Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Tiiu Hiiuväin
Otsuse tegemise aeg ja koht
30.aprill 2008, Tallinn, Kentmanni Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-24942
Tsiviilasi
PMhagi OÜ EIvastu saamata jäänud töötasu ja viiviste väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja: PM(isikukood XXX elukoht XXX) Hageja esindaja: Marek Aunver (OÜ Strömnes & Strömnes Õigusbüroo, XXX) Kostja: OÜ EI(reg kood XXX; XXX) Kostja esindaja: advokaat Anto Variku (Advokaadibüroo Concordia, XXX)
esindajad
Asja läbivaatamine
20.märtsil 2008, avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud isikud
Hageja PMja tema esindaja Marek Aunver ning kostja esindaja advokaat Anto Variku
Juures viibisid
Sekretär Teele Roosimägi ja tõlk Hogne Martinus Strømnes
Resolutsioon
2-07-24942 juhatuse liikmena ei eksisteeri. Peale seda ei ole hageja töötasu saanud, tööleping ei ole lõpetatud. Alates 2007 algusest on miinimumpalk 3 600 krooni. Hagejal on saada 2007.aasta eest töötasu tulenevalt miinimumpalgast. Maist 2004 kuni detsembrini 2006 on hagejal saamata 32 kuu töötasu 96 000 krooni (32X3000) ja jaanuarist 2007 kuni juunini 2007 5 kuu eest 18 000 krooni (5X3600). Hagejal on saamata ka puhkusekompensatsioon kogu töötatud perioodi eest. Lepingu järgi oli puhkusetasuks ühe kuu töötasu. Puhkusetasu nõuab hageja 4 aasta eest 12 600 krooni (3X3000+3600). Juhindudes PaS § 32 lg 1, § 35 taotleb hageja kostjalt välja mõista saamata jäänud töötasu 114 000 krooni, viivised töötasu maksmisega viivitamise eest, ja puhkusetasu 12 600 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. 19.11.07 avaldusega esitas hageja viivise arvestus. Kostja ei ole üritanudki hagejale dokumente esitada ja temaga ühendust võtta. Töölepingu lõpetamise on kostja vormistanud tagantjärgi. Kostja esindajatele olid hageja kontaktandmed, ka Itaalias, teada. Kohtuistungil taotles hageja hagi rahuldamist. Viimati tegi hageja kostja jaoks tööd novembris 2006 Itaalias otsides kostjale investoreid ja suheldes nendega. Informatsiooni edastas hageja kostjale. Kas kostja neid kasutas, hageja ei tea. Itaalias tegi hageja sama tööd, mida seal tegi varem EGL, kes toodi septembris 2004 kostja juhatuse liikmeks Eestisse. Kokkulepe Itaalias töötamiseks oli suuline mõlema praeguse juhatuse liikmega. Töölepingut ei ole kostja tänaseni lõpetanud. Hageja Itaalias töötamine oli senise juhatuse liikmete ja ettevõtte sisekorra ja tavatöökorralduse jätk. Töö oli toimunud ka varem nii, et Itaalias oli esindaja. Kostja vastuväited Kohtule esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Arusaamatu on hageja viide juhatuse liikmeks olemisele. Nõue on esitatud töötasu ja puhkuse hüvitise saamiseks tegevdirektorina töötamise eest. Väär on ka hageja väide, et leping kehtib käesoleva ajani. Hageja lahkus omavoliliselt 2004 maikuus töölt töölepingu lõpetamist vormistamata. See ei tähenda, et tööleping kestaks. 02.06.2004 käskkirjaga lõpetas kostja tagasiulatuvalt ühepoolselt töölepingu 11.maist 2004 TLS § 86 p 6 alusel tööandja algatusel töötajapoolse esmakordse jämeda töökohustuste rikkumise tõttu, kuna hageja ei ilmunud tööle alates 10.maist 2004 ja temaga ei olnud võimalik ühendust saada. Vaatamata sellele, et hageja võib väita, et ei saanud kätte töölepingu lõpetamise teadet, pidi hageja teadma või vähemalt möönma, et tööle mitteilmumisel ja töölepingu mittelõpetamisel, on kostjal õigus töösuhe ja tööleping lõpetada ja hagejale palka mitte maksta, kuna hageja kostjale tööd ei tee ja tegelikkuses töösuhe puudub. Ka pidi hageja teadma, et kui kostjal kontaktandmed puuduvad, et ole kostjal võimalik hagejale töölepingu lõpetamisest teatada ja riisiko lepingu lõpetamisest mitteteadmise osas langeb hagejale. Hagejal puudub õigus nõuda palka ja viiviseid 10.maist 2004, mil ta tööle ei ilmunud. Puhkusekompensatsiooninõue on veider, kuna hageja väidab, et töösuhe kestab. Hageja ei nõua töölepingu lõpetamist, küll aga puhkusekompensatsiooni. Kuna töösuhe lõpetati 02.06.2004 käskkirja alusel, mil maksti välja ka lõpparve, on puhkusehüvitise nõue aegunud. Hagi on pahatahtlik, kuna hageja ise on süüdi töösuhte lõppemises, lahkudes omavoliliselt töölt töölepingu lõpetamist vormistamata ja lepingu lõpetamise soovist teatamata.
2-07-24942 Kohtuistungil jäi kostja esitatud vastuväidete juurde. Alates 10.maist 2004 hageja tööle ei ilmunud. Tööleping hagejaga lõpetati 02.06.2004 tagantjärgi alates 10.05.2004. Kostja arvab, et sellest teatati hagejale telefoni teel. 02.06.2004 käskkirjast teatati hagejale, teatamise aega kostja seaduslikud esindajad ei mäleta, ka ei mäleta nad, kes teatas ja mil moel, see toimus samal ajal, kui hagejale tehti viimane makse. Raamatupidajale andsid korralduse hagejale lõpparve tegemiseks omanikud (kostja juhatuse liikmed). Hageja avaldust töölt vabastamiseks ei esitanud, kostja tegi järelduse hageja töölt vabastamise soovi kohta hageja käitumisest, kuna ta läks Itaaliasse. Kostja nõusolekut selleks ei andnud. 02.06.2004 käskkiri on kehtiv dokument, hagejale on see kättetoimetatud vähemalt augustis 2007 koos kostja vastusega kohtu poolt hagejale saadetuna. Vastuväiteid töölepingu lõpetamise kohta ei ole hageja esitanud. Lõpparve maksti hagejale 2.06.2004 maikuu eest. Maikuus oli hageja tööl 10 päeva. Makstu on maikuu palk ja lõpparve. Töösuhte puudumise tõttu ei ole hagejal õigust puhkusehüvitist saada. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, analüüsinud hageja ja kostja väiteid ja uurinud poolte esitatud dokumentaalseid tõendeid leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Pooled vaidlevad selle üle, kas hagejal on õigus saada töötasu juunini 2007 (ka) või mitte. Selleks tuleb kindlaks teha, kas hagejal oli kostjaga selle ajani töösuhe. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 järgi on tööleping töötaja ja tööandja kokkulepe, mille kohaselt töötaja kohustub tegema tööandjale tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile, tööandja aga kohustub maksma töötajale töö eest tasu ning kindlustama talle poolte kokkuleppe, kollektiivlepingu, seaduse või haldusaktiga ettenähtud töötingimused. Kohtule tõendina esitatud töölepingu sõlmisid pooled määramata ajaks ja lepingu p 1.1 ja 2.1 kohaselt asus hageja kostja juures tööle alates 01.aprillist 2001 tegevdirektorina. Lepingu p 2.4 tõendab, et töö tegemise kohana leppisid pooled kokku Tallinna, muu koha Eesti Vabariigis või välismaa lähtuvalt konkreetsetest tööülesannete sisust. Pooled vaidlevad selle üle, kas hageja läks Itaaliasse tööd tegema või mitte. Kostja vaidleb vastu hageja seisukohale selle kohta, et hageja läks tööd tegema Itaaliasse kostja nõusolekul ja tegi seal tööd. Hageja leiab, et töölepingu lõpetamine on vormistatud tagantjärgi, kuna talle sellest ei teatatud. Nõuet seosest töölepingu lõpetamisega (töölepingu lõpetamise ebaseaduslikuks tunnistamise nõue, TLS § 117) hageja ei esitanud. Töö tegemist kostja tegevdirektorina Itaalias hageja tõendanud ei ole. Vaatamata kohtu ettepanekule tõendite esitamiseks, hageja tõendeid ei esitanud märkides, et võimalikud investorid ei soovi nende nimede avalikustamist. Kohus leiab, et kui hageja töötanuks Itaalias kostja jaoks alates maist 2004 kuni juunini 2007, s o üle kolme aasta, oleks seda võimalik ka tõendada. Nii pika perioodi vältel ei ole võimalik tööd teha ilma, et sellest mingitki tõendusmaterjali ei jääks. Töölepingu lõpetamise alused sätestab § 71. Kostja 02.06.2004 käskkirjaga vabastas kostja hageja töölt TLS § 86 p 6 alusel kuna hageja ei ilmunud tööle alates 10.05.2004. Tööleping hagejaga lõpetati tagasaiulatuvalt juhindudes TLS § 73 lg 3 ja TDVS § 12 lg 3. Kuna töölepingu lõpetamine TLS § 86 p 6 alusel on ühtlasi distsiplinaarkaristus, tuleb järgida töötajate distsiplinaarvastutuse seaduses (TDVS) ettenähtud reegleid. Kooskõlas TDVS § 12 lg 1 on distsiplinaarkaristus määratud päevast, mil töötaja andis allkirja dokumendile, millega tööandja vormistas karistuse. Kui töötaja ei märkinud sellele dokumendile allkirja andmise kuupäeva, siis loetakse karistus määratuks dokumendi koostamise päevast. Kohtu hinnangul sai hageja käskkirjast teada 04.09.2007, mil tema esindaja sai koos kostja vastusega käskkirja kohtu poolt saadetuna. Tulenevalt TLS § 117 oli hagejal õigus vaidlustada töölepingu lõpetamist, kui ta leidis, et tööleping lõpetati ebaseaduslikult. Hageja töölepingu lõpetamist ei vaidlustanud. Sellest tulenevalt lõppes poolte vaheline tööleping kostja 02.06.2004 käskkirjas
2-07-24942 märgitud ajal - alates 11.maist 2004. Kuna hageja ei olnud kostjaga töösuhtes ajal, mille eest ta nõuab palka ja puhkuse hüvitist, puudub hagi rahuldamiseks alus ja hagi tuleb jätta rahuldamata. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu ei kuulu rahuldamisele ka viivisenõue. Juhindudes TsMS § 162 lg 1 tuleb seoses hagi rahuldamata jätmisega menetluse kulud jätta hageja kanda. Kooskõlas § 174 lg 1 on kostjal õigus esitada menetluskulude rahalise kindlaksmääramise nõue 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.