kulud summas 30 644,60 krooni on mõistlikud ja proportsionaalsed. Tehtud on vajalikud kulutused lagede ja seinte välisilme taastamiseks nende endisel kujul. Hüvitatavatest kuludest on kindlustusandja maha arvestanud kindlustusvõtja omavastutuse summas 1 000 krooni. Kohus leiab, et hageja hüvitatud kahju summas 29 644,60 krooni ja sellest tulenevalt kahju hüvitamise nõue suuruses 29 644 krooni on põhjendatud ja tõendatud. Kostjad esitasid vastuväite, et kindlustusvõtja ise ei teinud midagi, et kahju ära hoida või seda vähendada. Kuna kindlustusandja ei vähendanud kindlustushüvitist seetõttu, et kindlustusvõtja ei püüdnud kahju ära hoida või vähendada, tuleb hagejale hüvitatava kahju summat vähendada. Kohus ei nõustu kostjate vastuväitega. Vastavalt VÕS § 488 lg 1 ja lg 3, kindlustusjuhtumi toimumisel peab kindlustusvõtja niivõrd, kuivõrd see on võimalik, püüdma kahju ära hoida ja seda vähendada, järgides seejuures kindlustusandja juhiseid. Kui asjaolud seda võimaldavad, peab kindlustusvõtja kindlustusandjalt selliseid juhiseid küsima. Kui kindlustusvõtja rikub nimetatud kohustust ja kindlustusandjal tekib seetõttu kahju, on viimasel õigus vähendada hüvitist tekitatud kahju võrra. Kohus leiab, et kindlustusvõtja ei olnud võimeline kahju ära hoidma või selle ulatust vähendama. Kahjuteatest (t.l.-54) ja seletuskirjast (t.l.-149, tõlge t.l.-140) selgub, et vesi tungis kindlustusvõtja teisel korrusel asuvasse korterisse nr xxx kell neli kolmkümmend hommikul ning siis sai ta ka veeavariist teada. Tunnistaja Plotnikovi ütlustest (t.l.-182) selgub, et kolmanda korruse korterisse tilkus vesi juba kell pool kaheksa õhtul ning kell neli kolmkümmend kolmanda korruse korteris 7(12)

vesi juba voolas igal pool. Tunnistaja S. ütluste (t.l.-185) kohaselt suleti vesi majas hommikul enne kella kaheksat. Seega võib eeldada, et kindlustusvõtja tegevus peale vee avastamist oma korteris ei oleks kahju vähendamist või ärahoidmist võimaldanud, kuna vesi oli selleks ajaks voolanud maja konstruktsioonidesse juba ligemale üheksa tundi, so vähemalt kella poole kaheksast õhtul kuni kella poole viieni hommikul. Lisaks selgub tunnistaja S. ütlustest, et maja üldise kraani asukoht oli veemõõtja ruumis ning selle võtmed asusid lukksepa ruumis. Korteri nr xxx omanik ei oleks saanud kuidagi neid võtmeid kasutada, et pääseda veemõõtja ruumi maja üldist kraani sulgema. Tunnistaja P. ütlustest selgub, et vett ei olnud võimalik ka keldritest sulgeda. Kohus jõuab järeldusele, et kindlustusvõtjal, korteri nr xxx omanikul, ei olnud objektiivselt võimalik kahju tekkimise ja kujunemise käiku sekkuda, kahju suurust muuta või kahju ära hoida. Kostja I vastutus Vaidlust ei ole, et veeavarii sai alguse 20. detsembril 2005 kostja I korteris purunenud loputuskasti voolikust, mille tagajärjel valgus väljavoolanud vesi alumistele korrustele. Hageja väitel vastutab kostja I kahju tekitamise eest, sest korteriomanik on kohustatud hoiduma teistele korteriomanikele kahju tekitamisest ja ei ole tõendatud, et kahju tekkis vääramatu jõu tagajärjel. Kostja I esitas vastuväite, et hagiavaldusest ei selgu, millise teo tagajärjel tekkis kannatanul kahju, kas see tegu oli õigusvastane ja kas see tegu on põhjuslikus seoses kahjuga. Kostja I väitel ta mingit õigusvastast tegu, mis oleks korteri nr xxx omanikule kahju põhjustanud, toime pannud ei ole ja kannatanule tekitas kahju KÜ D. . Korteri nr xxx omanik pöördus mitmel korral KÜ esimehe poole, kuid vett püstakus ei suletud. Kohale kutsutud KÜ santehnik ei saanud avada ust, mille kaudu oleks saanud vee sulgeda. Kui vesi oleks koheselt suletud, poleks kahjustused jõudnud II korrusele ja korteri nr xxx omanikul poleks kahju tekkinud. Kostja II kostja I vastutuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kohus ei nõustu kostja I vastuväitega. Korteriomandiseaduse (KOS) § 11 lg 1 p 1 ja lg 3 kohaselt, korteriomanik on kohustatud hoidma korteriomandi reaalosa korras ning seda ja kaasomandi eset kasutades hoiduma tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Korteriomanik ei vastuta oma kohustuste rikkumise eest, kui ta tõendab, et rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada, ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist korteriomanikult oodata. Kui takistav asjaolu on ajutine, on kohustuse rikkumine vabandatav üksnes aja vältel, mil asjaolu takistas kohustuse täitmist. Lähtuvalt KOS § 2 lg 1 ja lg 2, korteriomandi eseme reaalosa on piiritletud eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik eraldi kasutada ning mida saab muuta, kõrvaldada või lisada kaasomandit või teise korteriomaniku õigusi kahjustamata või hoone välist kuju muutmata. Korteriomandi eseme reaalosa hulka võib kuuluda ka püsiva markeeringuga tähistatud garaažiosa. Korteriomandi eseme reaalosa ei ole ehitis ja selle osad ega ehitise püsimiseks või ohutuse tagamiseks või korteriomanike ühiseks kasutamiseks vajalikud seadmed, ka siis, kui need asuvad korteriomandi eseme reaalosa piires. Kohus on seisukohal, et kostja I korteris purunenud loputuskasti voolik kuulub korterioamandi reaalosa hulka. Maja veevärgi osa, mis jääb korterit läbiva püstaku suhtes korteri reaalosa piiridesse, kuulub korteromandi reaalosa koosseisu (kraanid, korterisisesed torud ja voolikud, sanitaartehnika, jne). Nimetatud seadmeid saab korteriomanik kasutada eraldi teistest 8(12)

Kohus tuvastas kahju suuruse kindlakstegemisel, et kindlustusvõtja korterile nr xxx tekitati kostja I korteris purunenud veevoolikust välja voolanud vee läbi kahju summas 29 644,38 krooni, mille hageja kindlustusvõtjale hüvitas. Kohus on jõudnud järeldusele, et kindlustusvõtja korterile kahju toonud omandi tavakasutust ületav mõjutus, so purunenud veetorust välja voolanud vesi, lähtus kostja I korterist ning seega vastutab kostja I kahju tekitamise eest kui ta ei tõenda, et rikkumine oli vabandatav ning et kostja I rikkus kohustust asjaolu tõttu, mida ta ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saadud selle asjaoluga arvestamist või selle vältimist või takistavast asjaolust või selle tagajärgedest ülesaamist temalt kui korteriomanikult oodata. Kostja I rikkumise vabandatavuse osas vastuväiteid ei esitanud. Kostja on kirjavahetuses hagejaga (vastus pretensioonile 26. maist 2006 (t.l.-152, tõlge t.l.-144) ja 01. augusti 2006 vastus 22. juuni 2006 kirjale (t.l.-153, tõlge t.l.-145)) mitmel korral kinnitanud, et tunnistab ennast süüdi loputuskasti vooliku purunemises. Kostja I esitas vastuväite, et kui korteriühistu esindaja oleks vee koheselt sulgenud, poleks kahjustused jõudnud II korrusele ja korteri nr xxx omanikul poleks kahju tekkinud. Kohus leiab, et kostja I väide on põhjendamata. Tunnistaja Plotnikovi ütlustest selgub, et vesi tungis neljandalt korruselt kolmandale umbes kell kaheksa õhtul, mil tunnistaja märkas kolmanda korruse korteris vee tilkumist laest. Nimetatud asjaolud viitavad sellele, et voolik kostja I korteris pidi olema purunenud juba varem, so enne seda kui kolmanda korruse elanik vee tilkumist märkas ning kahju tekkimist ei oleks saanud ära hoida. Kohus möönab, et kahju suurus oleks võinud olla väiksem, kui vesi oleks kiiresti suletud. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 p 18 leidnud, et „Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg 1)“.

