Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn korteriühistu avaldus M.N. vastu võlgnevuse nõudes
Menetlusosalised esindajad
ja
nende Avaldaja: Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu, rk 80410574, lepinguline esindaja Merike Valgmäe Puudutatud isik: M.N., ik xxxx, elukoht xxxx
Menetlusviis
Suuline menetlus – istung 18.11.2022
RESOLUTSIOON
1.Avaldus rahuldada.
2.Välja mõista puudutatud isikult M.N. avaldaja Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu kasuks perioodil 01.01.2021 – 28.02.2022 tekkinud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 3399,04 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised summas 134,43 eurot.
3.Jätta kõik menetluskulud puudutatud isiku kanda ning välja mõista M.N.lt avaldaja Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu kasuks menetluskuluna riigilõiv summas 50 eurot.
4.Välja mõista M.N.lt Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu kasuks viivis menetluskuludelt (50 eurolt) alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
5.Tagastada Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu enamtasutud riigilõiv summas 56 eurot avaldaja arveldusarvele nr. EE842200221065763569 AS Swedbank. Tagastamine vormistada läbi nõuete arvestamise programmi (NAP).
6.Toimetada kohtulahendi resolutsioon puudutatud isikule väljaande Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu.
Ametlikud
Edasikaebamise kord Määrusele on õigus edasi kaevata 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisele järgnevast päevast arvates sama maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.
ASJAOLUD JA AVALDUS
1.Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu (edaspidi ka KÜ või avaldaja) esitas Pärnu Maakohtule 22.03.2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse M.N. vastu ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõppemisega 15.08.2022 avalduse Viru Maakohtule võlgnevuse nõudes.
2.Esitatud avalduse kohaselt on puudutatud isik M.N. korteriomandi, registriosa nr xxxx, asukohaga Xxxx omanik alates 14.04.2020. Korteri üldpind on 72,9 m2. Elamus, Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1, on moodustatud korteriühistu (edaspidi avaldaja). Korteriomanikud on nimetanud BRP Haldus OÜ valitsejaks. Korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 23 lg 3 tulenevalt kohaldatakse valitseja tegevusele korteriühistu juhatuse kohta sätestatut. Seega on valitseja BRP Haldus OÜ õigustatud korteriühistu nimel esitama nõuet.
3.17.05.2020 korteriomanike üldkoosoleku otsusega otsustati kinnitada 2020.a majanduskava järgmiste muudatusetega: lisada tehtavate tööde nimekirja parkla ehitamine, mida finantseerida lisaks korjatud rahast 45 eurot korterilt kuus. 2020.a majanduskava kohaselt kehtestati: haldustasu 0,23 eurot/m2 kohta, remondifond 0,60 eurot/m2 kohta, sihtotstarbeline makse juunist kuni oktoobrini 45 eurot korteriomandi kohta. Korteriomanike 23.05.2021 üldkoosoleku otsusega kinnitati 2021.a majanduskava. 28.12.2021 üldkoosolekul kehtestati 2021.a muudetud majanduskava. Muudetud majanduskava kohaselt makstakse haldustasu kokku novembris 2021 420,95 eurot ja detsembris 2022 236,81 eurot, keskmiselt ühes kuus 0,068 eurot/m2, sh haldusteenus avariivalvega 0,049 eur/m2 kohta kuus; remondifond 0,60 eur/m2 kohta, alates 01.12.2021 0,65 eur/m2; KREDEX-i käendustasu 0,005 eur/m2; laenumakse koos kindlustusega 0,081 eur/m2; sisekoristus 0,013 eur/m2; soojusenergia; üldelekter, vesi -ja kanalisatsioon, prügivedu 1 elaniku kohta; majandus-ja haldustasu 0,008 eur/m2; Avaldaja poolt esitatud arved koosnevad järgmistest majandamiskuludest ja teenustest: haldusteenus, majandus- ja hooldustasu, remondifond, laenumakse, sisekoristus, üldelekter, üldvee kulu, vee – ja kanalisatsooni kulu, küte ja prügivedu. Avaldaja on saatnud puudutatud isiku e-posti aadressile xxxx igakuuliselt majandamiskulude ja teenuste arveid, kuid puudutatud isik ei ole arveid tasunud nõuetekohaselt, mistõttu on tekkinud võlgnevus
4.Puudutatud isikul on tekkinud perioodil 01.01.2021 kuni 28.02.2022 summas 3399,04 eurot järgmiselt: 2021 jaanuari eest esitas avaldaja 01.02.2021 arve nr 21034 summas 354,87 eurot, maksetähtaeg oli 20.02.2021. Puudutatud isik tasus arvest 166,25 eurot, võlgnevus on 188,62 eurot. 2021veebruari eest esitas avaldaja 01.03.2021 arve nr 21059 summas 338,55 eurot, maksetähtaeg oli 20.03.2021. Puudutatud isik ei tasunud siis ja edaspidi arveid. Saldo 527,17 eurot. 2021 märtsi eest esitas avaldaja 01.04.2021 arve nr 21082, summas 304,93 eurot, maksetähtaeg oli 20.04.2021. Saldo 832,10 eurot. 2021 aprilli eest esitas avaldaja 01.05.2021 arve nr 21105 summas 230,53 eurot, maksetähtaeg oli 20.05.2021. Saldo 1062,63 eurot. 2021 mai eest esitas avaldaja 01.06.2021 arve nr 21128 summas 196,23 eurot, maksetähtaeg oli 20.06.2021. Saldo 1258,86 eurot. 2021 juuni eest esitas avaldaja 01.07.2021 arve nr 21151 summas 168,80 euro, maksetähtaeg oli 20.06.2021. Saldo 1427,66 eurot. 2021 juuli eest esitas avaldaja 01.08.2021 arve nr 21174 summas 165,41 eurot, maksetähtaeg oli 20.08.2021. Saldo 1593,07 eurot. 2021 augusti eest esitas avaldaja 01.09.2021 arve nr 211978 summas 166,02 eurot, maksetähtaeg oli 20.09.2021. Saldo 1759,09 eurot. 2021 septembri eest esitas avaldaja 01.10.2021 arve nr 21221 summas 211,44 eurot,
maksetähtaeg oli 20.10.2021. Saldo 1970,53 eurot. 2021 oktoobri eest esitas avaldaja 31.10.2021 arve nr 211013 summas 148,32 eurot, maksetähtaeg oli 20.11.2021. Saldo 2118,85 eurot. 2021 novembri eest esitas avaldaja 31.11.2021 arve nr 211113 summas 260,50 eurot, maksetähtaeg oli 20.12.2021. Saldo 2379,35 eurot. 2021 detsembri eest esitas avaldaja 31.12.2021 arve nr 211213 summas 369,92 eurot, maksetähtaeg oli 20.01.2022. Saldo 2749,27 eurot. 2022 jaanuari eest esitas avaldaja 31.01.2022 arve nr 220113 summas 350,53 eurot, maksetähtaeg oli 20.02.2022. Saldo 3099,80 eurot. 2022 veebruari eest esitas avaldaja 28.02.2022 arve nr 220213 summas 299,24 eurot, maksetähtaeg oli 20.03.2022. Saldo 3399,04 eurot.
5.Avaldaja andis puudutatud isikule võlgnevuse tasumiseks täiendava mõistliku tähtaja enne avalduse kohtule esitamist. Puudutatud isikule saadeti 07.02.2022 võlgnevuse kohta meeldetuletuskiri, milles on palutud võlgnevus tasuda hiljemalt 28.02.2022. Puudutatud isik ei tasunud võlgnevust.
6.Vastavalt avaldaja põhikirja punktile 14 arvestatakse osa teenuseid teisiti, võrreldes KrtS-s § 40 lg-s 1 sätestatule. Põhikirja punkti 14 kohaselt arvutatakse tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud järgmiselt: - Vesi ja kanalisatsioon – vastavalt tarbitud teenuse mahule st korteriomaniku poolt esitatud näidu alusel. Näitude mitteõigeaegsel või ebaõigete andmete esitamisel, mõõturi plommide rikkumise, mõõturi mittetaatlemisel või taatlustähtaja möödumisel ning veearvesti puudumisel on õigus vee – ja kanalisatsioonikulusid arvestada vastavalt üldkoosolekul kinnitatud korrale; - Üldvesi – vastavalt korterite arvule elamus; - Jäätmed- vastavalt elanike arvule korteriomandis, minimaalselt 1 elanik.
7.Avaldaja ei ole käibemaksukohustuslane ja kõik ostuarved (sh koos käibemaksuga) jagatakse korteriomandite vahel ära vastavalt KrtS § 40 lg 1 sätestatule st vastavalt korteriomandi suurusele või põhikirjas sätestatule KrtS § 40 lg 2 alusel.
8.KrtS § 40 lg 1 tulenevalt teevad korteriomanikud majanduskava alusel perioodilisi ettemakseid vastavalt oma kaasomandi osa suurusele. KrtS § 34 lg 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. KrtS § 34 lg 2 kohaselt korteriomandite kaasomandi osa eset valitsevad korteriomanikud korteriühistu kaudu. Korteriomanik on kohustatud avaldaja põhikirja punkti 11.5 kohaselt tasuma regulaarselt üks kord kuus, hiljemalt juhatuse poolt kindlaksmääratud kuupäevaks, majanduskulusid, koormatisi ning muid makseid. Kuna puudutatud isik on korteriühistu liige, siis ta on kohustatud täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi.
9.KrtS § 42 lg 1 alusel on avaldajal õigus nõuda puudutatud isikult ka viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. Tulenevalt VÕS § 113 lg 1 on viivise suuruseks alates 01.01.2021 8% aastas. Avaldaja on arvestanud viivist alates 21.02.2021 8% aastas ehk siis 0,0219 % päevas (8/365) maksmata jäänud summalt päevas iga viivitatud kalendripäeva eest seisuga 21.03.2022 summas 134,43 eurot. Arve nr. 21034 21059 21082 21105 21128 21151 21174 21198
Põhiosa võlgnevus 188,62 338,55 304,93 230,53 196,23 168,80 165,41 166,02
10.Avaldaja palub jätta puudutatud isiku kanda avaldaja menetluskulud, milleks on riigilõiv summas 106 eurot, ning puudutatud isikult välja mõista seadusjärgne viivis menetluskuludelt.
11.18.11.2022 istungil täpsustab avaldaja menetluskulude nõuet ja taotleb enammakstud riigilõivu 56 euro tagastamist ning puudutatud isikult 50 euro välja mõistmist. TsMS § 410 kohaselt palub avaldaja asja läbi vaadata sisuliselt.
PUUDUTATUD ISIK
12.Puudutatud isikule on tsiviilasja materjalid ja kohtukutse kätte toimetatud vastava teate avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded 23.09.2022, mis loeti kättetoimetatuks 09.10.2022. Puudutatud isik ei ole tähtaegselt, ehk hiljemalt 07.11.2022, kirjalikku vastust avaldusele esitanud. Kohtu 18.11.2022 määratud istungile puudutatud isik ei ilmunud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
13.Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, sh avaldusega, esitatud dokumentaalsete tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et avaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
14.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. TsMS § 477 lg 5 näeb ette, et kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Juhindudes TsMS § 477 lg st 7 kontrollib kohus avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. TsMS § 230 lg 1 sätestatu kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.
15.Võlaõigusseaduse (VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 järgi on kohustuse rikkumine mittekohane täitmine, täitmata jätmine, sh täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 tulenevalt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist.
16.Kehtiva korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (KrtS) § 1 lõike 1 järgi on korteriomand eriomand hoone reaalosa üle, mis on ühendatud mõttelise osaga kinnisasja kaasomandist, mille juurde eriomand kuulub. KrtS § 34 lõike 1 kohaselt valitsetakse korteriomandite eset seadusest, korteriühistu põhikirjast, korteriomanike kokkulepetest ja korteriomanike huvidest lähtudes. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt valitsevad korteriomandite kaasomandi osa eset korteriomanikud korteriühistu kaudu. KrtS § 12 lg 1 ja 2 kohaselt teostavad korteriomanikud oma korteriomandist tulenevaid õigusi ja täidavad kohustusi käesolevas seaduses sätestatud ulatuses korteriühistu kaudu
ja korteriomanikud peavad omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. Korteriomanike kokkuleppe tingimusi arvestades võib korteriühistu põhikirjaga ette näha käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatust erineva kohustuste jaotuse aluse ja tasumise korra majandamiskulude kandmisel, kui see on kõiki asjaolusid arvestades mõistlik ega kahjusta ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve. Eelkõige võib põhikirjaga ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule (KrtS § 40 lg 2). Avaldaja ja puudutatud isiku vahel on liikmelisusel põhinev õigussuhe. Liikmelisust korteriühistus reguleerib KrtS § 1 lg 4, mille järgi korteriühistu liikmeteks on kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikud (korteriomanikud).
17.Poolte vahel puudub vaidlus selle üle, et puudutatud isik M.N. on korteriomandi, asukohaga xxxx omanikuks (registriosa nr. xxxx). Nimetatut tõendab kinnistusraamatu väljavõte (dtl 56). Antud faktist lähtuvalt puudub vaidlus ka selle üle, et puudutatud isik on Väike-Maarja vald, Rakke alevik, Metsa tn 1 korteriühistu liige ning peab täitma seadusest ja korteriühistu põhikirjast tulenevaid kohustusi. Puudutatud isik ei ole nõuetekohaselt oma kohustusi korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel täitnud.
18.Avaldaja on esitanud kohtule puudutatud isiku vastu tasumata majandamiskulude ja teenuste võlgnevuse nõude summas 3399,04 eurot, mis on arvestatud perioodil 01.01.2021 kuni 28.02.2022 puudutatud isikule esitatud arvetega seoses. Oma nõude suuruse tõendamiseks on avaldaja esitanud puudutatud isikule väljastatud arved (dtl 107-120) ja võlgnevuse arvestuse (dtl 122-123). Puudutatud isik ei ole sisulisi vastuväiteid avaldaja nõudele esitanud. Esitatud andmetest nähtuvalt ei tulene puudutatud isikule majandamiskulude tasumiseks erandeid korteriomanikevahelisest kokkuleppest. Seega puudub avaldajal õiguslik alus puudutatud isikule erandite tegemiseks ning vastavalt ei ole ka puudutatud isikul õigust ühe või teise kululiigi eest makseid mitte maksta. Puudutatud isik on rikkunud majandamiskulude tasumise kohustust KrtS § 40 tähenduses.
19.Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et avaldaja nõue on põhjendatud, tõendatud ning puudutatud isikult, kes korteri omanikuna ei ole nõuetekohaselt täitnud kohustust korterelamu majandamiskuludest oma osa kandmisel, kuulub avaldaja kasuks väljamõistmisele perioodil 01.01.2021 kuni 28.02.2022 arvestatud majandamiskulude ja teenuste võlgnevus summas 3399,04 eurot.
20.KrtS § 42 lg 1 kohaselt kui korteriomanik viivitab majandamiskulude tasumisega, võib korteriühistu nõuda temalt viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud suuruses. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas.
21.Lähtudes eeltoodust on nõuetekohane ja seaduslik ka puudutatud isikult sissenõutavaks muutunud viivise nõudmine. Avaldaja on arvestanud sissenõutavaks muutunud seadusjärgset viivist (8% aastas) alates iga arve maksetähtajast kuni 21.03.2022 kokku summas 134,43 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub avaldaja viivise arvestusega. Seega kuulub puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis summas 134,43 eurot.
MENETLUSKULUD
22.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 172 lg 1 kohaselt
kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Mitme menetlusosalisega hagita menetluses on üldjuhul õiglane jätta menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise lause alusel selle isiku kanda, kelle kahjuks lahend tehti.
23.Arvestades eeltoodut ja asjaolu, et käesoleval juhul on avaldaja pöördunud kohtusse üksnes puudutatud isikust oleneval põhjusel – seoses majandamiskulude mittemaksmisega puudutatud isiku poolt - on õiglane jätta menetluskulud täielikult puudutatud isiku kanda. Puudutatud isiku enda võimalikud menetluskulud jäävad tema enda kanda.
24.TsMS § 174 lg 2 alusel määrab kohus käesoleva otsusega kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Avaldaja menetluskulude nimekirja kohaselt on avaldaja menetluskuluks nõudelt tasutud riigilõiv summas 50 eurot.
25.Kohus leiab, et riigilõiv on vajalik ja põhjendatud kulu, mis kuulub summas 50 eurot puudutatud isikult avaldaja kasuks väljamõistmisele.
26.Rahuldamisele kuulub avaldaja taotlus mõista hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt välja viivis alates lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
27.Avaldaja on maksnud 22.03.2022 riigilõivu 106 eurot. Avalduse esitamisel hagita menetluses kuulus tasumisele riigilõiv 50 eurot. Seega on avaldaja enammaksnud riigilõivu 56 eurot, mis kuulub vastavalt avaldaja esitatud taotlusele tagastamisele.
28.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.