Tsiviilasi nr 2-08-14323
Kohus
Harju Maakohus
Määruse tegemise koht ja aeg
Tallinn, 02.mail 2008
Kohtunik
Imbi Sidok
Kohtuasi
AS H(registrikood xxx, asukoht: xxx) hagi OÜ S (registrikood xxx, asukoht: xxx), RK ́i (isikukood xxx, elukoht xxx) ja AK(isikukood xxx, elukoht: xxx) vastu 318 964.86 krooni ja täiendavate viiviste saamiseks.
Resolutsioon • •
Jätta taotlus rahuldamata. Arvata tasutud hagi tagamise kautsjon summas 15 948.24 (viisteist tuhat üheksasada nelikümmend kaheksa krooni ja 24 senti) krooni riigituludesse.
Määrusele saab esitada määruskaebuse 10 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest, määruse teinud kohtu kaudu Tallinna Ringkonnakohtule.
Taotluse asjaolud 16.04.2008 esitas AS H(edaspidi hageja) Harju Maakohtule hagi OÜ S (edaspidi kostja 1), RK ́i (edaspidi kostja 2) ja AK(edaspidi kostja 3) vastu 318 964.86 krooni saamiseks. Koos hagiavaldusega esitas hageja kohtule taotluse hagi tagamiseks, milles palub kanda kinnistusraamatusse Harju Maakohtu kinnistusosakonna Harju registriossa nr 18772101 kantud kinnistule hageja kasuks kohtulik hüpoteek summas 318 964.86 krooni. Taotluse kohaselt tuleneb hageja nõue kostjaga 1 sõlmitud garantiilepingust nr 05-002029-IG kostja 1 poolt täitmata kohustustest. Käenduslepinguga nr 05-002029-KÄ2 võttis kostja 2 kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 eelnimetatud garantiilepingust tulenevate kohustuste täitmine. Hageja on teinud kostja 2-le korduvalt ettepanekuid leppida kokku võlgnevuse ja tekitatud kahju vabatahtlikus hüvitamises. Kostja 2 on nimetatud ettepanekutele vastanud keeldumisega. Seetõttu eksisteerib reaalne oht, et juhul kui hagi rahuldatakse, ei ole kohtuotsust võimalik täita kostja 2 varaliste vahendite puudumise tõttu. Tulenevalt eeltoodust on vajalik hagi tagada. Taotletav hagi tagamise abinõu ei ole kostja 2 jaoks põhjendamatult koormav, kuna hagi tagamiseks valitud vahend ei piira kostjat 2 rohkem, kui on vaja hagi rahuldava kohtuotsuse täitmiseks. Taotluse kohaselt, kuna kostja 2-le kuulub korteriomand ning arvestades nõude suurust, võib osutuda vajalikuks hageja nõude rahuldamiseks sissenõude pööramine kostja 2-le kuuluvale varale. Arvestades kostja 2 eelnevat pahatahtlikku käitumist ei ole välistatud olukord, kus kostja 2 võõrandab talle kuuluva kinnistu kolmandale isikule ja/või koormab muude asjaõigustega. Sellisel juhul võib hagi tagamata jätmine raskendada kohtuotsuse täitmist või muuta selle täitmise võimatuks.
Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud taotluse ja tsiviilasja muude materjalidega, leiab, et taotluse rahuldamiseks puuduvad alused. Hagi tagamise abinõude tsiviilkohtumenetluses rakendamise alused, rakendatavad abinõud, jmt on sätestatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) 40.peatükis (§-d 377-391). TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Hagejal tuleb taotluses veenvalt põhjendada ja tõendada asjaolusid, millised annavad talle aluse arvata, et antud nõude osas tehtava kohtuotsuse sundtäitmine antud kostja(te) suhtes võib osutuda võimatuks või raskendatuks. Seega on hagi tagamise abinõude rakendamise eelduseks kostja selline majanduslik olukord, milline eeldatavalt ei võimalda kohtuotsust sundtäita. Antud juhul ei ole hageja ei hagiavalduses ega taotluses hagi tagamiseks nimetatud asjaolusid tõendanud. Hagiavaldusele lisatud kinnistusregistri väljavõttest nähtub, et kostja 2-le kuulub kinnistu asukohaga Asula t 1 ja 1b Tallinnas, mille reaalosaks on korter nr 28. Äriregistri kohaselt on kostja 2 OÜ S ja S E OÜ üks osanikest ja juhatuse liikmetest. Peale selle nähtub Eesti Riiklikust Autoregistrikeskusest (ARK), et kostja 2 on sõiduauto xxx registreerimismärgiga xxx omanik. Hageja ei ole hagi tagamise taotluses põhistanud, miks on hagi tagamise taotlus suunatud vaid kostja 2-le kuuluvale varale. Samuti ei ole hageja kohut teavitanud asjaoludest, et kostjal 1 ja kostjal 3 puudub vara, mille alusel kohtuotsust täita. Hageja poolt viidatud asjaolu, et kostja 2 ei ole oma käenduslepingust tulenevaid kohustusi hageja ees täitnud ega näidanud üles huvi kokkuleppe saavutamiseks, ei tähenda seda, et kostja 2 ei suudaks täita või ei täidaks antud tsiviilasjas tehtavat kohtuotsust. Hageja väide, et hetkel ei ole välistatud olukord, kus kostja 2 asub võõrandama talle kuuluvat kinnistut, on paljasõnaline ja oletuslik. Seega on kohus seisukohal, et kostja majanduslik olukord ei ole selline, mis eeldatavalt ei võimaldaks kohtuotsust sundtäita. Eeltoodu alusel kohus leiab, et esitatud taotlus hagi tagamiseks ei kuulu rahuldamisele. TsMS § 149 lg 5 alusel hagi tagamise avalduse rahuldamata jätmise korral arvatakse kautsjon riigituludesse ja selle hüvitamist ei saa menetlust lõpetavast kohtulahendist sõltumata nõuda vastaspoolelt. Määrusele saab esitada määruskaebuse tulenevalt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi otsusest nr 3-4-1-20-07 09.04.2008.
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.