Võlaõigus › Muud lepinguvälised kohustused

Harju Maakohus Kentmanni tn kohtumaja

Kohtunik

Lukiina Vismann

Määruse tegemise aeg ja koht

29. aprill 2008.a

Tsiviilasja number

2-07-21173

Tsiviilasi

EM ja SG hagi Eesti Vabariigi ja PK vastu au ja väärikuse kaitseks. Hagiavalduse läbivaatamata jätmine, kirjalikus menetluses

Menetlustoiming Menetlusosalised

Hageja: EM; Hageja: SG; Hagejate esindaja: Mihhail Ioffe (ik XXX, eluk XXX) Kostja: Eesti Vabariik Kaitseministeeriumi kaudu, esindaja adv Iivi Otto (Advokaadibüroo Teder, Glikman&Partnerid XXX) Kostja: PK(ik XXX, eluk XXX)

RESOLUTSIOON

Jätta EM ja SG hagi Eesti Vabariigi ja PK vastu au ja väärikuse kaitseks läbivaatamata. Tühistada 20.05.2008 kell 10.00 määratud istungi toimumise aeg, kuna seoses taotluste lahendamisega kohus jätab hagi läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud 04.06.2007.a. esitasid hagejad Harju Maakohtule Kentmanni Kohtumajale hagiavalduse Eesti Vabariigi ja PK vastu au ja väärikuse kaitseks. 30.07.2007.a. esitasid kostjad taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks. Kostjad on seisukohal, et hagejatel puudub õigus pöörduda kohtusse I.M.S au ja väärikuse kaitseks. Hagist ei selgu üheselt, kelle õiguste ja huvide kaitseks on hagi esitatud. Hagejad leiavad hagis, et kostja PK poolt koostatud ajalooline õiend sisaldab I.M.S solvavaid ja teotavaid ebaõigeid andmeid. Seega on hagist tulenevalt rikutud I.M.S au ja väärikust. VÕS § 1047 lg-st 4 nähtuvalt saab ebaõigete andmete ümberlükkamist nõuda üksnes kannatanu ehk isik, kelle õigusi ebaõigete andmete avaldamisega rikuti. Vastavalt TsMS § 3 lg-le 2 saab isik pöörduda kohtusse teise isiku või avalikkuse eeldatava seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks üksnes seaduses ettenähtud juhtudel. Hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejatele õiguse pöörduda kohtusse oma isa au ja

väärikuse kaitseks. Hagejad märgivad üksnes, et õiendi avaldamisega valitsuse kodulehel on Eesti Vabariik rikkunud hagejate õigust oma isa mälestuse austamisele, kuid ei selgita, kuidas on nimetatud õigus käsitletav „isikliku“ õigusena VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja § 1046 ning § 1047 tähenduses. Kostjad on seisukohal, et „õigus isa mälestuse austamisele“ ei kujuta endast nimetatud paragrahvides sätestatud isiklikku õigust. 21.09.2007.a. esitasid hagejad enda arvamuse kostjate seisukoha kohta. Hagejad on seisukohal, et 22.09.1944.a. langenud kapten I.S ei saa ise antud avaldusega kohtusse pöörduda. Isiku surma puhul pärivad tema lähisugulased surnu varalised ja mittevaralised õigused ning sellega seotud õigused ning kohustused. Hagejad leiavad, et antud juhul kostjate levitatud andmed selle kohta, et avaldajate isa sooritas kriminaalkuriteo ja oli selle eest hukatud, puudutab otseselt avaldajate seadusega kaitstud huve ja õigusi. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud hageja ja kostjate seletustega ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3 lg 1 järgi kohus menetleb tsiviilasja, kui isik pöördub seaduses sätestatud korras kohtusse oma eeldatava ja seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks. Kohus leiab, et hagejatel ei ole õigust või huvi, mille kaitseks nad hagi on esitanud. Vastavalt kohtule esitatud sünnitunnistusele (tl 7) on hagejate isaks I.M.S . Kohus on seisukohal, et hagejatel puudub õigus pöörduda kohtusse oma isa - I.M. S au ja väärikuse kaitseks. VÕS § 1047 lg 4 kohaselt võib ebaõigete andmete avaldamise korral kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas andmete avaldamine oli õigusvastane. Sellest tulenevalt ei saa teised isikud peale kannatanu nõuda andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist ning sellel alusel hagejate õiguste rikkumine ei ole üldse võimalik. TsMS § 3 lg 2 kohaselt kui isik pöördub kohtusse teise isiku õiguse või huvi kaitseks, menetleb kohus seda vaid seaduses ette nähtud juhul. Kohus nõustub kostjate seisukohaga, et hagejad ei ole viidanud ühelegi seadusele, mis annaks antud juhul hagejatele õiguse pöörduda kohtusse oma isa au ja väärikuse kaitseks. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et esitatud hagiga ei ole võimalik hagejatel taotletud eesmärki saavutada. TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbivaatamata juhul, kui hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes üldse võimalik, eeldades hageja esitatud faktiliste väidete õigsust või hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset või kui hagiga ei ole seda eesmärki võimalik saavutada. Nimetatud säte võimaldab kohtul kontrollida hagi edulootusi ja lootusetuid hagisid mitte menetleda. Antud säte on kooskõlas menetluse ökonoomika põhimõttega ning kohtu ja menetlusosaliste kulude vähendamisega. Seega kui kohus leiab, et hagi ei saa TsMS § 423 lg 2 p 1 ja 2 märgitud aluste esinemisel rahuldada, on otstarbekas see hagi jätta läbi vaatamata. Ka Riigikohus oma lahendis 3-2-1-164-05 on viidanud sellele, et õigusliku huvita esitatud hagi puhul võib kohus jätta sellise hagi läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 alusel. Menetluskulude jaotus Tulenevalt TsMS § 168 lg 2 kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui menetlus lõpetatakse määrusega. Asja läbivaatamata jätmisel tuleb juhinduda menetluskulude jaotamisel TsMS § 173 lg 1, mille kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas