Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Arvutikomplekti omandamisel oli seatud tingimuseks kostjapoolne internetikasutus tootelepingu alusel tähtajaga 36 kuud. Mainitud komplekti maksumuseks oli 7530 krooni. Peale tootelepingu sõlmimist jättis kostja tasumata 2 arvet kogusummas 730 krooni. Tulenevalt tootelepingu p.-st 5.1 ja OÜ V Üldtingimuste p.-st 6.2 on hagejal õigus kohustuste mittekohase täitmise puhul leping üles öelda. Tulenevalt lepingu nr 176 p.-dest 5.7, 8.7 ja 11 on hagejal õigus antud leping üles öelda juhul, kui on üles öeldud tooteleping ning kliendil on kohustus tasuda arvutikomplekti maksumus. 05.06.2007 saatis hageja kostjale ülesütlemisavalduse seoses kostjapoolse arvutikomplekti kasutamise tingimuste rikkumise ning toote „Kodunet Eri“ kasutamisega seotud võlgnevuse tekkega. Lepingu kohaselt lepingu ennetähtaegsel ülesütlemisel on arvuti maksumus kuni 12 kuud lepingu jõustumisest 7350 krooni. Seega on kostja võlgnevus hageja ees 8080 krooni. Vastavalt tootelepingu üldtingimuste p.-le 4.1.1 on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tähtajaks tasumata arve korral 0.15% võlasummast iga viivitatud kalendripäeva eest. Hagi esitamise seisuga on kostja viivisevõlgnevus 222.83 krooni. 07.11.2007 esitas hageja Tartu Maakohtule hagiavalduse, kus palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse ning viivise kokku summas 8302.83 krooni. Kohtu seisukoht ja põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-le 1 on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. TsMS § 407 lg 5 p 2 kohaselt võib teha tagaseljaotsuse poole kahjuks üksnes siis, kui poolt on sellest hoiatatud. TsMS § 322 lg 1 näeb ette, et kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja registrijärgses elukohas on hagimaterjalid 24.03.2008 kätte toimetatud kostja emale. Kohus loeb menetlusdokumendid seega kostjale kättetoimetatuks. Kostjat on hoiatatud tagaseljaotsuse tegemise võimalusest kostja kahjuks, kui ta 20 päeva jooksul hagile ei vasta. Kostja ei ole käesoleva ajani hagiavaldusele vastanud. Kohus on seisukohal, et hagi on võimalik rahuldada tagaseljaotsusega. Hagi on tõendatud tootelepinguga, lepinguga nr 176, ning tootelepingu üldtingimustega. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 100 sätestab, et kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 100 lg 1 p 1-st tulenevalt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ning p 6 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi (viivis) arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi tagaseljaotsusega ning mõistab kostjalt hageja kasuks välja võla koos viivisega summas 8302,83 krooni. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse.

Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 3 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Kohus on seisukohal, et hagi täieliku rahuldamise tõttu tuleb hageja menetluskulud kanda kostjal. TsMS § 174 lg 1, 2 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.