Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Ülejäänud osas jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus: Kõik kohtukulud käesolevas tsiviilasjas jätta Aktsiaseltsi Viru Vesi enda kanda. Toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §313 ettenähtud korras (tähitud kirjaga, väljastusteatega) ning kui see ei anna tulemusi, siis toimetada kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele kätte TsMS §315 ettenähtud korras. Edasikaebamise kord: Menetlusosaline võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellatsioonkaebuse võib esitada vahetult Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Viru Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Viru Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses endas ei taotleta selle lahendamist istungil.

ASJAOLUD

Aktsiaselts Viru Vesi on esitanud kohtule hagiavalduse O L (endine B), I D, T D ja S O vastu solidaarselt 38 524.10 krooni ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuse võla ning kohtukulude nõudes põhjusel, et paljukorterilise elumaja, asukohaga: xxx, korteriomanikud võlgnevad Aktsiaseltsile Viru Vesi ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuste eest 38 524.10 krooni. Paljukorterilise elumaja, asukohaga: xxx , korteriomanike võlgnevus Aktsiaseltsi Viru Vesi ees tekkis ajavahemiku alates 01.jaanuarist 2003.a. kuni 20.veebruarini 2006.a., millisel perioodil maksid korteriomanikud arveid osaliselt. Aktsiaselts Viru Vesi on elumaja, asukohaga: xxx, korteriomanikke teavitanud võlgnevuse olemasolust ja palunud võlgnevuse tasuda vabatahtlikult. Elumaja, asukohaga: xxx , korteriomanikud võlgnevust vabatahtlikult tasuma ei asunud, mille tõttu pöördus Aktsiaselts Viru Vesi hagiga kohtusse. Palus hagi rahuldada.

KOSTJA VASTUVÄITED

Kirjalikes vastustes kohtule (tl.60-67) kostjad: O L (endine B), I D, T D ja S O hagi ei tunnistanud, vaidlesid hagile vastu ning palusid hagi nende vastu jätta rahuldamata. Kirjalike vastuste kohaselt tunnistasid kostjad Aktsiaseltsi Viru Vesi poolt osutatud ühisveevärgi – ja kanalisatsiooniteenuse kasutamist, kuid väidavad, et nemad ei ole Aktsiaseltsile Viru Vesi võlgu. Kogu elumaja, asukohaga: xxx linn võlgnevust Aktsiaseltsile Viru Vesi kostjad kohtuistungil tunnistasid, kuid võlglasteks olid teised korteriomanikud. Kompromissiga või

kokkuleppega ei pidanud kostjad tsiviilasja lahendamist võimalikuks. 31.märtsil 2008.a. esitasid kostjad: O L (endine B), I D, T D ja S O kohtule kirjaliku taotluse, milles teatasid, et elumaja, asukohaga: xxx linn, korteriomanikud on tasunud Aktsiaseltsile Viru Vesi võlast vabatahtlikult enne kohtuistungit 30 081.65 krooni, mille tõttu paluvad vähendada haginõuet 8 442.45 kroonini. Taotluse kohaselt teavad kostjad võlgnike, kelle võlgnevus moodustub Aktsiaseltsile Viru Vesi 8 442.45 krooni ning palusid, et Aktsiaselts Viru Vesi nõuaks võlgnevuse sisse vahetult võlgnikelt. Kõik kohtukulud palusid panna Aktsiaseltsi Viru Vesi kanda.

HAGEJA NÕUDED JA KOSTJA VASTUVÄITED ISTUNGIL

Hageja, Aktsiaseltsi Viru Vesi, lepinguline esindaja, R K, palus kohtuistungil hagi rahuldada osaliselt. Aktsiaseltsi Viru Vesi, lepinguline esindaja, R K, esitas kohtule kohtuistungil hagist osalise loobumise kirjaliku avalduse seoses kostjate poolt võla osalise tasumisega. Kirjaliku taotluse kohaselt vähendas Aktsiaselts Viru Vesi haginõuet 30 081.65 krooni võrra ning palus kostjatelt välja mõista kogu ülejäänud võlgnevuse summas 8 442.45 krooni. Kõik kohtukulud palus R K panna kostjate kanda. Täiendavalt selgitas Aktsiaseltsi Viru Vesi, lepinguline esindaja, R K, kohtuistungil, et elumaja, asukohaga: xxx, korteriomanikega Aktsiaseltsil Viru Vesi kirjalikku lepingut ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenuste osutamiseks sõlmitud ei olnud. Elumajas, asukohaga: xxx , olemasoleva veevärgisüsteemi ehitusest tulenevalt, aga samuti ka mõõtesüsteemist tulenevalt, asus Aktsiaselts Viru Vesi seisukohale, et tegemist on elumaja, asukohaga: xxx , kõigi korteriomanike solidaarvastutusega, mille tõttu palubki Aktsiaseltsi Viru Vesi, lepinguline esindaja, R K hagi rahuldamist kostjate vastu solidaarselt. Kostja: O L (endine B), I D, T D ja S O vaidlesid kohtuistungil hagile vastu ja palusid hagi nende vastu jätta rahuldamata, kuna kostjad ei ole Aktsiaseltsile Viru Vesi võlgu mitte midagi. Aktsiaseltsile Viru Vesi on võlgu teised korteriomanikud, kes käesolevaks hetkeks enam selles elumajas ei ela. Kostjad soovisid, et Aktsiaselts Viru Vesi otsiks ise võlglased üles ja nõuaks neilt võlgnevuse sisse. Uutele korteriomanikele on korteriühistu andnud tõendi, et neil ei ole Aktsiaseltsi Viru Vesi ees varasemat võlgnevust.

KOHTU POOLT KOHTUISTUNGIL UURITUD TÕENDID

Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Maksekorraldusega nr. xxx riigilõivu tasumise kohta (tl.7). Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.60 30.maist 2001.a. (tl.8). Aktsiaseltsi Viru Vesi registreerimisdokumentidega (tl.910). Elektroonilise kinnistusraamatu kinnistu nr.950907 II – jao kostjate andmete väljatrükiga (tl.11-14). Elumajas, asukohaga: xxx, asuva veearvesti

näitudega ajavahemikul alates 01.jaanuarist 2003.a. kuni 26.novembrini 2003.a. (tl.15-16). Kohtla – Järve Linnavalitsuse määrusega nr.6 20.jaanuarist 2000.a. (tl.17). Elumaja, asukohaga: xxx , korteriomanike poolt perioodil alates 01.01.2003.a. kuni 20.02.2006.a. Aktsiaseltsile Viru Vesi teostatud maksete nimekirjaga (tl.18-23). Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjalike ettepanekutega korteriomanikele võlgnevuse vabatahtliku likvideerimise kohta (tl.24-31). Fotoärakirjaga Kohtla – Järve Linnavolikogu määrusega nr.3 29.detsembrist 1999.a. kinnitatud „Kohtla – Järve linna ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise ja nende kasutamise eeskirjadest“ (tl.32-43). Viru Maakohtu määrusega 28.veebruarist 2006.a. (tl.49). Kostjate: O L (endine B), I D, T D ja S O kirjalike vastustega hagile (tl.60-67). Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjalike seisukohtadega käesolevas tsiviilasjas (tl.70-72). Kostjate: O L (endine B), I D, T D ja S O kirjalike vastuväidetega Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjalikule seisukohale (tl.81-88). Aktsiaseltsi Viru Vesi kirjaliku vastusega (tl.91-92). Aktsiaseltsi Viru Vesi, lepingulise esindaja, R K, poolt kohtule esitatud hagist osalise loobumise kirjaliku avaldusega (tl.114). Kostjate: O L (endine B), I D, T D ja S O kirjaliku taotlusega kohtule (tl.115-116), milles kostjad kinnitavad hagisumma osalist tasumist Aktsiaseltsile Viru Vesi, summas 30 081.65 krooni. Elektroonilise Hansapanga maksedokumentide väljatrükkidega (tl.117-119), mille kohaselt on Korteriühistu xxx tasunud Aktsiaseltsile Viru Vesi võlga osaliselt kokku summas 30 081.65 krooni. Kohtuistungi protokolliga (tl.121123).

KOHTU POOLT RAKENDATAV SEADUS

Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse §8 lg.1, 2, 3, 41 ja 5 sätteid, mille kohaselt on vee – ettevõtja klient Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse tähenduses kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu ja kellega vee – ettevõtja on sõlminud lepingu ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ärajuhtimiseks. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga kaetud alal on kliendil õigus saada ühisveevärgist vett ning juhtida ühiskanalisatsiooni reovett. Ühisveevärgist vee võtmine ja reovee juhtimine ühiskanalisatsiooni toimub vee – ettevõtja ja kliendi vahelise lepingu alusel. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse §8 lg.4 p.6 nimetatud vee andmise ning reo – ja sademevee vastuvõtmise katkestamise põhjuseks ei saa lugeda juhust, kui vee – ettevõtte ja kliendi vahel puudub kirjalik leping, kuid vee – ettevõte esitab regulaarselt tarbitud vee või ärajuhitud reovee eest kliendile arveid ning klient on arved õigeaegselt tasunud. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende

volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee – ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse §13 kohaselt müüakse veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenust kliendi ja vee – ettevõtja vahel sõlmitud lepingu alusel. AÕS §72 kohaselt valdavad ja kasutavad kaasomanikud ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomaniku osale vastavat tulu, mida tal on õigus saada, ei või enamus kaasomaniku nõusolekuta vähendada. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. Kaasomanikul on õigus teha asja säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste kaasomanike nõusolekuta, kuid ta võib teistelt kaasomanikelt nõuda asja säilitamiseks vajalike kulutuste hüvitamist võrdeliselt nende osadega. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS §75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Korteriomanik ei ole kohustatud hüvitama kaasomandi eseme korrapäraseks korrashoiuks vajalikest kulutustest suuremaid kulutusi, millega ta ei ole nõustunud. Korteriomandiseaduse §15 lg.1 ja 2 kohaselt valitsevad kaasomandi eset korteriomanikud ühiselt, kui seaduse või korteriomanike kokkuleppega ei ole ette nähtud teisiti. Korteriomanikul on õigus teha kaasomandi eseme säilitamiseks vajalikke toiminguid teiste korteriomanike nõusolekuta ning ta võib teistelt korteriomanikelt nõuda, et nad hüvitavad vajalikud kulutused kaasomandi kulude kandmise suhte alusel.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUS

Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub rahuldamisele osaliselt summas 8 442.45 krooni.

Ülejäänud osas, summas 30 081.65 krooni, pidas kohus vajalikuks jätta hagi rahuldamata, kuna kohtuistungil leidis tõendamist, et kostjad: O L, I D, T D ja S O olid ühiselt tasunud 30 081.65 krooni Aktsiaseltsile Viru Vesi vabatahtlikult juba enne kohtuistungit. Kohus luges tõendatuks, et 30 081.65 krooni vabatahtliku tasumisega Aktsiaseltsile Viru Vesi tunnistasid kostjad: O L, I D T D ja S O haginõuet, mille tõttu asus kohus seisukohale, et kostjad: O L, I D, T D ja S O on solidaarsed võlgnikud Aktsiaseltsi Viru Vesi ees, aga samuti kuulub kostjatelt täiendavalt välja mõistmisele ülejäänud võlgnevus, summas 8 442.45 krooni. Kohus luges tõendatuks, et paljukorteriline elumaja, asukohaga: xxx Kohtla – Järve linn, oli Aktsiaseltsi Viru Vesi, kui vee – ettevõtja, klient Ühisveevärgi ja – kanalisatsiooni seaduse tähenduses. Vee – ettevõtja kliendiks on kinnistu omanik või valdaja, hoonestusõiguse alusel maakasutaja või ehitise kui vallasasja omanik või valdaja, kelle kinnistu veevärk või kanalisatsioon on ühendatud ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga vastava torustikühenduse kaudu. Kohus luges tõendatuks, et maatükk, millel paiknes paljukorteriline elumaja, asukohaga: xxx, oli kõigi korteriomanike sh ka O L, I D, T D ja S O kaasomandis. Kui maa on kaasomandis, sõlmitakse ühisveevärgivee võtmiseks või reovee ühiskanalisatsiooni juhtimiseks üks kirjalik leping kaasomanike enamuse otsuse alusel nende volitatud esindajaga vastavalt asjaõigusseaduse §72. Lepingu üheks pooleks on vastav vee – ettevõtja ja teiseks pooleks kõik kinnistu kaasomanikud volitatud esindaja kaudu. Kaasomanikul on õigus nõuda teistelt kaasomanikelt, et kaasomandis oleva asja valdamine ja kasutamine toimuks vastavalt kõigi kaasomanike huvidele. Kaasomanikud peavad üksteise suhtes käituma lähtuvalt hea usu põhimõttest, eelkõige hoiduma teiste kaasomanike õiguste kahjustamisest. AÕS §75 kohaselt kannab kaasomanik vastavalt temale kuuluva osa suurusele ühisel asjal lasuvaid koormatisi, samuti selle asja alalhoidmise, valdamise ja kasutamisega seotud kahju ja kulutusi. Korteriomandiseaduse §13 kohaselt tasub korteriomanik kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik – õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Korteriomanikud võivad sellest suhtest kõrvale kalduda kokkuleppe alusel. Korteriomanik on kohustatud kaasomandi eseme korrashoiu ja valitsemise kulutused teistele korteriomanikele hüvitama Korteriomandiseaduse §13 lg.1 nimetatud suuruses. Kohus selgitab O L, I D, T D ja S O, et neil on õigus esitada regressi korras kohtusse hagi tegelikult võlgu olevate korteromanike vastu, vastavalt nende võla suurusele. Kohus luges tõendatuks, et Aktsiaseltsil Viru Vesi on, vastavalt kehtivale seadusandlusele, õigus valida, milliste konkreetsete solidaarsete võlgnike vastu Aktsiaselts Viru Vesi hagi esitab. Kõik kohtukulud pidas kohus vajalikuks jätta hageja, Aktsiaseltsi Viru Vesi, enda kanda.

Johannes Külaots Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.