Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

HAGEJA NÕUE

20.07.2007. a esitas Balti Investeeringute Grupi Pank AS Tartu Maakohtusse hagi M.P. vastu 01.06.2006. a sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr 0600896/15st alusel hageja poolt kostjale antud laenu võlgnevuse nõudes. Kostja ei täitnud nõuetekohaselt lepingujärgseid kohustusi (tagastada krediidisumma ja tasuda intress vastavalt maksegraafikule) hageja meeldetuletustele ja ülesütlemise hoiatusele vaatamata ning hageja ütles 09.01.2007. a avaldusega lepingu üles. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja mõista võlgnevuse 110 000 krooni, millest 58 611,53 krooni on tagastamata krediidisumma, 8 023,87 krooni sissenõutavaks muutunud tasumata intress, 7 699,32 krooni viivis, 11 722,31 krooni leppetrahv, 1 100 krooni võla sissenõudmisega seotud kulud ning 22 842,97 krooni kahjuhüvitis.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lõike 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Vastavalt TsMS § 444 lõikele 1 võib tagaseljaotsusest välja jätta kirjeldava osa. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus tegi kostjale ülesandeks hiljemalt neljateistkümne (14) päeva jooksul hagi kättetoimetamisest arvates kohtule kirjalikult teatada, kas ta tunnistab hagi, millised on vastuväited hagile ja neid vastuväiteid kinnitavad tõendid. Kostjat hoiatati, et kohtule tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus teha hageja kasuks tagaseljaotsus. Asja materjalidest nähtub, et kostja on kohtu teate kätte saanud 26.03.2008. a (tl 35). Samas ei ole kostja määratud tähtajaks kohtule kirjalikult vastanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lõike 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu (VÕS § 402). VÕS § 416 lõike 1 kohaselt krediidiandja võib osamaksetena tagastatava krediidi puhul krediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva osamaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul osamaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. VÕS § 101 lõige 2 sätestab, et võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 108 lõikest 1 tulenevalt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 82 lõige 1 sätestab, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Tulenevalt VÕS § 397 lõike 1 esimesest lausest tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. VÕS § 158 lõike 1 kohaselt leppetrahv on lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. VÕS § 113 lõige 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 415 lõike 1 kohaselt tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. See ei välista ega piira krediidiandja õigust nõuda tarbijalt viivist ületava kahju hüvitamist. VÕS § 115 lõige 1 sätestab, kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei

kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele. VÕS § 127 lõike 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 128 lõigete 1, 2 ja 4 kohaselt on varaliseks kahjuks ka saamata jäänud tulu, mis seisneb kasus, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 161 lõige 2 sätestab, et kui kahjustatud lepingupool võib nõuda lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, tuleb kahju hüvitada osas, mida leppetrahv ei katnud. Kohus leiab, et hagi on piisavalt tõendatud hagiavalduses tooduga ja sellele lisatud tarbijakrediidilepinguga (tl 11-12), tarbijakrediidilepingu maksegraafikuga (tl 13-15), BIG Pank AS krediidilepingute üldtingimustega nr S (tl 16-18), 02.08.2006. a, 04.09.2006. a, 26.09.2006. a, 23.10.2006. a ja 17.11.2006. a meeldetuletuskirjadega (tl 19-23), 18.12.2006. a lepingu ülesütlemise hoiatusega (tl 24), 09.01.2007. a lepingu ülesütlemise avaldusega (tl 25) ning BIG Pank AS kehtestatud hinnakirjaga (tl 26). Arvestades eeltoodut ja juhindudes VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 101 lg 2, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 115 lg 1, § 127 lg 1, § 128 lg 1, 2, 4, § 158 lg 1, § 161 lg 2, § 397 lg 1, § 402, § 415 lg 1 ja § 416 lg 1, rahuldab kohus tagaseljaotsusega Balti Investeeringute Grupi Pank AS hagi M.P. vastu 110 000 krooni väljamõistmiseks. Vastavalt TsMS § 468 lõike 1 punktile 2 tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Seega kuulub käesolev otsus viivitamatult täitmisele.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

TsMS § 173 lõike 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 173 lõige 3 sätestab, et menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Tulenevalt TsMS § 162 lõikest 1 kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lõike 1 alusel kannab antud asjas menetluskulud kostja.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.