lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-07-41071/12

Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

TsiviilasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 12.05.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-07-41071/12
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
12.05.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1372
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Andra Pärsimägi, Egon Konsand, Üllar Roostoja

Otsuse tegemise aeg ja koht

12. mai 2008 Tartu

Tsiviilasja number

2-07-41071

Tsiviilasi

AS EMT hagi väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 29. veebruari 2008 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

AS EMT apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

Apellant (hageja): AS EMT, esindaja Kristel Tähhe-Kaljulaid

esindajad

Vastustaja (kostja): Jaana Nahk

RESOLUTSIOON

Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ning Maakohtu 29. veebruari 2008 otsus muutmata.

Edasikaebamise kord

Menetluskulud apellatsiooniastmes jätta apellandi kanda. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Jaana

Nahk`i

vastu

võlgnevuse

Tartu

Kui kassatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil, siis võidakse kassatsioonkaebus lahendada kirjalikus menetluses. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1.

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
AS EMT esitas 04.10.2007 kohtule hagi Jaana Nahk`i vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 879 krooni ja viivise 878 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 11.12.1997 liitumislepingu, mille alusel hageja osutas kostjale teleteenust. Hageja on esitanud kostjale arved kokku summas 1449.90 krooni. Enne hagiavalduse esitamist on kostja sellest tasunud 375.95 krooni, seega on hagi esitamise seisuga põhivõlg 879 krooni. Kostja on olnud viivituses 3340 päeva. Kostja on arvestanud põhivõla tasumisega viivitamise eest viivist 0,5 % päevas. Hagi esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus 14 696 krooni. Lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest nõuab hageja viivist põhivõlast väiksemas ulatuses.
2.Jaana Nahk hagi ei tunnistanud ning palus kohaldada aegumist. Vastuse kohaselt sõlmis kostja küll hagejaga lepingu, kuid ei ole hageja poolt pakutavat teleteenust kasutanud. Poolte vahel sõlmitud lepingus märgitud kostja aadressil xxxxxxx elavad Leimi Tirman ja Martin Šipai. Nemad on telefoni kasutajad ning nemad on ka osaliselt arved tasunud. Hageja ei ole kostjale arveid saatnud ja kostja ei saa aru, miks seda nüüd kümme aastat hiljem tehakse. Raha oleks pidanud kostja arvates küsima siis, kui arveid enam ei tasutud.

MAAKOHTU LAHEND

3.Tartu Maakohus jättis 29. veebruari 2008 otsusega hagi rahuldamata nõude aegumise tõttu. Otsuse kohaselt kuulub hageja nõude aegumise osas kohaldamisele TsÜS § 146 lg 1, mille järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat, kuna tegemist ei ole kohustuste tahtliku rikkumisega kostja poolt. TsÜS § 147 lg 1 järgi algab nõude aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja nõue põhineb kostjaga sõlmitud liitumislepingu alusel esitatud arvete tasumata jätmisel tekkinud võlanõudel. Kohtu hinnangul oli tegemist tehingust tuleneva nõudega, millele tuleb aegumistähtaja osas üldjuhul kohaldada TsÜS § 147 lg 1. TsÜS § 147 lg 1 kohaselt algab aegumistähtaeg nõude sissenõutavaks muutumisega. § 147 lg 2 järgi nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Hageja on esitanud kostjale võlgnevuse tasumiseks arved 9802632770, 9803706627, 9804823133 ja 9805900920 vastavalt 28.02.1998, 31.03.1998, 30.04.1998 ja 31.05.1998. Hageja on esitanud kostjale 11.06.1998 võlanõude eelnimetatud arvete järgselt võlgnevuse tasumiseks. Seega TsÜS § 147 lg 1 alusel algas aegumistähtaja kulgemine hiljemalt 11.06.1998. VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 1 sätestab, et tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses aegumise kohta sätestatut kohaldatakse ka enne 1. juulit 2002 tekkinud aegumata nõuetele. Aegumise algusele, peatumisele ja katkemisele kohaldatakse enne 1. juulit 2002 kehtinud seadust, kui aegumine on alanud, peatunud või katkenud enne 1. juulit 2002; § 9 lg 2 sätestab, et kui TsÜS või VÕS kohaselt on aegumistähtaeg lühem kui enne 1. juulit 2002

kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-is või VÕS-is sätestatud aegumistähtaega alates