Kostja II vastutus Hageja viitab, et kostja I vastuse kohaselt pöördus korteri nr xxx omanik koheselt peale tilkumise avastamist KÜ esimehe poole, et suletaks vesi kogu püstakus. KÜ esimees rahustas teda, et ehk tuleb ülevalt naaber varsti koju ja probleem laheneb. Korteri nr xxx omanik pöördus veel mitmeid kordi KÜ esimehe poole, kuid vett püstakus ei suletud. Kohale kutsutud santehnik ei suutnud avada ust, mille kaudu oleks saanud vee sulgeda ja korteri nr xxx omanikule ei oleks kahju tekkinud. Hageja leiab, et vee sulgemata jätmine on käsitletav raske hooletusena korteriühistu poolt. Millistel põhjustel kostja II jättis vee sulgemata, ei oma tema süü seisukohalt tähtsust, kuna oleks pidanud hoidma hoone tehnosüsteeme sellises korras ja võtma tarvitusele ka meetmeid, et vee lekke korral oleks võimalik vesi koheselt sulgeda. Kui kostja II oleks seda kõike teinud, oleks suudetud veekahju ära hoida ning korter nr xxx ei oleks kahjustada saanud või oleks kahjustatud oluliselt vähemal määral. Eksisteerib põhjuslik seos KÜ tegevusetuse ja kahju tekkimise vahel. Kostja I nõustus hageja väitega, et kui kostja II oleks võtnud tarvitusele meetmed vee sulgemiseks, oleks suudetud veekahju ära hoida ning korter nr xxx ei oleks kahjustada saanud või oleks kahjustatud oluliselt vähemal määral. Kostja II esitas vastuväite, et korteriühistu kohustuseks on korteriomandite mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühine majandamine kujutab endast ehitise (va ehitise reaalosad) ja maatüki korras hoidmine, remontimine ja parandamine ning seetõttu ei olnud kostjal II kohustust sulgeda veetorustik. Kostja II ei olnud õigust veetorustikku sulgeda, kuna kostja II esindab korteriomanike ühiseid huve ja veetorustiku sulgemine ei ole kõikide korteriomanike ühistes huvides. Kostja II leiab, et puudub seaduses sätestatud kohustus, mida kostja II oleks õigusvastaselt rikkunud. Kohus ei nõustu kostja II vastuväitega. Korteriühistuseaduse (KÜS) § 2 lg 1 kohaselt, korteriühistu on korteriomandiseaduses (RT I 1994, 28, 426) sätestatud korteriomanike loodud mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks olevate ehitiste ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja korteriühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Riigikohtu tsiviilkolleegium on 11. mai 2005 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-38-05 p 18 leidnud, et „Kolleegium jääb varasemas lahendis (14. juuni 2004. a otsus kohtuasjas nr 3-2-1-76-04 (RT III 2004, 19, 220)) avaldatud seisukohtade juurde, millest tulenevalt on korteriühistu üheks seadusest tulenevaks ülesandeks korteriomanike ühise omandi hooldamine, sh ka elamu tehnosüsteemide korrashoidmine. Seega on iseenesest õige kassaatori väide, et hagejatele kahju tekitamise eest võib vastutada ka korteriühistu. Korteriühistu vastutus ei välista aga omi kohustusi rikkunud korteriomanike vastutust teise korteriomaniku vara kahjustamise eest. Sellisel juhul on korteriühistu jt vastutavate isikute vastutus solidaarne (vt VÕS § 137 lg 1).“

Kohtu poolt tuvastatu põhjal tuleks vastata küsimusele, kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja II oleks hoidnud juurdepääsud vee sulgemise kraanidele sellises korras, et vee kraane oleks saanud vajadusel koheselt kasutada ning kas kahju oleks tekkinud ka siis, kui kostja II esindaja oleks korteri nr xxx omaniku nõudel koheselt veekraani sulgenud või oleks maja elanik saanud seda iseseisvalt teha. Jaatava vastuse korral nendele küsimustele vajalik põhjuslik seos puudub. Eitava vastuse korral sellele küsimusele peab kostja vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju oleks tekkinud ka ilma temapoolse kohustuse rikkumiseta. Tunnistaja P. ütlustest selgub, et vesi tungis neljandalt korruselt kolmandale umbes kell kaheksa õhtul, mil tunnistaja märkas kolmanda korruse korteris vee tilkumist laest. Tunnistaja teavitas vee lekkest KÜ esimeest, kes kutsus kohale lukksepa. Lukksepp ei saanud aga midagi teha, kuna puudusid keldri võtmed. Tunnistaja S. ütlustest selgub, et maja üldise kraani asukoht oli veemõõtja ruumis ning selle võtmed asusid lukksepa ruumis ning seega ei olnud võimalik pääseda veemõõtja ruumi maja üldist kraani sulgema. Tunnistaja P. ütlustest selgub, et vett ei olnud võimalik ka keldritest sulgeda. Kahjuteatest (t.l.-54) ja seletuskirjast (t.l.-149, tõlge t.l.-140) selgub, et vesi tungis kindlustusvõtja teisel korrusel asuvasse korterisse nr 77 kell neli kolmkümmend hommikul ning siis sai ta ka veeavariist teada. Tunnistaja P. ütlustest (t.l.-182) selgub, et kolmanda korruse korterisse tilkus vesi juba kell pool kaheksa õhtul ning kell neli kolmkümmend kolmanda korruse korteris vesi juba voolas igal pool. Tunnistaja S. ütluste (t.l.-185) kohaselt suleti vesi majas hommikul enne kella kaheksat. Seega kestis vee vool katkisest torust ligikaudu 12 tundi ning selle aja jooksul ei saadud ligi kraanidele, millega vett sulgeda. Kohus järeldab, et kui korteriühistu oleks ise õigeaegselt sulgenud vee või taganud võtmete olemasolu nii keldrisse, kust oli võimalik sulgeda vesi trepikodade püstakute kaupa, ja ka veemõõturi ruumi võtmete kättesaadavuse, et sulgeda kogu maja veevärk, oleks vesi suletud juba pool kaheksa, so siis, kui vesi hakkas tilkuma kolmanda korruse korteris, mis oleks oluliselt vähendanud ehituskonstruktsioonidesse sattunud vee kogust ja selle läbi ka korterile nr xxx tekkinud kahju. Seega võib conditio sine qua non testile toetudes vastata, et korterile nr xxx põhjustatud kahju ulatus oleks olnud oluliselt väiksem, kui kostja II oleks täitnud kohustust maja tehnosüsteemide korrashoiu osas ning seega on kostja II vastutav kahju tekkimise eest. Lähtuvalt VÕS § 1050 lg 1, kahju tekitaja ei vastuta kahju tekitamise eest, kui ta tõendab, et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Kostja II ei ole tõendanud oma süü puudumist ehk seda, et korteri nr xxx omanikule oleks kahju tekkinud ka siis, kui kostja ei oleks rikkunud elamu tehnosüsteemide korrashoiu nõuet, so oleks taganud ligipääsud vee sulgemise kohtadele. Solidaarne vastutus Lähtuvalt VÕS § 137 lg 1, kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel kolmanda isiku suhtes viimasele tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad hüvitise maksmise eest solidaarselt. Kohus tuvastas, et kostja I ja kostja II vastutavad kindlustusvõtja korterile 20. detsembril 2005 tekitatud veekahju eest ning seega tuleb kostjate osas kohaldada solidaarset vastutust. Hagi lahendamine