Ühinguõigus › Ühingu organi otsuse vaidlustamine

on sätestatud, et päevakorra määramine kuulub juhatuse pädevusse. Initsiatiivgrupp võib pakkuda päevakorda ja küsimusi, mida tuleb arutada, kuid vastavalt põhikirjale nimelt juhatus kutsub üldkoosoleku kokku ja määrab päevakorra. Kuna initsiatiivgrupi aruteluks pakutud küsimused ei erinenud juhatuse pakutud päevakorrast, siis ei pidanud juhatus vajalikuks muuta kinnitatud päevakorda. Teade erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise kohta oli saadetud GÜ liikmetele 16 päeva enne esmakordse koosoleku toimumist. Vastavalt põhikirja p-le 21 oli teates märgitud, et teistkordne üldkoosolek toimub 23.11.2006.a. kella 18.30 ajal aadressil Ehte 9. Seega said kõik garaažiühistu liikmed teate teistkordse üldkoosoleku läbiviimise kohta kakskümmend kolm päeva, mitte aga seitse päeva ette, nagu märgib hageja. Teade teistkordse üldkoosoleku läbiviimise kohta oli vastavalt põhikirja punkti 21 nõuetele üles pandud teadete tahvlile. Seda, et kõik garaažiühistu liikmed olid teadlikud teistkordse üldkoosoleku läbiviimisest, kinnitab kaudselt ka see fakt et 23.11.2006.a. toimunud üldkoosolekul osalesid GÜ 122-st liikmest 76 inimest s.t. garaažiühistu liikmete enamus võttis üldkoosolekust osa. Koosolek toimus vastavalt kinnitatud päevakorrale. Seda kinnitab 23.11.2006.a. toimunud üldkoosoleku protokoll. On väär hageja väide, et koosoleku päevakorda on üldkoosoleku läbiviimise ajal muudetud. Koosolek arutas päevakorra kohta esitatud ettepanekuid ja võttis nende osas vastu otsuseid. Nagu ka teistes asutustes, üldkoosoleku juhataja ja protokollija kontrollivad ning allkirjastavad üldkoosoleku protokolli, kuid üldkoosoleku protokolli kontrollimine ja allkirjastamine võtab aega, mille tõttu muutub üldkoosoleku protokoll garaažiühistu liikmetele kättesaadavaks pärast nende protseduuride tegemist. Iga garaažiühistu liige võib tutvuda üldkoosoleku protokolliga (pärast selle allkirjastamist) teadetetahvlil. Vastavalt tavalisele reglemendile on GÜ üldkoosolekul kehtestatud ka sõnavõtmise kord, mille kohaselt antakse põhiettekandjale päevakorra küsimuse valgustamiseks aega 15 minutit, mille järgselt võivad kõik soovijad võtta arutelust osa kolme minuti kaupa, milleks nad peavad ennast eelnevalt registreerima registreerimislehes. Sellest oli samuti avaldatud üldkoosoleku alguses, mis on kajastatud protokollis. Kõik, kes soovisid osaleda ja esineda üldkoosolekul, kasutasid oma õigust. 01.01.2006.a. jõustus hooneühistuseadus. Eksisteerib põhimõte: järgnev seadus tühistab eelneva. Hooneühistuseaduse §1 lg 1 kehtestab hooneühistu mõiste: hooneühistu on tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone (edaspidi kinnisasi) omamisel ja valitsemisel, võimaldades hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust Hooneühistuseaduse § 20 lg 1 kohaselt võib taolisi ühistuid asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras ning sama paragrahvi lg. 2 kohaselt kohaldatakse käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes hooneühistuseadust. GÜ põhikirja p 3 kohaselt omab kostja liikmeid ning kostja eesmärgiks on ühisomandil põhineva garaažikompleksi ekspluateerimine, samuti hoone ehituskonstruktsioonide ja seadmete ning maatüki hooldus. Hooneühistuseaduse § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti ning tulundusühistuseaduse § 3 kohaselt kohaldatakse ühistule vastavalt äriseadustikus sätestatut. Eeltoodu alusel kohaldatakse kostja suhtes hooneühistuseaduse, tulundusühistuseaduse ja äriseadustiku sätteid. Kohtu põhjendused Kohus, ära kuulanud hageja, tema esindaja ning kostja esindajad, tutvunud kohtule esitatud kirjalike materjalidega ning hinnanud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendamata ega kuulu rahuldamisele. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et 17.10.2006.a. toimus GÜ juhatuse koosolek, kus arutati

muuhulgas ka erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumise ja selle päevakorra küsimust. Koosolek otsustati kokku kutsuda 16.11.2006.a. ning teistkordselt 23.11.2006.a. Esmalt vaidlevad pooled selle üle, millisest seadusest tuleks käesoleva vaidluse lahendamisel lähtuda. Hageja on seisukohal, et üldkoosolekul on rikutud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) sätteid, kostja seevastu leiab, et kostja on äriühing ehk hooneühistu, mistõttu tuleks kohaldada hooneühistuseadust (HÜS). Kuigi kohtule esitatud 02.04.1997.a. avaldusest Tallinna Linnakohtu Registriosakonnale (tl 26), äriregistri teabesüsteemist ja kostja põhikirjast (tl 107-111) nähtub, et GÜ on mittetulundusühing (MTÜ), sätestab 01.01.2005.a. jõustunud hooneühistuseadus § 20 lg 1, et alates käesoleva seaduse jõustumisest võib liikmetega juriidilisi isikuid, kelle eesmärk on toetada ja soodustada oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust, asutada ainult käesolevas seaduses sätestatud korras. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lõikes 1 sätestatud tunnustele vastavate enne käesoleva seaduse jõustumist asutatud juriidiliste isikute suhtes kohaldatakse hooneühistuseadust ning lg 9 kohaselt kui lõikes 1 nimetatud tunnustele vastava juriidilise isiku põhikiri on vastuolus käesoleva seaduse või tulundusühistuseadusega, kohaldatakse seaduses sätestatut. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et GÜ suhtes tuleb kohaldada hooneühistuseaduse sätteid. Vastavalt hooneühistuseadus § 1 lg 2 kohaselt kohaldatakse hooneühistu suhtes tulundusühistuseaduses sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti. Tulundusühistuseadus (TÜS) § 3 sätestab, et ühistule kohaldatakse äriseadustikus (ÄS) osaühingu kohta sätestatut, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti Lisaks vaidlevad pooled selle üle, kas üldkoosoleku kokkukutsumisega rikuti MTÜS ja GÜ põhikirja sätteid ning otsuste vastuvõtmise korda. Vastavalt TsMS § 230 lg-le 1 kumbki pool peab tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule esitatud teatisest GÜ erakorralise aruande- ja valimiskoosoleku kokkukutsumisest (tl 14, 119) nähtub, et initsiatiivgrupp, mille koosseisu kuuluvad juhatuse liikmed E. Koroleva ja A. Dobroljubskaja, teatab juhatusele erakorralise üldkoosoleku läbiviimisest suulise hääletamise teel. Lisaks kuulutas initsiatiivgrupp välja umbusalduse juhataja AK suhtes ja palus juhatuse liikmeid viia läbi koosolek nende poolt soovitud päevakorraga. Kohus ei nõustu hageja seisukohaga, et koosoleku kokkukutsumisel on rikutud GÜ põhikirja punkti 20 ja MTÜS §-i 20. Kohus on seisukohal, et hageja tõlgendab nimetatud sätteid vääralt. Hageja leiab, et seoses sellega, et oli olemas initsiatiivgrupi nõue koosoleku kokkukutsumiseks, pidi koosolek olema viidud läbi initsiatiivgrupi näidatud päevakorra järgi, kuid juhatus viis koosoleku läbi oma päevakorra järgi. Põhikirja punktis 20 on sätestatud, et ühistu kõrgemaiks organiks on selle liikmete üldkoosolek, kelle kutsub kokku juhatus, kui seda nõuavad ühistu huvid või revisjonikomisjon. Samuti on lisatud, et kui juhatus ei kutsu üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad ise üldkoosleku kokku kutsuda samas korras nagu ka juhatus. Sellest tulenevalt on kohus seisukohal, et põhikirja punktist 20 ei nähtu, et juhatus oleks pidanud üldkoosoleku kutsuma kokku initsiatiivgrupi pakutud päevakorraga. Samuti ei nõustu kohus hageja seisukohaga, et kutsete saatmisel on rikutud põhikirja punkte 21 ja

Lisaks on hageja seisukohal, et teate teistkordse üldkoosoleku läbiviimise kohta said garaažiühistu liikmed seitse päeva ette, mistõttu on rikutud MTÜS § 20 lg-t 5. Kohus on seisukohal, et üldkoosoleku läbiviimisel tuleks juhinduda TÜS § 46 lg-st 2, mille kohaselt kui üldkoosolekul ei ole kohal või esindatud käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud arv liikmeid, kutsub juhatus kolme nädala jooksul, kuid mitte varem kui seitsme päeva pärast, kokku uue koosoleku sama päevakorraga. Põhikirjas on ette nähtud 7 päeva pärast toimumatajäänud esimese koosoleku kuupäeva. Kohtule esitatud kutsest nähtub, et koopia oli üles pandud tunnistajate juuresolekul 01.11.2006.a., seega 16 päeva enne esmakordse üldkoosoleku toimumist ja 23 päeva enne teistkordse üldkoosoleku toimumist. Hageja väite, et koosoleku käigus muudeti korduvalt päevakorda, jätab kohus tähelepanuta, kuna kohtule esitatud protokolliga (tl 112-115) on tõendatud, et päevakorda ei ole muudetud, mistõttu on kohus seisukohal, et üldkoosoleku läbiviimisel ei ole rikutud põhikirja p 23. Samuti kostja viide põhikirja punktile 25b ei ole asjakohane. Kohtule jääb arusaamatuks hageja väide, et nii oluline otsus nagu GÜ likvideerimine, oli koosoleku poolt tagasi lükatud, kuigi käivad jutud, et vastavasisuline otsus olevat vastu võetud. Protokollist nähtub, et GÜ likvideerimine on olnud päevkorral, kuid vajaliku arvu puudumise tõttu on antud küsimus kantud järgmise üldkoosoleku päevakorda. Kohtule teadaolevalt ei ole järgmist üldkoosolekut toimunud. Lisaks leiab hageja, et koosoleku käigus said sõna ainult valitud inimesed, mitte kõik ühistu liikmed, kes oleks tahtnud sõna võtta. Siinkohal nõustub kohus kostja seisukohaga, et kõik, kes oleks soovinud üldkoosolekul sõna võtta, oleks pidanud ennast eelnevalt registreerima ja kasutama oma õigust üldkoosolekul esinemiseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et 23.11.2006.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsuste vastuvõtmisel ei ole rikutud otsuste vastuvõtmise korda ning antud otsused ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 alusel kannab hagimenetluses menetluskulud, s h kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud, pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg-te 1 ja 3 alusel esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning selles jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Eeltoodu alusel määrab kohus antud asjas selliselt, et menetluskulud tuleb tervikuna kanda hagejal kui poolel, kelle kahjuks otsus tehti. Lukiina Vismann Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.