1.juulist 2002. Käesoleval juhul on tegemist enne 1. juulit 2002 tekkinud nõudega, mille aegumistähtaeg varemkehtinud TsÜS § 113 lg 1 alusel oli 10 aastat. Kuna alates 1. juulist 2002 kehtiva TsÜS § 146 lg 1 järgi on aegumistähtaeg kolm aastat, siis on tegemist VÕS, TsÜS ja RES rakendamise seaduse § 9 lg 2 juhtumiga, mille puhul 3-aastast aegumistähtaega tuleb hakata arvestama alates
1.juulist 2002. Aegumistähtaeg lõpeb 1. juulil 2005. Seega aegus nõue 1. juulil 2005. Nõue on esitatud kohtule 4. oktoobril 2007, s.o rohkem kui 2 aastat pärast aegumistähtaja lõppu. Kohus leidis, et kostja ei olnud teadlik võlgnevuse tekkimisest ja seetõttu ei täitnud oma kohustusi hageja ees. Kostja sai võlanõudest teada hagi esitamisel kohtusse. Antud juhul pole tõendatud, et kostja rikkus maksekohustust tahtlikult. Kostja elukoha tegelik aadress xxxxxxxx, kus kostja on ka kohtukutse ja hagi kätte saanud, on märgitud ka pooltevahelises liitumislepingus. Seega ei saa väita ka, et kostja oma elukohta muutis või varjas. Kohus nõustus hageja väitega selles, et kostja ja kolmandate isikute vahelised suhted ei kuulu käesoleva hagiavalduse koosseisu. Liitumislepingust tulenevaid kohustusi on kostja pool (teenuse ostja) osaliselt täitnud ja ei saa lugeda, et ta ülejäänud kohustused tahtlikult täitmata jättis või ei kavatsenudki kunagi tasuma hakata, nagu väidab hageja. Hageja oleks pidanud esitama kostja vastu nõude mõistliku aja jooksul pärast nõude sissenõutavaks muutumist, arvestades seaduses ettenähtud aegumistähtaega. Kuna hageja kuni aegumistähtaja lõpuni 1. juulini 2005 kostjaga tema elukohas ühendust ei võtnud, siis puudus tal tol ajal igasugune alus arvata, et kostja tahtlikult oma kohustusi ei täida ja tal tulnuks lähtuda eeldusest, et aegumistähtaeg lõpeb 01.07.2005. Olukord, kus hageja ei esita nõuet üldise aegumistähtaja jooksul ja esitab selle rohkem kui kaks aastat hiljem, viitab, et tegemist on põhjenduste otsimisega pikendatud aegumistähtaja kohaldamiseks.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4.AS EMT taotleb apellatsioonkaebuses Tartu Maakohtu 29. veebruari 2008 otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõista vastustajalt välja põhinõue 897 krooni ning viivitusintress 878 krooni. Kaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on ebaõigesti kohaldatud TsÜS § 146 lg 1; 2) on ebaõige õiguslik põhjendus, et vastustaja tahtlus pole tõendatud, kuna ta ei olnud tekkinud võlgnevusest teadlik. VÕS § 104 kohaselt on süü vormideks hooletus, raske hooletus ja tahtlus. Tahtlus on raskeim tsiviilõigusliku süü vorm. Süülise vastutuse puhul kohustust rikkunud isiku süüd eeldatakse; 3) ei saa asjaolu, et leping sõlmiti kolmanda isiku kasuks, välistada vastustaja süülist käitumist. Võlasuhte relatiivsuse põhimõttest lähtuvalt loob leping õiguslikke tagajärgi vaid lepingupooltele. Vastustaja on kinnitanud, et kolmandate isikute kasuks tegutsedes ta ei kavatsenudki alustada lepinguliste kohustuste täitmist. Tahtluse mõiste hõlmab muuhulgas võimalikuks pidamist, et võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel saabub õigusvastane tagajärg;

4) ei ole vastustaja käitumine, väites, et kohustuste täitmise eest vastutavad kolmandad isikud, kooskõlas hea usu põhimõtte ja tsiviilõiguste kuritarvitamise keeluga. Vastustaja eesmärk on ilmselgelt suunatud püüdlusele subjektiivse usalduse kaudu lepingulistest kohustustest vabaneda ning seeläbi on arvete mittetasumine olnud tahtlik. TsÜS § 146 lg-s 4 nimetatud nõuete aegumistähtaeg on 10 aastat, kui kohustatud isik rikkus oma kohustusi tahtlikult.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning Tartu Maakohtu
29.veebruari 2008 otsus muutmata. Kuna vaidlustatud maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, siis nõustudes esimese astme kohtu põhjendustega, ei pea ringkonnakohus kooskõlas TsMS § 654 lg 6 sätetega vajalikuks neid oma otsuses korrata.
6.Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et ükski selles esitatud väide ei anna põhjust vaidlustatud otsuse tühistamiseks. Maakohus on õigesti leidnud, et hageja nõude aegumistähtaeg on TsÜS § 146 lg 1 järgi 3 aastat. TsÜS § 146 lg-s 4 sätestatud 10 aastast aegumistähtaega kohaldatakse siis, kui kohustatud isik on rikkunud oma kohustusi tahtlikult. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine (VÕS § 100). Vaidlust ei ole selles, et kostja rikkus lepingust tulenevat kohustust, jättes osaliselt täitmata temaga 11.12.1997 sõlmitud lepingust tulenevad kohustused. Selleks, et hagejal oleks õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist kümne aasta jooksul, peab kostja olema kohustust rikkunud tahtlikult. Aegumise regulatsioon kaotaks tähenduse, kui lugeda arve tasumata jätmist automaatselt tahtlikuks tegevuseks ja kohaldada sellele kümneaastast aegumistähtaega. VÕS §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte järgi vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 lg 1 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. TsÜS § 146 lg 4 eeldab tahtluse tuvastamist. VÕS § 104 lg 5 kohaselt on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Eeltoodust järeldub, et kohustuse mistahes rikkumine ei ole koheselt kvalifitseeritav tahtlusena jätta oma kohustused täitmata. Seega pidanuks hageja tõendama, et lepingut sõlmides olid kostja kavatsused suunatud sellele, et hagejal jääksid saamata lepingu järgi tasumisele kuuluvad summad. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja tahtlikku kohustuste rikkumist ei ole hageja tõendanud. Seejuures väärib märkimist asjaolu, et hageja ei ole saatnud vaidlusaluseid arveid kostja elukohta xxxxxxxxx, kuigi liitumislepingus on nimetatud kostja elukoht märgitud. Kuivõrd TsÜS § 146 lg 4 kohaldamiseks eeldused puuduvad, siis on maakohus põhjendatult kohaldanud kostja taotlusel aegumist. Seoses apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisega jäävad menetluskulud apellatsiooniastmes apellandi kanda.

Andra Pärsimägi

Egon Konsand

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja