lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-01-199/6

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 28.04.2008

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-01-199/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
28.04.2008
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
11 341
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-01-199

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtu koosseis

Kohtunik Merike Varusk

Määruse tegemise aeg ja koht

28.04.2008, Tallinn, Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-01-199

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi xxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlustoiming

Pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Võlgnik aktsiaselts xxx (pankrotis; registrikood xxx; asukoht xxx); pankrotihaldur vandeadvokaat Aivar Pilv (aktsiaselts Advokaadibüroo Aivar Pilv; asukoht Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn); pankrotihaldur vandeadvokaat Helmut Pikmets (aktsiaselts Advokaadibüroo Paul Varul; asukoht Ahtri 6a, 10151; võlausaldaja osaühing xxx (registrikood xxx; asukoht xxx).

esindajad

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada aktsiaselts xxx (pankrotis) pankrotimenetlus likvideerimata.

aktsiaselts xxx

2.Vabastada pankrotihaldurid Aivar Pilv ja Helmut Pikmets nende kohustustest aktsiaseltsi xxx (pankrotis) pankrotimenetluses.
3.Määrata pankrotihaldur Aivar Pilv’e töötasuks 37 000 (kolmkümmend seitse tuhat) krooni.
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Määrata pankrotihaldur Helmut Pikmets’a töötasuks 37 000 (kolmkümmend seitse tuhat) krooni.
5.Avaldada teade Teadaanded.

pankrotimenetluse

lõpetamise

kohta

väljaandes

Ametlikud

2-01-199

6.Edastada kohtumäärus teadmiseks Harju Maakohtu registriosakonnale.

Edasikaebe kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinn Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul määruse kättesaamisest.

Asjaolud Harju Maakohtu 31.05.2002 otsusega kuulutati välja aktsiaseltsi (edaspidi AS) xxx pankrot. Harju Maakohtu 01.07.2002 määrusega nimetas kohus AS xxx (pankrotis) pankrotihalduriks Kristina Kadaku, Harju Maakohtu 04.05.2004 määrusega on kohus nimetanud teiseks pankrotihalduriks Märko Tiisläri. Harju Maakohtu 08.12.2004 määrusega on kohus vabastanud AS xxx (pankrotis) pankrotihaldurid Kristina Kadaku ja Marko Tiisläri ning nimetanud uuteks pankrotihalduriteks Aivar Pilve ja Helmut Pikmetsa. 24.10.2005 on AS xxx (pankrotis) juhatuse liige Robert Jaani esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. 03.11.2005 toimunud AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul nõustusid võlausaldajad võlgniku taotlusega pankrotimenetluse lõpetamiseks ja pankrotihalduritele tehti ülesandeks teostada vajalikud toimingud. 09.11.2005 on kohtule esitatud AS xxx (pankrotis) võlausaldajate nõusolekud pankrotimenetluse lõpetamiseks (XV köide, tl 133-147). 20.06.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande, mille paluvad kinnitada ja lõpetada pankrotimenetluse. 19.12.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule täiendava selgituse lõpparuande juurde. 01.04.2008 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande täpsustuse. AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) pankrotihaldurid Aivar Pilv ja Helmut Pikmets on esitanud kohtule järgmise aruande:

1.Üldandmed, maksejõuetuse põhjus ja tekkimise aeg
1.1.Üldandmed AS xxx (pankrotis) asutati 1996. aastal. Äriühingu peamised tegevusalad olid piimatööstusele vajaliku tooraine varumine, turustamine ja müük. Tegevusaladeks tegevuse viimastel aastatel oli tütarettevõtetele tooraine (piima ja teiste põllumajandussaaduste) varumine ja nendele tootmisteenuse sisseost ning valmistoodangu (piima- ja lõssipulber) turustamine Eestis, Lätis ja Euroopas. 1997. aastal haldas AS xxx osaluse kaudu Pärnu, Viljandi, Paide ja Tartu piimatööstuseid. Läbi tütarühingute tehti suuri investeeringuid. Äriühingu 1996. aasta kasum oli 7,1 miljonit krooni, 1997. aasta kasum 34,8 miljonit krooni, millest oluline osa oli ekspordil Venemaale.
1.2.Maksejõuetuse põhjus ja tekkimise aeg 2000. aasta alguseks oli ettevõte sattunud äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kus oma kohustusi võlausaldajate ees ei suudetud enam täita. Peamise põhjusena saab siinkohal välja tuua Venemaa turu kadumise ja piimatööstusturul tekkinud madalseisu. Juba alates

2(30)

2-01-199 1998. aastast oli vähenenud toodangu müük Venemaale. Seoses ekspordi vähenemisega vähendati tootmist tütarühingutes: AS-s xxx, AS-s xxx ja AS-s xxx, täielikult konserveeriti AS xxx tehas Pärnus. 1998. aastal oli äriühingu kahjum 58,9 miljonit krooni, mis moodustus järgmiselt: 5 miljonit krooni AS xxx investeeringute mahakandmine, 7 miljonit krooni lootusetuid võlgasid Venemaal, 8 miljonit krooni lootusetuid nõudeid AS xxxvastu, 15 miljonit krooni toorpiima hinnalangusest tingitud kahjum, 25 miljonit krooni laovarude allahindamisest tekkinud kahjum. Äriühingu 1999. aasta kahjum oli 47,8 miljonit krooni. Koondati 400 kontsernis töötavat inimest. 2000. aastal jätkus tootmise vähendamine ja töötajate koondamine. Täitmata olid laenukohustused AS Hansapank ees, kes 2000. aasta alguses omandas suurema osa AS xxx aktsiatest aktsiakapitali vähendamise (47,7 miljoni krooni võrra) ja suunatud aktsiaemissiooni kaudu. Selliselt tagati ettevõtte omakapitali seadusele vastavus, kuid siiski märkis audiitor Deloitte & Touche järeldusotsuses 2000. aastaaruande kohta, et küsitav on firma edasise tegevuse jätkuvuse võimalus ning viidati võimalikule pankrotiohule. 18.02.2000 võõrandas võlgnik võlgnevuse katteks enamusosaluse AS-s xxx, AS-s xxx ning 100%-lise osaluse AS-s xxx ja ZAO Galaktika Hollandi ettevõttele G. van den Bergh Nijmegen B.V. Pärnus asuv AS zzz pankrotistus. Olemasolevaid ressursse arvestades otsustati tootmistegevus koondada ühte tehasesse - tütarühingusse AS xxx. Selle eesmärgi realiseerimiseks müüdi AS-le xxx osalus xxx AS-s, samuti enamus äriühingule kuulunud kaubamärkidest ja varast. Müüdi ka AS-le xxx (pankrotis) kuulunud Rannu juustutööstus. Võlgniku kahjum 2000. aastal oli ca 17 miljonit krooni. 2001. aastal oli majandustegevus minimaalne ja piirdus peaasjalikult vahendusega. Harju Maakohtule 01.10.2002 pankrotihaldur Kristina Kadak-Aruorg’i poolt esitatud pankrotihalduri ettekandest nähtub, et auditeerimata raamatupidamisbilansi andmetel oli 2001. aasta lõpuks äriühingu kahju ca 12 miljonit krooni. Kahjumi vähenemine oli tingitud varade võõrandamisest ja kohustuste ülekandmisest. Reaalsest majandustegevusest äritulu ei saadud. Käibevahendite nappus oli toonud aga siiski kaasa olukorra, kus varasematel aastatel võetud laenukohustusi ei suudetud täita, mis viiski ühingu pankroti väljakuulutamiseni.

2.Ülevaade pankrotimenetluse käigust
2.1.Pankrotimenetluse varasem käik Harju Maakohtu 20.12.2001 määrusega tsiviilasjas nr 2/1-2379/01/02 algatas kohus AS xxx pankrotimenetluse ja nimetas ajutiseks pankrotihalduriks vandeadvokaat Maire Armi. Harju Maakohutu 31.05.2002 otsusega kuulutas kohus välja AS xxx pankroti. 21.06.2002 valiti võlausaldajate poolt pankrotihalduriks K. Kadak, kes on oma 24.12.2004 tegevusaruandes selgitanud pankrotimenetluse aeglast kulgemist järgmiste põhjustega: „AS xxx (PANKROTIS) pankrotiotsus kaevati edasi ringkonnakohtusse. Tallinna Ringkonnakohtu 29.08.2002 otsusega jäeti pankroti väljakuulutamise otsus jõusse. Osalt on seetõttu veninud hagide esitamine kohtule, millised seondusid vara tagasivõitmisega, samuti lükati kohtu poolt pankrotihalduri taotlusel kahel korral menetluse äärmiselt suure mahu tõttu edasi võlausaldajate nõuete kaitsmise koosolek, mis toimus alles 14.02.2003.”

3(30)

2-01-199 Peale nimetatud kuupäeva said alguse olulised vaidlused võlanõuete üle, kuna koosolekul vaidlustati enamus nõudeid. Kokku esitati 19 nõudeavaldust, kolm neist esitati hilinemisega. Üks võlausaldaja suurendas oma nõuet hilisema avaldusega. 18.06.2004 võlausaldajate üldkoosolekul kinnitati lisaks K. Kadak’ule ametisse teine pankrotihaldur Marko Tiislär. 07.10.2004 esitas M. Tiislär taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri ametikohalt, andes täiendavalt nõusoleku jätkata pankrotihalduri kohustuste täitmist maksimaalselt kuni 10.12.2004. 08.11.2004 esitas M. Tiislär ka viimase tegevusaruande. 22.11.2004 esitas K. Kadak kohtule taotluse tema vabastamiseks pankrotihalduri kohustustest.

2.2.Dokumentatsiooni ülevõtmine endistelt halduritelt ja sellega seotud tegevuse korraldamine
2.2.1.Harju Maakohtu 08.12.2004 määrusega tsiviilasjas nr 2/1-2379/01/04 vabastati AS xxx (pankrotis) pankrotihaldurid K. Kadak ja Marko Tiislär pankrotihaldurite kohustustest ning uuteks AS-i xxx (pankrotis) pankrotihalduriteks nimetati vandeadvokaadid Aivar Pilv ja Helmut Pikmets. Sama kohtumäärusega kohustati K. Kadakut ja M. Tiisläri andma pankrotimenetluse dokumentatsioon uutele pankrotihalduritele A. Pilvele ja H. Pikmetsale akti alusel üle hiljemalt 15.01.2005. Pankrotimenetluse dokumentatsiooni üleandmine võttis lõplikult oluliselt kauem aega ja oli tingitud eelkõige endise pankrotihalduri K. Kadaku tegevusetusest. Seetõttu kujunes lõplikuks dokumentide (mis käesoleval ajal on pankrotihaldurite käsutuses ja millest antud menetluses on lähtutud) üleandmise ajaks tegelikult 2005. aasta märtsikuu.
2.2.2.28.12.2004 allkirjastati M. Tiisläri ja A. Pilve poolt dokumentide üleandmisevastuvõtmise akt, millega M. Tiislär andis üle viimased tema valduses olnud AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvad dokumendid. Kõnesolevad dokumendid moodustasid aga vaid tühise osa pankrotimenetlusega seonduvast dokumentatsioonist, sest suur enamus oli pankrotihaldur K. Kadaku (ca 40 köidet) ja AS KPMG Estonia valduses (ca 60 üldise sisuloeteluna kirjeldatud köidet) audiitoritele kohtu poolt esitatud küsimustele vastamiseks.
2.2.3.K. Kadak saatis tema valduses olnud dokumendid postiga Advokaadibüroosse Aivar Pilv, kuid ise dokumentide üleandmisele kokkulepitud kuupäevaks (13.01.2005) ei ilmunud. Uued haldurid ei pidanud võimalikuks dokumente sellisel kujul vastu võtta, sest K. Kadak oli 20.12.2004 eelnevalt avaldanud, et tema käsutuses ei ole kõiki AS-i xxx (pankrotis) majandustegevust puudutavaid dokumente. Tegelik dokumentide üleandmine uutele halduritele ja selle nõuetekohane vormistamine toimus K. Kadaku esindaja A. Ratso vahendusel 19.01.2005, mille kohta on vormistatud ka üleandmise-vastuvõtmise akt. Viimane puudutab ainult neid dokumente, mis anti uutele halduritele faktiliselt üle.
2.2.4.Endise pankrotihalduri K. Kadaku poolt AS-s xxx hoiustatud dokumentide (ca 170 köidet) üleandmist nimetatud kuupäeval ei toimunud. Varasemalt oli endine pankrotihaldur kinnitanud, et vaatamata enam kui kaks ja pool aastat kestnud menetlusele on AS-s xxx

4(30)

2-01-199 hoiustatud dokumendid korrastamata ja süstematiseerimata. Seetõttu pidasid uued haldurid loomulikuks ja pankrotimenetluse nõuetega kooskõlas olevaks enne dokumentide üleandmist nende korrastamist endise halduri poolt. K. Kadak oli sellest kohustusest teadlik nii kogu varasema menetluse ajal kui ka alates oma pankrotihalduri kohustustest vabastamiseks avalduse esitamisest 17.11.2004. Samuti märkisid dokumentide korrastamise vajadust uued haldurid oma kohtumisel K. Kadakuga detsembris 2004. a. Uued haldurid pöördusid korduvalt nimetatud ettepanekuga K. Kadaku poole ka kirjalikult, kuid see jäi tulemusteta. Tulenevalt asjaolust, et K. Kadak ei korrastanud ega andnud uutele pankrotihalduritele üle tema valduses olevaid AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlusega seonduvaid täiendavaid dokumente (K. Kadaku poolt eelnevalt väidetult mahus ca 160-170 köidet materjali), pikendas A. Pilve ja H. Pikmetsa taotlusel Harju Maakohus oma 11.01.2005 määrusega dokumentide üleandmise tähtaega kuni 31.01.2005. Lisaks kohustati K. Kadakut andma Harju Maakohtule ja pankrotihalduritele iganädalaselt kirjalik ülevaade dokumentatsiooni korrastamise ja arhiveerimise käigust. Uued haldurid on teinud avalduse kohtu kaudu K. Kadakule dokumentatsiooni korrastamiseks ja nõuetekohaseks üleandmiseks 28.12.2004 ja 10.02.2005, kuid K. Kadak ei ole kohtu korduvatele korraldustele reageerinud. 01.03.2005 saatis AS xxx pankrotihalduritele teate hoiulepingu ülesütlemise kohta (põhjusel, et tasumata oli 23.12.2004 väljastatud arve summas 28 000 krooni kogu hoiulepingu kehtivuse aja kohta) ja palunud dokumendid uutel halduritel vastu võtta hiljemalt 01.04.2005. Haldurite nimel teatati 30.03.2005 AS-le xxx, et uued haldurid on valmis ja huvitatud kõnesolevad dokumendid vastu võtma tingimusel, et nende üleandmine toimub K. Kadaku osavõtul ning üleantavate dokumentide loetelu on eelnevalt esitatud halduritele tutvumiseks, samuti on vormistatud üleandmiseks vajalikud dokumendid. AS xxx haldurite kirjale ei vastanud, mistõttu kordasid haldurid 06.05.2005 oma vastavasisulist teadet. AS xxx 09.05.2005 vastuse kohaselt ei ole dokumente hoiustatud hoidja juures nimekirja kohaselt, mistõttu ei saa hoidja vastavaid nimekirju halduritele väljastada. Samuti teatas hoidja, et ei pea võimalikuks koostada dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akte, sest tal puudub ülevaade dokumentidest. 19.05.2005 käisid pankrotihaldurid AS xxx arhiivis kohapeal tutvumas hoiustatud dokumentidega ja koostasid sellekohase akti. Pankrotihaldurid tuvastasid järgmist: AS Sagro arhiivi pääseb ainult koos AS xxx juhatuse esimees Kalle Reiter’iga, kelle käsutuses on arhiivi võtmed. Viimase kinnitusel kellelgi teisel arhiivi juurdepääs puudub. Peale haldurite vahetust (08.12.2004) ei ole ükski võlgniku pankrotihaldur arhiivis käinud. Koos AS xxx (pankrotis) dokumentidega on samas ruumis hoiustatud ka AS Sagro dokumendid. Pankrotihaldurid tutvusid arhiivis olevate dokumentidega, lähtudes neile eelnevalt K. Kadaku poolt 19.01.2005 üle antud CD-l salvestatud dokumentide loetelust, mis oli kantud paberkandjale. Dokumentide loetelu alusel tuvastasid haldurid pistelisel vaatlusel ja toimikutega tutvumisel, et CD-l kajastatud informatsioon ja arhiivis olev dokumentatsioon langesid oma numeratsioonilt ja sisult kokku. Hoiustatud dokumendid hõlmavad ajavahemikku 1998-1999.a, mis on eeldatavalt korrastatud ja arhiveeritud enne võlgniku pankrotimenetluse algust. Kõik nimetatud dokumendid olid köidetud toimikuteks ja arhiveeritud nõuetekohaselt arhiveerimiskarpidesse koos vastava numeratsiooni kajastamisega karbil. Ajavahemiku 2000 – 2001.a kohta arhiveeritud dokumente hoiuruumis ei tuvastatud.

5(30)

2-01-199 Lisaks nimetatud dokumentidele tuvastati hoiuruumi kapis AS xxx (pankrotis) dokumente, mis ei olnud korrastatud arhiveerimisnõuete kohaselt. Dokumendid asusid kiirköitjates ühes kastis ja ühel riiulil. Seal oli ca 10 kiirköitjat ja lahtiseid dokumente. Esialgsel tutvumisel tundus, et tegemist on pigem vähetähtsate ja pankrotimenetluse seisukohalt ebaoluliste dokumentidega. Muid dokumente ei tuvastatud. Seega ei tuvastatud hoiustatud dokumentide hulgas ka ca 170 korrastamata ja süstematiseerimata toimikut, mille olemasolule oli varasemalt korduvalt viidanud endine haldur K. Kadak. Samuti ei leitud võlgniku 2000-2001.a majandustegevust puudutavaid dokumente. Antud asjaolu väärib olulist tähelepanu, kuna KPMG Estonia audiitorid on ajavahemikus november 2004. a kuni veebruar 2005. a läbiviidud audiitorkontrolli raames korduvalt avaldanud, et võimatu on anda kõikehõlmavaid vastuseid võlgniku majandustegevuse kohta põhjusel, et dokumentatsioon on puudulik oluliste majandustehingute osas. Samas märkisid nad, et neile anti dokumendid üle K. Kadak poolt kinnitusega, et see on 2000-2001 majandusaasta kohta täielik. Haldurid viitavad siinkohal, et ka varasemalt oli K. Kadak väitnud, et vastavad dokumendid on olemas. See nähtub ka teise endise pankrotihalduri M. Tiisläri ettekandest pankrotitoimkonnale, kus viimane selgitab, et on korduvalt pöördunud K. Kadaku poole küsimusega, kus asuvad võlgniku raamatupidamise dokumendid alates perioodist 01.01.1999 K. Kadak on vastuseks väitnud, et need peaksid olemas AS Sagro arhiivis. Märkimist väärib siinkohal asjaolu, et ka 2004. aasta sügisel, kui arhiiviga käis tutvumas M. Tiislär, vastavaid dokumente sealt teise halduri poolt ei leitud. Eeltoodu alusel peavad pankrotihaldurid vajalikuks rõhutada, et nende ametis oldud aja jooksul ei ole olnud võimalik saada kõikehõlmavat ja täpset ülevaadet võlgniku majandustegevust kajastavate dokumentide osas. Seda vaatamata korduvatele pöördumistele K. Kadaku poole, üleantud dokumentide läbitöötamisele ning AS-s Sagro hoiustatud dokumentidega tutvumisele. Taoline olukord on oluliselt raskendanud lõplike järelduste tegemist võlgniku tegeliku majandusliku seisu suhtes aastatel 2000. a ja 2001. a ning võlgniku kohustuste ja nõuete selgitamist. Samale asjaolule on korduvalt viidanud ka KMPG Estonia audiitorid. K. Kadaku tegevusetus dokumentide korrastamata ning üle andmata jätmisel on oluliselt takistanud uute pankrotihaldurite poolset tegevust pankrotimenetluse läbiviimisel ning ilmselgelt raskendanud ka AS xxx (pankrotis) huvide efektiivset kaitset pankrotimenetlusega seonduvates kohtuvaidlustes. Seda eriti olukorras, kus tuginedes pankrotiseaduse §-le 118 lg 2 lõppes kolmeaastane haginõuete esitamise tähtaeg 31.05.2005 ning uued haldurid asusid ametisse alles 08.12.2004. Kogu vajaliku dokumentatsiooniga ja audiitorite järeldustega oli võimalik sisuliselt tööd teha alates 10.03.2005 (viimased täpsustatud andmed saadi aprillis 2005) ehk sisuliselt kaks kuud enne nõuete esitamise tähtaja lõppemist, mis on menetluse mahtu ja keerukust arvestades ilmselgelt ebapiisav. Eelneva aja jooksul (enne 08.12.2004) ehk mitme aasta vältel tagasivõitmise nõuetega põhjalikult menetluses ei ole tegeletud (mida kinnitab ka sellekohaste dokumentide väga tagasihoidlik kogus menetlusdokumentide ülevõtmise hetke seisuga). Uutel halduritel kulus märkimisväärne aeg formaalsete küsimuste lahendamiseks (dokumentide ülevõtmiseks, dokumentide koosseisu tuvastamiseks, vaidlusteks endise pankrotitoimkonnaga menetluse läbiviimise üle, suhtlemiseks ja informatsiooni saamiseks K.Kadakuga ning korduvate järelepärimiste tegemiseks, aga ka audiitoritele täiendavate ja täpsustavate küsimuste esitamisega jne), selle asemel, et tegeleda pankrotimenetluse sisuliste küsimustega.

6(30)

2-01-199

2.3.AS xxx (pankrotis) raamatupidamise audiitorkontroll
2.3.1.Võlgniku majandusliku seisu selgitamisel omas olulist tähtsust läbiviidud audiitorkontroll. 29.09.2004 määras Harju Maakohus endiste pankrotihaldurite taotlusel AS xxx (pankrotis) 2001. majandusaasta auditeerimiseks audiitorkontrolli. Kohus pidas audiitorkontrolli määramist põhjendatuks seetõttu, et 31.12.2001 lõppenud majandusaasta aruanne on auditeerimata ning eelmine audiitor on väidetavalt keeldunud majandusaasta aruande auditeerimisest põhjusel, et puuduvad raamatupidamise algdokumendid. Audiitorkontrolli läbiviimine tehti ülesandeks AS-le xxx. 29.09.2004 sõlmiti erikontrolli läbiviimiseks kliendileping AS-ga xxx.
2.3.2.AS xxx teostas erikontrolli perioodil 29.09.2004 kuni 13.04.2005. Esialgne märgukiri teostatud tööde kohta esitati 28.01.2005. Hiljem on pankrotihaldurid korduvalt taotlenud esialgse märgikirja täiendamist (haldurid on esitanud sellekohased taotlused 25.01.2005, 04.03.2005). AS xxx on esitanud vastuskirjad 28.01.2005, 11.03.2005 ja 13.04.2005. Harju Maakohtu 29.09.2004 määruse alusel audiitorkontrolli läbiviimiseks audiitorbüroole AS-le xxx ettenähtud dokumendid anti 04.02.2005 AS xxx esindaja Maret Tambeki poolt pankrotihaldur H. Pikmetsale vastavalt üleandmise-vastuvõtmise aktile üle.
2.3.3.AS xxx märgukirja ja täpsustuste põhjal saab ASi xxx (pankrotis) 2000-2001 aastate raamatupidamise kohta välja tuua järgmised asjaolud: 1) Audiitorid rõhutasid, et kindlasti ei ole neile esitatud kõikehõlmav raamatupidamisdokumentatsioon. Puudu on suur osa 2000-2001 aastate algdokumentidest. 2) AS xxx (pankrotis) raamatupidamine ei vastanud hea raamatupidamistava ja seadusandluse nõuetele. Raamatupidamise andmete alusel ei olnud võimalik kõikehõlmavalt seostada raamatupidamise algdokumente raamatupidamisregistrites kajastatud informatsiooniga, ja vastupidi, mis ei vasta hea raamatupidamistava ja seaduse nõuetele. Kõiki AS xxx (pankrotis) poolt teostatud pangamakseid ja – laekumisi ei toeta raamatupidamise algdokumendid. Väljamaksetest puudusid algdokumendid 65 miljoni krooni kohta, võimalik ei ole tuvastada kellele on raha tasutud. 3) AS xxx (pankrotis) raamatupidamises puudusid tehingute selgitustes enamasti nii ostuarvete arvele võtmisel kui ka tasumisel viited konkreetsele arvele. Samuti kasutati ostuarvete tasumisel palju tasaarveldusi ja arvete tasumisi täissummades. Selline kajastamine ei võimalda usaldusväärselt tasumisi ja tasaarveldusi seostada konkreetsete ostuarvetega pelgalt pearaamatu baasil. Raamatupidamisprogrammis ega raamatupidamisdokumentides ei õnnestunud leida muid registreid või andmeid, kuidas tasaarveldused ja tasumised konkreetsete ostuarvetega seoti ning millistest tasumata arvetest võlgnevuse jääk 31.12.2001. aasta seisuga koosnes. 4) AS xxx (pankrotis) raamatupidamise dokumentatsiooni alusel ei ole audiitoritel võimalik anda hinnangut ühingu varadele ja kohustustele. 5) AS xxx (pankrotis) ja AS xxx ja AS-i xxx vahel toimunud pangamaksete ja – laekumiste kontrolli tulemusel selgus, et algdokumente ja tehinguid ei olnud võimalik seostada. Puuduvad koondkannete aluseks olevad koonddokumendid.

7(30)

2-01-199 6) OÜ xxxnõude aluseks olevad dokumendid ei olnud kõikehõlmavalt vastavuses AS xxx (pankrotis) raamatupidamise dokumentidega. Raamatupidamises puudusid olulised algdokumendid. Raamatupidamise kannete alusel ei ole võimalik lõplikult selgitada AS xxx (pankrotis) kohustuste sisu AS-i xxx ja xxx AS-i ees. Puuduvad nõutud kirjendid raamatupidamiskannete sisustamiseks. 7) AS xxx (pankrotis) poolt tasutud piimarahadega seonduvalt asusid audiitorid valikulise kontrolli tulemusel (esialgsete talunike poolt müüdud piima koguste ning kokkuostu aruannete alusel) seisukohale, et erinevusi kontrollitud kogustes ei olnud ja aruande summad kajastusid korrektselt AS xxx (pankrotis) raamatupidamises. Piimarahade väljamaksete osas ilmnesid mõningased summalised erinevused. Väljamakseid oli tehtud enam, kui raamatupidamise programmis oli kajastatud. Seega kinnitab audiitorite arvamus haldurite kahtlusi selles osas, et AS xxx (pankrotis) raamatupidamine ei kajasta adekvaatselt võlgniku õigusi ja kohustusi, samuti tema poolt tehtud majandustehinguid. Võlgniku raamatupidamine ei vasta raamatupidamise seadusele ja heale raamatupidamise tavale. Antud arvamusest lähtuvalt oli halduritel nii iseseisvalt teostatud töö kui ka audiitorite järelduste alusel äärmiselt keeruline välja selgitada võlgniku majandustegevust kahjustanud tehingute ringi ja rahalist maksumust. Lähtudes olemasolevast informatsioonist ja nõuete esitamise tähtaja lõppemisest 31.05.2005 pidasid haldurid ajapuuduses põhjendatuks esialgselt kõigi vähegi küsitavate tehingute vaidlustamist tagasivõitmise korras eeldusel, et vaidluse käigus selgub sisuline nõude põhjendatus ka vastaspoole vastuväidete ja esitatud tõendite alusel. Seetõttu esitati tagasivõitmise hagid reservatsiooniga, et need võivad osutuda põhjendamatuteks. Samas tuli lähtuda kohustusest kaitsta kõigi võlausaldajate huve ja õigusi.

2.4.Endiste pankrotihaldurite poolt algatatud menetlused ja teostatud toimingud
2.4.1.Nõude tunnustamise menetlused 1) OÜ xxx nõude tunnustamise hagi AS xxx (pankrotis) ja G. Van den Bergh Nijmegen vastu pankrotimenetluses summas 49 947 508.82 krooni (Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja, tsiviilasi nr 2-03-130, endine nr 2/1-212/03/OL). OÜ xxx nõude esemeks oli: AS-lt xxx omandatud nõuded kogusummas 24 725 201.78 krooni ja xxx AS-lt omandatud nõuded kogusummas 25 222 307.04 krooni. 2) OÜ xxx nõude tunnustamise hagi AS xxx (pankrotis) vastu summas 8 494 550.46 krooni (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1-211/03/05). OÜ xxx nõude esemeks oli: OÜ-lt xxx omandatud võlanõue summas 3 063 352.84 krooni ja võlanõue summas 5 431 197.62 krooni.
2.4.2.Tagasivõitmise ja muud hagid Uute pankrotihaldurite ametisse nimetamise ajaks oli varasemate pankrotihaldurite poolt algatatud vaid järgmised menetlused: 1) AS xxx (pankrotis) hagi xxx, xxx ja xxx vastu aktsiate müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja aktsiate pankrotivarasse mõistmise nõudes (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/11328/02/04).

8(30)

2-01-199 2) AS xxx (pankrotis) hagi AS xxx vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 109 789 000 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes (Tartu Maakohtu Põlva kohtumaja tsiviilasi nr 2-04-1567, endine nr 2-291-04). 3) AS xxx (pankrotis) hagi xxx vastu kahju hüvitamise summas 2 417 000 krooni nõudes seoses AS-le xxx (pankrotis) kuulunud Nisu tn 1 hoone ja sisustuse võõrandamisega xxx Incle (Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja tsiviilasi nr 2-04-1253, endine nr 2-460-04).

2.4.3.Kohtuvaidlus Ukrainas Eelnevast pankrotimenetluses oli alustatud ka kohtuvaidlus Ukrainas (vaidlus külmhoone ja selle sisustuse omandiõiguse üle – tsiviilasi nr 26/160D). Menetluses üleantud dokumendid vaidlusega seotud selget ja arusaadavat informatsiooni ei sisaldanud. Seetõttu pöördusid uued haldurid K. Kadaku poole kohtuvaidluse käigust ülevaate saamiseks. K. Kadak ei suutnud arusaadavalt ja usutavalt selgitada kohtuvaidluse seisu ja sellega seotud märkimisväärseid kulutusi õigusabile, samuti õigusabi osutava isiku tausta. Seetõttu olid haldurid sunnitud asjaolude selgitamiseks tegema nii iseseisvalt kui ka kohtu abi kasutades järelepärimisi Ukrainasse. Arvukate järelepärimiste tulemusena on teada järgmine: - K. Kadak on 20.12.2004 toimunud kohtumisel selgitanud, et esialgne AS xxx (pankrotis) hagi jäeti rahuldamata; - 17.08.2004 on võlgniku esindaja äriühing Interkonsalt esitanud kaebuse Ülemkohtule. Ukrainas 26.08.2004 peetud koosoleku protokolli kohaselt (osalesid K. Kadak, A. Ratso ja Interkonsalt esindaja A. Kuznetsov) on kaebus võetud Ülemkohtu menetlusse. Protokolli kohaselt oli eeldatavaks kohtulahendi ajaks märgitud 2004. a oktoober; - uute haldurite menetlusse asumise hetkel ega järgnenud perioodil ei ole õnnestunud K. Kadaku ega ka AS xxx (pankrotis) Ukraina poolse esindaja kaudu informatsiooni saada kohtulahendi tulemuse kohta. Puudub informatsioon isegi selle kohta, kas ja kuna kohtuotsus on tehtud; - pankrotihaldur Aivar Pilv on 05.04.2005 pöördunud kirjaliku järelepärimisega nii faksi kui ka kirja teel kohtuvaidluse seisu ja tulemuste kohta OOO xxxväidetava esindaja A. Kuznetsovi poole. Vastust pöördumistele saabunud ei ole. Kiri saabus tagasi märkega, et vastav äriühing kirjal märgitud aadressi ei tegutse (kiri saadeti õigusabilepingus toodud aadressile). Korduvale faksiga saadetud taotlusele 20.04.2005 ei ole samuti vastastatud. OOO xxx sõlmitud lepingus näidatud telefoninumbrile helistades vastatakse, et tegemist on korteriga; - Ukraina kohtuvaidlusega seotud asjaolude selgitamiseks on pankrotihaldurid pöördunud järelepärimisega ka täiendavalt K. Kadak poole. 25.04.2005 esitatud järelepärimises esitati hulgaliselt küsimusi AS xxx (pankrotis) nimel õigusabilepingu sõlmimise asjaolude, õigusabi tasustamise põhimõtete ja sisulise töö kontrollimise kohta. K. Kadak vältis 04. 05.l 2005 antud vastuses suurele osale küsimustele vastamist. Sellega seoses pöördusid haldurid 12.05.2005 ja 06.06.2005 korduvate järelepärimistega uuesti K. Kadaku poole. Viimaselt sisulist informatsioon OOO xxx kontaktandmete kohta ja tsiviilvaidluse tulemuste kohta ei saadud. Samuti ei ole endine haldur suutnud selgitada õigusabikulude (summas ca 50 000 USD) põhjendatust sellises olukorras, kus ASi xxx (pankrotis) esindajaga Ukrainas ei ole isegi võimalik suhelda; - vaidlusega seotud tegeliku olukorra väljaselgitamiseks pöördusid pankrotihaldurid 17.05.2005 taotlusega järelvelvet teostava kohtuniku poole, et viimane esitaks

9(30)

2-01-199 Justiitsministeeriumi kaudu järelepärimise Ukraina Ülemkohtule ja alamalseisvatele kohtutele antud kohtuvaidluse lahendamise käigu ja kohtuotsuste kohta. 13.06.2005 on kohus esitanud Justiitsministeeriumile taotluse kahe järelepärimise tegemiseks: 1) taotluse esitamiseks Ukraina Justiitsministeeriumile – OOO xxx kontaktandmete ja tegutsemise kohta andmete saamiseks; 2) taotluse esitamiseks Ukraina kompetentsele kohtule küsimusega, mis staadiumis on tsiviilasja nr 26/160D menetlus ning kas on algatatud ka muid menetlusi? 07.07.2005 on vastavasisulised taotlused saadetud Justiitsministeeriumi poolt Ukrainasse. Vastust taotlustele ei ole kuni käesoleva ajani saadud ja selle tõenäosust tuleb haldurite arvates käesoleval ajal hinnata minimaalseks. See aga ei võimalda saada selget ja kontrollitavat ülevaadet Ukrainas toimunud kohtumenetlusest ja sellega seoses tehtud kulutustest. Halduritel puuduvad iseseisvad võimalused täiendavaks informatsiooni hankimiseks. Halduritele teadaolev informatsioon AS xxx (pankrotis) Ukrainas tegutsenud tütarettevõtja xxx kohta: xxx registrijärgses asukohas ettevõte puudub; xxx puudub kinnisvara; OMP xxx pangakontodel puudub raha; xxx ei ole tütarettevõtjaid ega muid organisatsioone, mida oleks asutatud; xxx puuduvad teiste ettevõtetega sõlmitud ühise tegutsemise lepingud. Eelnimetatud informatsioon pärineb xxx likvideerimisaruande, likvideerimisbilansi ja majanduskohtu otsuse likvideerimise kohta koopiatest. Likvideerimisbilansist nähtub, et xxx puudub igasugune vara. Haldurid on pankrotitoimkonda olukorrast Ukraina vaidlusega ja xxx likvideerimisest informeerinud. Toimkond on arvamusel, et pankrotimenetluse võib olenemata olukorrast Ukraina kohtuvaidlusega lõpetada, arvestades, et puuduvad ka vahendid vaidluse jätkamiseks.

2.4.5.Kriminaalmenetluse alustamise avaldused xxx ja xxx suhtes
2.4.5.1.22.11.2004 esitas K. Kadak Põhja Ringkonnaprokuratuurile avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks xxx suhtes KrK § 143 lg 21 tunnustel, mille kohaselt nimetatud isik AS xxx esindajana sõlmis 12.11.1999 Hollandi Kuningriigis registreeritud äriühingu xxx. laenulepingu, millega Hollandi äriühing andis AS-le xxx laenuks 1 500 000 USD. Nimetatud laenulepingu alusel saadud summat ei ole xxx AS-le xxx üle andnud, vaid on selle ebaseaduslikult omastanud. Seega esitas endine pankrotihaldur avalduse menetluse algatamiseks pärast kuriteo aegumistähtaja möödumist ning kriminaalmenetlus jäeti viidatud põhjusel alustamata, kuna kuriteo toimepanemisest oli möödunud enam kui viis aastat (kuni KarS jõustumiseni kehtinud KrK § 53 lg 1 p 2) ja prokuratuur juhindus kriminaalmenetluse alustamata jätmisel KrMS § 193 lg 1. Esinesid KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud (kuriteo aegumistähtaeg oli möödunud).
2.4.5.2.23.12.2003 esitas K. Kadak Põhja Politseiprefektuurile avalduse Kars § 385 lg 1 ja KarS § 384 tunnustel xxx suhtes järgmistel asjaoludel: 31.05.2002 kuulutati välja AS xxx pankrot. AS-le xxx (pankrotis) kuulub 100% osalus Ukraina Vabariigis asuvas äriühingus xxx, mida kuni 09.07.2003 juhtis tegevdirektorina xxxi. xxx kuulus külmhoone, mille viimane võõrandas 10.04.2002 OÜ-le xxx 1 200 000 krooni eest, millest pool on väidetavalt tasutud ning 50% summast kuuluks tasumisele aastal 2006. Pankrotivarasse nimetatud tehingust raha ei ole laekunud. xxx on sellise tegevusega andnud

10(30)

2-01-199 põhjendamatuid soodustusi pankrotivara omandanud isikule ning kahjustanud oluliselt AS xxx (pankrotis) võlausaldajate huve. Samuti varjas xxx AS xxx (pankrotis) tütarfirma juhina pankrotihalduri eest andmeid, millel on oluline tähtsus pankrotivara suuruse hindamise seisukohast. Kriminaalmenetlus jäeti prokuratuuri poolt alustamata territoriaalsuspõhimõttele viidates põhjusel, et võimalikud kuriteod olid toime pandud Ukraina territooriumil, alludes seega ka Ukraina Vabariigi kriminaalseadusele. Samuti märgiti asjas tehtud määruses, et KarS § 384 subjektiks on võlgnik, kellel on kohustused võlausaldaja suhtes ning KarS § 385 subjektiks pankrotivõlgnik. xxx ei saanud olla subjektiks KarS § 384 ja § 385 koosseisu mõttes.

2.4.5.3.Ukraina Prokuratuuri menetluses on kaks kriminaalasja xxx ja xxx vastu (kirjutas võõrandamislepingu alla xxx esindajana), kuid nende menetluste kulgemise osas täpne informatsioon puudub. Selles osas ei ole täpsustavaid andmeid edastanud ei K. Kadak ega ole saadud vastust ka Ukraina asjakohastest organitest. Sisuliselt on tegemist samasuguse olukorraga informatsiooni saamise osas nagu eelpoolviidatud kohtuvaidlusega Ukrainas. Arvestades menetluse mahtu ja keerukust ning samuti menetluse rahalisi võimalusi ei ole haldurid keskendunud Ukrainast informatsiooni saamisele võimaliku kriminaalmenetluse kohta, vaid eelkõige pankrotivara suurendavate nõuete esitamise võimalikkuse analüüsimisele ja nõuete esitamisele. Samuti muude oluliste küsimuste lahendamisele.
2.5.Ülevaade pankrotihaldurite poolt esitatud tagasivõitmise hagidest ning perioodil detsember 2004.a kuni detsember 2005.a teostatud toimingutest Uutel pankrotihalduritel oli detsembris 2004.a ametisse asudes vajalik võtta üle kogu olevasolev dokumentatsioon ning selgitada selle koosseis, saada ülevaade pankrotimenetluse seisust, eelnevate pankrotihaldurite poolt teostatud menetlustoimingutest, samuti pankrotimenetluse kuludest, läbi töötada AS xxx (pankrotis) pankrotieelsed ja pankrotimenetluse dokumendid, analüüsida ja kujundada potentsiaalsete tagasivõitmishagide perspektiiv, koostada vastavad protsessidokumendid, korrastada pankrotivõlgniku raamatupidamine, selgitada välja AS-s xxx dokumentide hoidmise tingimused jne. Samas tuli arvestada sellega, et tagasivõitmise hagide esitamise lõpptähtajaks oli 31.05.2005 ja selleks vajalik töö tuli ära teha paari kuu jooksul. Arvestades eeltoodut, keskendusid haldurid jaanuarist kuni mai lõpuni peamiselt olemasolevate kohtuvaidluste dokumentide läbitöötamisele, kohtutele täiendavate seisukohtade esitamise ettevalmistamisele, raamatupidamise dokumentide analüüsimisele, vajalike protsessidokumentide koostamisele ning pretensioonide ja järelepärimiste esitamisele, audiitoritega suhtlemisele ning dokumentide ülevõtmisega seotud küsimuste lahendamisele. Äärmiselt mahukas ja intensiivne tööprotsess ning uute pankrotihaldurite ametisse nimetamise järgselt koheselt saabuv nõuete esitamise aegumise tähtaeg tingisid vajaduse töösse kaasata ka haldurite advokaadibürood, millest on ka informeeritud toimkonda nii 05.01.2005 kohtumisel kui ka toimkonna koosolekul 27.01.2005. Pankrotitoimkond on seda pidanud põhjendatuks ja andud sellekohase nõusoleku. Samuti on advokaadibüroode kaasamise vajadust põhjendatud menetluse järelevalvet teostavale kohtunikule. Ilma täiendavat õigusabi kasutamata ei olnud nõuete perspektiivi hindamine ja hagide koostamine ning tähtaegne esitamine mõeldavad.

11(30)

2-01-199 Samas on ilmnenud eelmise pankrotitoimkonna koosolekute protokollidest, et sisuline kontroll ja järelevalve, sellest tulenevalt ka ülevaade endise pankrotihalduri tegevusest oli ebaregulaarne ja mitteülevaatlik. Toimkonna koosolekud toimusid ebamääraste ja pikkade ajavahemike tagant ning menetluse seisukohalt olulisi küsimusi käsitleti puudulikult või jäeti need üldse tähelepanuta. See puudutas nii võlgniku dokumentatsiooni korrastamist, nõuete esitamist vara tagasivõitmiseks kui ka kulutuste tegemist kohtuvaidluseks Ukrainas. Pankrotihaldurid koostasid ja esitasid kohtutesse järgmised tagasivõitmise hagid: 1) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus OÜ xxx vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 483 800 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes (Tartu Maakohtu (Tartu Kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-988, endine nr 2-452/05); 2) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx AS (endise ärinimega AS xxx) ja AS xxx vastu ostumüügi lepingu osalise kehtetuse tunnistamise ja rahalise kohustuse täitmise summas 127 644 336 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõuetes (Harju Maakohtu (Kentmanni kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-20296, endine nr 2/22-26031/05 ja nr 2-69/2005); 3) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus OÜ xxx vastu (endine ärinimi OÜ xxx) alusetu rikastumise teel saadu 3 155 000 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Pärnu Maakohtu (Paide kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2202, endine nr 2-162/2005); 4) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus AS xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 147 875 269.83 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes (Harju Maakohtu (Kentmanni kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2271, endine nr 2/25-4356/05); 5) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus AS xxx vastu alusetu rikastumise teel saadu 9 379 420 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2293, endine nr 2-247-05); 6) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx (xxx) vastu 30 265 439.10 krooni nõudes (Tartu Maakohtu (Viljandi kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-13806, endine nr 2-453-05); 7) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 3 950 922.64 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes (Harju Maakohtu (Kentmanni kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2264, endine nr 2/27-4359/05); 8) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 145 833.28 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2284, endine nr 2-149-05); 9) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 322 916.22 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2274, endine nr 2-147-05); 10) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 302 083.40 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Tartu Maakohtu (Põlva kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2268, endine nr 2-148-05); 11) AS xxx (pankrotis) hagiavaldus xxx AS-i vastu alusetu rikastumise teel saadu 99 638 854.83 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Harju Maakohtu (Kentmanni kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2269, endine nr 2/276-4357/05); 12) AS xxx (pankrotis) hagivalduses xxx vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 218 750 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2296, endine nr 2-908/05); 13) AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx Inc, xxx, xxx, xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadud 5 832 549 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2-05-2286, endine nr 2/1-722/05/05);

12(30)

2-01-199 14) AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS-i xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 29 087 499.48 krooni (esialgse nõude suuruseks oli 47 724 257.54 krooni) kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõudes (Harju Maakohtu (Kentmanni kohtumaja) tsiviilasi nr 2-05-2270/34, endine nr 2/34-4358/05).

3.Pankrotimenetluse lõpetamise põhjustest võlausaldajate võlausaldajate seisukoht pooleliolevate menetluste osas

kokkuleppel

ning

3.1.24.10.2005 esitas võlgnik Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotiseaduse § 160 alusel. Võlgnik selgitas, et kuna võlausaldajate esimene üldkoosolek on 21.06.2002 vastu võtnud otsuse aktsiaseltsi tegevuse lõpetamise ning likvideerimise kohta pankrotimenetluse lõppedes ning, et võlausaldajad on avaldanud nõusolekut pankrotimenetluse lõpetamiseks ja kuna võlgnikul ning aktsionäril puudub igasugune huvi aktsiaseltsi tegevuse jätkamiseks, siis on otstarbekas lõpetada pankrotimenetlus koos AS xxx (pankrotis) likvideerimisega.
3.2.Varasemalt olid pankrotihaldurid 05.09.2005 pöördunud kõikide AS xxx (pankrotis) võlausaldajate poole taotlusega täiendavate rahaliste vahendite maksmiseks pankrotipesasse menetluse finantseerimiseks ja jätkamiseks. Eeltoodu oli tingitud asjaolust, et pankrotivaras puudusid rahalised vahendid menetluse edasiseks jätkamiseks mitme aasta vältel, mis oleks paratamatu eelkõige kohtuvaidlusi silmas pidades. Kohtumenetluste perspektiiv ebamäärasuse tõttu tuli arvestada ka tõenäosusega, et kohtuvaidlused võivad võlgnikule kaasa tuua õigusabikulude hüvitamiseks kohustavaid kohtuotsuseid. Arvestades kohtumenetluste keerukust ja mahtu võis kohtukulusid mõlema pool hinnata märkimisväärselt suurteks, mistõttu oli ainuvõimalik menetluse jätkamise tee täiendavate rahaliste vahendite paigutamine pankrotivarasse võlausaldajate poolt. Pankrotihaldurid pöördusid vastavasisulise teatega kõigi võlausaldajate poole 05.09.2005, milles palusid väljendada oma seisukohta pankrotivarasse täiendavate rahaliste vahendite paigutamise osas hiljemalt 15.09.2005. Ühtlasi märgiti, et kirjale vastamata jätmist käsitletakse kui keeldumist täiendavate rahaliste vahendite maksmiseks pankrotivarasse. Pankrotihalduritele vastasid teatega kaks võlausaldajat: 15.09.2005 xxx ja 16.09.2005 xxx. Võlausaldajad märkisid, et esitavad enda sellekohase seisukoha taotluse osas pärast kuluaruannetega tutvumist. 23.09.2005 esitati pankrotihaldurite poolt võlausaldajatele kuluaruanne, ajavahemikul 08.12.2004 kuni 23.09.2005 tehtud kulutuste kohta. Pärast kuluaruande saamist ei ole võlausaldajad avaldanud soovi menetluse jätkamiseks ja täiendavate rahaliste vahendite paigutamiseks pankrotipesasse. Kuna haldurite 05.09.2005 esitatud taotluses oli kirjas, et vastamata jätmist käsitletakse keeldumisena, siis järeldasid pankrotihaldurid võlausaldajate tahteavaldust viisil, et viimased ei soovi pankrotimenetluse jätkamist finantseerida. Ka hilisemalt ei ole keegi võlausaldajatest muul viisil vastupidist seisukohta avaldanud.
3.3.03.11.2005 toimunud AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul oli päevakorras AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamise küsimuse otsustamine pankrotiseaduse § 160 alusel.

13(30)

2-01-199 Üldkoosolekul esitasid võlausaldajad xxx, OÜ xxx, OÜ xxx xxx, xxx, xxx, xxx ja xxx kirjalikud nõusolekud pankrotimenetluse lõpetamiseks. OÜ xxx oli 25.10.2005 esitanud Harju Maakohtule taotluse hagist loobumiseks ning menetluse lõpetamiseks, mistõttu pole tema nõusolek pankrotimenetluse lõpetamiseks vajalik. Võlausaldajad otsustasid üldkoosolekul nõustuda võlgniku poolt 24.10.2005 Harju Maakohtule esitatud avalduses sisalduva taotlusega lõpetada AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus. Samuti otsustasid võlausaldajad nõustuda taotlusega, et AS xxx (pankrotis) likvideerimismenetlus loetakse läbiviiduks ning juriidiline isik AS xxx (pankrotis) kustutatakse äriregistrist, kui võlgnik ei otsusta teisiti, ning pankrotitoimkonnale ja – halduritele tehti ülesandeks teostada vajalikud toimingud.

3.4.Seoses võlgniku avaldusega pankrotimenetluse lõpetamiseks oli vajalik selgitada välja ka võlausaldajate seisukoht pooleliolevate kohtuasjade jätkamise suhtes. Haldurid esitasid 03.11.2005 üldkoosolekul ülevaate kõikidest pooleliolevatest kohtuasjadest ning palusid võtta võlausaldajatel nende osas seisukoha. Võlausaldajad võtsid seoses pooleliolevate menetlustega vastu järgmised otsused. - OÜ xxx nõude tunnustamise hagis esitada pankrotihalduritel Harju Maakohtule seisukoht, millega antakse kostja poolelt nõusolek hagist loobumise vastuvõtmiseks ning kohtumenetluse lõpetamiseks. Kohtukulude hüvitamist pankrotihaldurid hagejalt ei nõua. Nimetatud asjas on kohus 16.11.2005 määrusega võtnud vastu hageja OÜ xxx hagist loobumise ja lõpetanud menetluse TsMS § 217 p 4 alusel. - OÜ xxx nõude tunnustamise hagis tunnistab AS xxx (pankrotis) OÜ xxx nõuet mitte suuremas summas kui 300 000 krooni. Kohtukulud jäävad poolte kanda. - kõikide teiste menetlustega seonduvalt (AS xxx (pankrotis) poolt esitatud tagasivõitmise nõuded) otsustasid võlausaldajad, et AS xxx (pankrotis) loobub esitatud hagiavaldustest ja selle esemeks olevast nõudest ja kostjad loobuvad oma kõikidest nõuetest AS xxx (pankrotis) vastu. Kohtukulud jäävad sõlmitavate kokkulepete kohaselt kõikide poolte endi kanda. Vastavalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusele sõlmisid pankrotihaldurid 28.12.2005 kõigis kohtuasjades (v.a. xxx Inc-ga Harju Maakohtu tsiviilasjas nr 2/1-722/05/05) kostjatega kokkulepped pooleliolevate kohtumenetluste lõpetamiseks ning esitasid kohtutele avaldused hagidest loobumise kohta. Pankrotihaldurid loobusid ka xxx Inc vastu esitatud hagiavaldusest. Kõik menetlused on käesoleva aruande esitamise seisuga lõpetatud ja vastavad kohtumäärused jõustunud.
4.Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1) Pankrotivara müügist ja valitsemisest on laekunud järgmised summad: Vara müügist ja valitsemisest on laekunud järgmised summad (kroonides): kaubamärk MEIE sõiduauto WV Sharan Moskva tööstushoone kaubaalused pappkastid kaubamärk Haps&Milla EVP deposiidi intress nõuete laekumine

10 050 111 000 644 865 11 033 25 476 590 000 19 084 31 512

14(30)

2-01-199 panga a/a intressid Käibemaksu tagastus kaubamärgid Kokku sissetulekud

536 235 1 300 1 981 388 krooni

Lisaks kuulusid AS-ile xxx (pankrotis) Paide tollilaos olevad pakendid, kuid need olid väärtusetud, kuna kandsid ASi xxx (pankrotis) logosid ja kontaktandmeid. Nende müük ja kasutamine teiste äriühingute poolt oli seega võimatu. Käesolevaks hetkeks on pankrotihaldurid korraldanud tollilaos olevate pakendite hävitamise, kuna see oli majanduslikult kõige otstarbekam (mittehävitamisega kaasnenuks maksukohustused pakendite väärtusest suuremas summas). K. Kadaku halduriks määramise ajal oli halduri tegevusaruande kohaselt AS-i xxx (pankrotis) kontol raha summas ca 800 000 krooni. Seisuga 08.12.2004 oli raha ja väärtpabereid järgnevalt: 177 567.04 krooni arvelduskontol, 25 000 EUR deposiidikontol ja väärtpaberikontol 20 328 EVP-d.

5.Andmed PankrS § 146 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1 ) PankrS § 146 lg 1 p 1 ja 2 sätestatud väljamakseid praeguste haldurite poolt tehtud ei ole ning puudub teave, et eelmised haldurid oleksid selliseid väljamakseid teinud. PankrS § 146 lg 1 p 3 ja 4 alusel on tehtud pankrotivarast järgmised väljamaksed (kroonides):

pankrotihalduri (M. Tiislär) ja ajutise pankrotihalduri (M. Arm) tasu ilma maksudeta toimkonnaliikmete tasu ( xx, xxx, xxx) ilma maksudeta raamatupidaja töötasu ilma maksudeta muud töölepingud tulumaks sotsiaalmaks pensionimakse töötuskindlustus ettevõtte tulumaks

15(30)

64 472 40 821 68 544

26 320 50 850 2 505

1 114

2-01-199

10.õigusabi advokaadibüroo Keevallik & Partnerid
11.õigusabi advokaadibüroo Ruus, Koch&Partnerid
12.õigusabi advokaadibüroo Aivar Pilv
13.õigusabi advokaadibüroo Paul Varul
14.õigusabi advokaadibüroo Kadak ja Partnerid
15.õigusabi advokaadibüroo Maire Arm
16.OOO xxx
17.KPMG audit
18.Kipper ja Maalinn audit
19.Eetasoft tarkvara litsents
20.arhiivi kolimine OÜ Morbela
21.ruumi rent OÜ Delegatsioon
22.tõlge P.Paat, Cornelia, Pangloss, Multilingua
23.arhiveerimisteenus
24.Ukraina firma taustuuring, Connectus
25.ROB, Moskva hoone hindamine
26.notaritasud
27.tollimine, Sulendal
28.äriregistri toimikud, rahandusministeerium
29.taustuuring, Intrum Justitia
30.kohtutäituritasu, Jane Rumjantseva
31.panga teenustasud
32.intressid maksuametile
33.riigilõivud
34.käibemaksu tasumine
35.reisikulud
36.osaühing xxx kohtukulud
37.Pärnu Maakohtus koopiate tegemine
38.Kadak bürookulud
39.Kadak kütus
40.Kadak reisikulud
41.tasutud käibemaks Konjur
42.Tallinna jäätmete sorteerimine Kokku väljaminekud

323 332.15 11 800 337 234.70 264 756.60 106 848.40 3 660 747 565.26 94 400 29 500 3 282.80 3 304

26 172.80 56 187.98 1 864.40 21 358 1 271 244.26 2 996.76 2 301 1 180 10 790.50

108 558 90 756 2 000

1 612

12 161 281 511.79 33 984 2 839 106.40 krooni

Seoses AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluse lõpetamisega PankrS § 160 alusel tasus need pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146), mille tegemiseks puudusid ASi xxx (pankrotis) pankrotivaras vahendid, võlgniku eest võlausaldaja OÜ xxx. OÜ xxx on teinud võlgniku eest järgmised pankrotimenetlusega seotud väljamaksed (PankrS § 146 lg 1 p 4) koos käibemaksuga (kroonides):

õigusabi advokaadibüroo Kadak ja Partnerid õigusabi advokaadibüroo Paul Varul Sagro (arhiiv) õigusabi advokaadibüroo Aivar Pilv Kokku

16(30)

99 120 1 351 100 21 240 1 351 100 2 822 560 krooni

2-01-199 Nimetatud õigusabikulude tegemiseks oli halduritel olemas pankrotitoimkonna nõusolek. Advokaadibüroo Aivar Pilv ja advokaadibüroo Paul Varul õigusabi on kasutatud tulenevalt menetluses kujunenud äärmiselt pingelisest olukorrast ja lühikestest tähtaegadest võimalike nõuete väljaselgitamiseks ja esitamiseks praeguste haldurite poolt pärast nende ametisse nimetamist. Vastavalt AS xxx (pankrotis) ja OÜ xxx vahelisele kokkuleppele puudub OÜ-l xxx nimetatud summade osas tagasinõudeõigus AS-i xxx (pankrotis) vastu. Kohtuasjas AS xxx (pankrotis) hagi xxx., xxx ja AS xxx vastu aktsiate müügilepingu kehtetuks tunnistamise ja aktsiate pankrotivarasse mõistmise nõudes (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1-1328/02/04) on kostjad loobunud kohtukulude nõudest AS xxx (pankrotis) vastu. Aruande esitamise seisuga ei ole AS-il xxx (pankrotis) täitmata kohustusi, mis on loetletud PankrS §-s 146.

6.Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (PankrS § 162 lg 2 p 3) AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole koostatud jaotusettepanekut ning jaotise alusel seetõttu raha võlausaldajatele väljamakstud ei ole.
7.Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldajale ei ole väljamakseid tehtud (PankrS § 162 lg 2 p 7) Haldurite poolt tunnustati 14.02.2003 nõuete kaitsmise koosolekul järgmiste võlausaldajate nõuded: xxx, xxx., xxx nõuded kokku summas 18 738 272 krooni. Ülejäänud võlanõuded vaidlustas haldur ning osad nõuded vaidlustati ka võlausaldajate poolt. Vaidlustatud nõuetest esitasid hagiavaldused nõuete tunnustamiseks järgmised võlausaldajad: xxx; xxx (nõue tunnustati Riigikohtu otsusega); OÜ xxx; xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk); xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk); AS xxx (jõustunud kohtuotsusega tunnustati 95 244 krooni); xxx (nõue tunnustati kohtuotsusega 5 järgu nõudena, esitati 2 järk). Seisuga 2005. aasta november oli AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudeid alljärgnevalt: Võlausaldaja

Kuupäev

Summa

1.xxx

15.06.02

121 470

2.osaühing xxx (AS xxx (pankrotis) nõude loovutus)

17.06.02

95 244

3.xxx
4.xxx
5.xxx.

17.06.02 17.06.02 20.06.02

38 618 102 000 9 283 901

17(30)

2-01-199

6.xxx osaühing (xxx OÜ nõude loovutus)
7.xxx
8.xxx

20.06.02

9 283 901

29.07.02 01.08.02

49 000 385 065

Kokku

19 359 195 krooni

Lisaks tunnustatud nõuetele oli pooleli kaks nõude tunnustamise vaidlust - OÜ xxx nõude tunnustamise hagi summas 8 494 550.46 krooni AS xxx (pankrotis) vastu (Harju Maakohtu tsiviilasi nr 2/1-211/03). OÜ xxx nõude tunnustamise hagi summas 49 947 508.82 krooni AS xxx (pankrotis) ja xxx vastu. Järgnevalt omandas OÜ xxxr pankrotimenetluses tunnustatud nõuded xxx, OÜ-lt xxx, Andres xxx, xxx, xxx, xxx OÜ-lt, xxx ning xxx. OÜ xxx loobus esitatud nõude tunnustamise hagist ning 16.11.2005 määrusega võttis Harju Maakohus hagist loobumise vastu ning lõpetas tsiviilasjas menetluse. Seisuga 15.12.2005 osalesid AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses seega järgmised võlausaldajad:

1.OÜ xxr 19 567 582.28 krooni;
2.OÜ xxx 49 947 508.72 krooni. 15.12.2005 tehtud avaldusega loobus OÜ xxx kõigist nõuetest AS xxx (pankrotis) vastu. 28.12.2005 sõlmisid AS xxx (pankrotis) ja OÜ xxx kokkuleppe kohtumenetluse lõpetamiseks. Kokkuleppe kohaselt tunnustas AS xxx (pankrotis) OÜ xxx nõuet 5 000 krooni ulatuses ning ülejäänud osas loobus OÜ xxx nõudest. Seega pärast 28.12.2005 on OÜ xxx ainus AS-i xxx (pankrotis) võlausaldaja, kelle nõuet on tunnustatud 5 000 krooni ulatuses. 19.04.2007 teatas OÜ xxx pankrotihalduritele, et loobub 28.12.2005 AS xxx (pankrotis) ja OÜ xx vahel sõlmitud kokkuleppega tunnustatud nõude osast summas 5 000 krooni.
8.Andmed pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4) Pankrotimenetluses sellist vara ei olnud.
9.Andmed müümata pankrotiavara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (PankrS § 162 lg 2 p 5) ASil xxx (pankrotis) ei ole müümata vara. Samuti puuduvad nõuded kolmandate isikute vastu. ASil xxx (pankrotis) on rahalisi vahendeid käesoleval ajal summas 112 621 krooni.
10.Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6) Vastavalt AS xxx (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku otsusele (21.06.2002) otsustasid võlausaldajad AS xxx (pankrotis) tegevuse lõpetada.

18(30)

2-01-199 Lähtuvalt võlausaldajate üldkoosoleku otsusest on haldurite tegevus olnud suunatud vara realiseerimisele. Vara valitsemisel on eelnevad pankrotihaldurid vara müünud. Praegustele pankrotihalduritele ei ole teada, kas vara inventuur teostati ja kuidas täpselt vara juhatuselt vastu võeti. Uued haldurid ei ole tegelenud vara müügiga, välja arvatud kaubamärkide võõrandamine enampakkumise teel hinnaga 1 300 krooni ja AS xxx (pankrotis) kontol olevate EVP-de eest hüvitise saamise õiguse võõrandamine OÜ-le xxx hinnaga 19 084 krooni.

11.Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8) Pankrotihaldurid on esitanud aruande punktis 2.4. ja 2.5. nimetatud hagiavaldused. Tulenevalt PankrS § 118 lg-st 2 lõppes kolmeaastane haginõuete esitamise tähtaeg 31.05.2005 ning uued haldurid asusid ametisse alles 08.12.2004. Kuna AS xxx (pankrotis) raamatupidamine ei kajastanud adekvaatselt ja ammendavalt võlgniku õigusi ja kohustusi, samuti tema poolt tehtud majandustehinguid, siis ei olnud võimalik saada AS xxx (pankrotis) majandustehingute kohta kõikehõlmavat ja täpset ülevaadet. Aruandes esitatud põhjustel ei olnud pankrotimenetluses üleantud dokumentide põhjal võimalik täpselt määratleda kõikide nõuete suurust ja õiguslikku alust. Puudulik raamatupidamis-dokumentatsioon ei kajastanud adekvaatselt nõudeid, see omakorda ei võimaldanud esitada põhistatud nõudeid. Lähtudes olemasolevast informatsioonist ja nõuete esitamise tähtaja lõppemisest 31.05.2005 pidasid haldurid põhjendatuks kõigi vähegi küsitavate tehingute vaidlustamist tagasivõitmise korras eeldusel, et vaidluse käigus selgub sisuline nõude põhjendatus ka vastaspoole vastuväidete ja esitatud tõendite alusel. Eesmärgiga kaitsta võlausaldajate ja võlgniku huve esitasid haldurid tagasivõitmise hagisid teadmisega, et need võivad menetluse kestel osutuda põhjendamatuteks. Pärast tagasivõitmise hagide esitamist kummutasid kostjate kasutuses olev dokumentatsioon ja nende poolt esitatud vastuväited suure osa nõudeid ja haldurid pidid arvestama sellega, et menetluse jätkamine oleks kaasa toonud ebamõistlikult suured kulutused. AS xxx (pankrotis) seisukohast perspektiivitute hagide menetlemise jätkamine ei olnud enam otstarbekas. Enne 01.01.2006 kehtinud TsMS § 61 lg 1 p-i 1 kohaselt mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Seega oleks näiteks hagis hinnaga 10 miljonit krooni ASi xxx (pankrotis) kahjuks tehtud otsuse korral võinud kohus AS-ilt xx (pankrotis) teise poole kasuks välja mõista õigusabikuludena kuni pool miljonit krooni. Vastavalt PankrS § 146 lg-le 1 tehakse enne jaotise alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. Enne jaotise alusel raha väljamaksmist tehtavateks väljamakseks on muuhulgas õigusabikulud. Vastavalt PankrS § 55 lg-le 1 kaitseb haldur kõigi võlausaldajate, samuti võlgniku õigusi ja huve ning tagab seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka pankrotimenetluse. Tulenevalt PankrS § 55 lg-st 2 peab haldur oma kohustusi täitma korralikule ja ausale haldurile omase hoolega ning arvestama kõigi võlausaldajate ja võlgniku huve. TsMS § 200 lg 1 sätestab, et menetlusosaline on kohustatud kasutama oma menetlusõigusi heauskselt. Olukorras, kus võlgnik ja võlausaldajad soovisid kohtumenetluste ning pankrotimenetluse lõpetamist ning

19(30)

2-01-199 kohtumenetlustes esitati hagide aluseks olevaid asjaolusid kummutavaid tõendeid, võis kohtuasju pidada perspektiivituks. Kohtumenetluste jätkamine ei oleks olnud kooskõlas menetlusõiguste heauskse kasutamise kohustusega ega haldurile omaste kohustustega. Kuna AS xxx (pankrotis) esitas 24.10.2005 Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks PankrS § 160 alusel ja võlausaldajad, võlgnik ning tema aktsionär on andnud pankrotihalduritele korralduse hagiavaldustest loobumiseks ning kohtumenetluste lõpetamiseks, ei olnud AS xxx (pankrotis) poolt esitatud hagiavalduste edasine menetlemine võlausaldajate ega võlgniku huvide seisukohalt põhjendatud, mistõttu sõlmisid pankrotihaldurid kostjatega kokkulepped kohtumenetluste lõpetamiseks ning esitasid kohtutele avaldused hagidest loobumiseks. Pankrotihaldurite aruande esitamise hetkel on alljärgnevate tsiviilasjade menetlused lõpetatud kohtumäärustega hagidest loobumise tõttu:

11.1.OÜ xxx nõude tunnustamise hagis AS xxx (pankrotis) vastu nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses;
11.2.OÜ xxx nõude tunnustamise hagis summas 49 947 508.82 krooni AS xxx (pankrotis) ja xx vastu;
11.3.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 147 875 269.83 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes;
11.4.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS zxx vastu alusetu rikastumise teel saadu 9 379 420 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.5.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu 30 265 439.10 krooni nõudes;
11.6.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx Plc vastu rahalise kohustuse täitmise summas 3 950 922.64 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasivõitmise nõudes;
11.7.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 145 833.28 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.8.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 322 916.22 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.9.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx (xxx) vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 302 083.40 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.10.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx AS-i vastu alesetu rikastumise teel saadu 99 638 854.83 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.11.AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) hagivalduses Eha Hainsoo vastu alusetu rikastumise teel saadu tagastamiseks summas 218 750 krooni, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.12.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx Inc, xxx, xxx, xxx (Rohtmets), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx), xxx (xxx) vastu alesetu rikastumise teel saadud 5 832 549 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega;
11.13.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS-i xxx vastu rahalise kohustuse täitmise summas 29 087 499.48 krooni (esialgse nõude suuruseks oli 47 724 257.54 krooni) kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõudes;
11.14.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses AS xxx vastu rahaliste kohustuste täitmise kehtetuks tunnistamise ja 109 789 000 krooni pankrotiavarasse tagastamise nõudes;
11.15.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx vastu kahju hüvitamise summas 2 417 000 krooni nõudes seoses AS-ile xxx (pankrotis) kuulunud xxx hoone ja sisustuse võõrandamisega xxx Inc-ile;
11.16.AS xxx (pankrotis) hagiavaldus OÜ xxxl vastu rahalise kohustuse täitmise kehtetuks tunnistamise ja 483 800 krooni pankrotivarasse tagastamise nõudes;

20(30)

2-01-199

11.17.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses xxx AS-i (endise ärinimega AS xxx) ja AS xxx vastu ostu-müügi lepingu osalise kehtetuse tunnistamise ning rahalise kohustuse täitmise summas 127 644 336 krooni kehtetuks tunnistamise ning pankrotivarasse tagasimõistmise nõuetest;
11.18.AS xxx (pankrotis) hagiavalduses OÜ xxx (endine ärinimi OÜ xxx) alusetu rikastumise teel saadu 3 155 000 krooni tagastamise nõudes, tagasivõitmise alternatiivnõudega. Halduritele ei ole olemasoleva dokumentatsiooni alusel teada asjaolusid, mis annaksid aluse hagide esitamiseks kolmandate isikute vastu.
12.Kohtukulud ning halduri ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS § 162 lg 2 p 9) Pankrotihaldurid on nimetatud andmed kajastanud aruande punktis nr 5.
13.Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud (PankrS § 162 lg 2 p 10)
13.1.Haldurid on pidanud vajalikuks varasemalt eelmise pankrotihalduri M.Tiisläri poolt tõstatud küsimuse tõttu kontrollida ka kuriteokoosseisu olemasolu AS-i xxx (pankrotis) kunagise nõukogu liikme xxx tegevuses. Pankrotimenetluses olemasolevate dokumentide alusel ei ole praegused pankrotihaldurid tuvastanud asjaolusid, mis võimaldaksid asuda seisukohale, et xxx käitumises esinevad kuriteokoosseisu tunnused. Dokumentide igakülgne analüüs sellistele tunnustele ei viita ning puudub mõistlik põhjendus eeldada, et esineks halduritele mitte teadaolevaid asjaolusid. Juhul, kui need isegi esinevad, ei ole need halduritele teada, mistõttu ei ole halduritel võimalik nendele käesoleval hetkel tugineda. Samuti on AS-i xxx (pankrotis) endine pankrotihaldur M. Tiislär 08.11.2004 koostatud ASi xxx (pankrotis) tegevusaruande p-s 8.2. märkinud, et kuna xxx Inc ja xxx Ltd ei ole võlgniku tütarettevõtted, siis ei ole võimalik pankrotihalduril kontrollida ka AS-ga xxx teostatud tehingute kajastamist nimetatud äriühingute raamatupidamises. Käesoleva aruande esitajad ei ole suutnud koguda täiendavat informatsiooni antud äriühingutega seotud tehingute kohta.
13.2.xxx AS oli hilinenult 19.09.2002 esitanud AS-i xxx (pankrotis) pankrotimenetlusse nõude summas 208 383.28 krooni. 14.11.2005 on xxx AS teavitanud, et 11.11.2005 sõlmiti tema ja xxxOÜ vahel nõude loovutamise leping, millega loovutaja loovutas ja omandaja omandas nõudeõiguse AS xxx (pankrotis) vastu põhisummas 208 383.28 krooni. OÜ xxx on 15.12.2005 nimetatud nõudest loobunud.
13.3.Haldurid on seisukohal, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada koos võlgniku likvideerimise ning äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks puuduvad vajalikud eeldused. Nii võlgnik ise kui ka tema aktsionär on kinnitanud, et neil puudub igasugune huvi aktsiaseltsi tegevuse jätkamiseks. Ühtlasi puuduvad võlgnikul varalised vahendid tegevuse jätkamiseks. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas, et võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud 21.06.2002 peetud koosolekul juriidilise isiku lõpetada ning et pankrotihaldurid on sisuliselt viinud läbi vajalikud toimingud võlgniku

21(30)

2-01-199 likvideerimiseks, on AS xxx (pankrotis) otstarbekas pankrotimenetluse lõpetamisel äriregistrist kustutada.

13.4.Pankrotihaldurid xxx ja xxx ei ole senini pankrotimemenetluse käigus esitanud nõuet esialgseks pankrotihalduri tasu määramiseks. Kuna AS-il xxx (pankrotis) puuduvad sisuliselt rahalised vahendid halduritele tasu maksmiseks proportsionaalselt haldurite poolt tehtud tööle, siis esitavad haldurid käesolevaga nõude vaid selles ulatuses, mida on võimalik halduritele maksta arvestades pankrotivaras olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seetõttu taotlevad pankrotihaldurid kummalegi haldurile tasu maksmist summas 37 000 krooni, millele lisanduvad seaduses sätestatud maksud. Arvestades menetluse pikkust ja keerukust on nimetatud tasu mõistlik ja põhjendatud. Pankrotihalduri tasu nõudest on loobunud endine pankrotihaldur Kristina Kadak-Aruorg.
13.5.Dokumentide arhiveerimine. Tulenevalt PankrS § 130 lg-st 5 näeb pankrotihaldur juriidilise isiku likvideerimisel ette vahendid isiku tegevuse tulemusena loodud või saadud dokumentide säilitamiseks ja vastutab nende säilitamise eest kuni üleandmiseni säilitamisteenust osutavale isikule või arhiivile. Pankrotihaldurid on korraldanud AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise OÜ-s xxx. Sõlmitud on sellekohane leping SO6-146, 01.12.2006 ning makstud lepingujärgne tasu summas 30 923.08 krooni. Haldurite valduses olevad xxx (pankrotis) dokumendid antakse üle OÜ-le xxx pärast lõpparuande kinnitamist kohtu poolt.
13.6.Pankrotihaldurite vabastamine. PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesoleval juhul ei eksisteeri alust haldurite ametisse jätmiseks, paluvad pankrotihaldurid end pankrotimenetluse lõpetamisel vabastada.

Kohtumääruse põhjendused Kohus leiab, et võlgniku taotlus menetluse lõpetamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. I Pankrotimenetluse lõpetamine Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 157 p 4 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus võlausaldajate nõusolekul (§ 160). PankrS § 160 lg 1 kohaselt lõpetab kohus pankrotimenetluse võlgniku avalduse alusel, kui menetluse lõpetamisega on nõustunud kõik tähtaegselt nõuded esitanud võlausaldajad. PankrS § 161 lg 1 kohaselt avaldatakse teade pankrotimenetluse lõpetamise avalduse esitamisest PankrS § 159 ja 160 sätestatud alustel väljaandes Ametlikud Teadaanded. Teates märgitakse, kus ja millal saab tutvuda avalduse aluseks olevate dokumentide ja võlausaldajate nõusolekutega, samuti selgitus, et avaldusele võib esitada vastuväite vastavalt PankrS § 161 lg

2.PankrS § 161 lg 2 kohaselt võivad võlausaldajad esitada kohtule vastuväite pankrotimenetluse lõpetamise avaldusele 10 päeva jooksul PankrS § 161 lg 1 nimetatud teate avaldamisest arvates.

22(30)

2-01-199 PankrS § 161 lg 2 sätestab, et menetlust ei või lõpetada enne, kui haldur on teinud PankrS §-s 146 nimetatud väljamaksed ja esitanud kohtule aruande, mis peab sisaldama PankrS § 162 lõikes 2 nimetatud andmeid. PankrS § 161 lg 3 sätestab, et kohus lõpetab menetluse pärast PankrS § 161 lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist ja lõikes 3 nimetatud väljamaksete tegemist, tehes selle kohta määruse. Enne lõpetamise otsustamist kuulab kohus ära võlgniku, pankrotihalduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Vastuväite esitamise korral kuulab kohus ära ka vastuväite esitanud võlausaldaja arvamuse. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. ÄS § 301 sätestab, et kui aktsiaseltsil on netovara vähem kui pool aktsiakapitalist või vähem kui ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suurus või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalne suurus, peab üldkoosolek otsustama: aktsiakapitali vähendamise või suurendamise, tingimusel et netovara suurus moodustaks seeläbi vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse või muude abinõude tarvituselevõtmise, mille tulemusena aktsiaseltsi netovara suurus moodustaks vähemalt poole aktsiakapitalist ja vähemalt ÄS §-s 222 nimetatud aktsiakapitali suuruse või muu seaduses sätestatud aktsiakapitali minimaalse suuruse; aktsiaseltsi lõpetamise ühinemise, jagunemise või ümberkujundamise või pankrotiavalduse esitamise. ÄS § 306 31 sätestab, et kui aktsiaselts on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus esitama viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule aktsiaseltsi pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha aktsiaseltsi eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse ÄS §-s 315 sätestatut.

24.10.2005 on AS xxx (pankrotis) juhatuse liige xxx esitanud Harju Maakohtule avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks. 03.11.2005 toimunud AS xxx (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul nõustusid võlausaldajad võlgniku taotlusega pankrotimenetluse lõpetamiseks. Pankrotihalduritele tehti võlausaldajate üldkoosolekul ülesandeks viia läbi pankrotimenetluse lõpetamise seisukohast olulised toimingud. Teade Ametlikes Teadaannetes PankrS § 160 alusel pankrotimenetluse lõpetamiseks on avaldatud 15.11.2005. Võlausaldajate vastuväidete esitamise tähtaeg PankrS § 161 lg 2 alusel möödus 25.11.2005. Vastuväiteid pankrotimenetluse lõpetamisele ei ole esitatud. Pankrotihaldurid on teinud tulenevalt PankrS § 161 lg 3 pankrotimenetlusega seotud väljamaksed. 20.06.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande, mille paluvad kinnitada ja lõpetada pankrotimenetlus. Kohus on 21.07.2007 toimunud kohtuistungil ära kuulanud võlgniku, pankrotihaldurite ja pankrotitoimkonna arvamuse. 19.12.2007 on pankrotihaldurid esitanud kohtule täiendava selgituse lõpparuande juurde. 01.04.2008 on pankrotihaldurid esitanud kohtule aruande täpsustuse. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada võlausaldajate nõusolekul PankrS § 160 alusel. Võlgnik on esitanud avalduse pankrotimenetluse lõpetamiseks, võlausaldajad ei ole sellele vastuväiteid esitanud,

23(30)

2-01-199 pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed ja esitanud kohtule PankrS § 161 lg 3 sätestatud aruande, millest ei ilmne asjaolusid, mis takistaksid pankrotimenetluse lõpetamist. Pankrotihaldurid on kohtule esitatud aruandes asunud seisukohale, et AS xxx (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada koos võlgniku likvideerimise ning äriregistrist kustutamisega. Juriidilise isiku tegevuse jätkamiseks puuduvad vajalikud eeldused. Nii võlgnik ise kui ka tema aktsionär on kinnitanud, et neil puudub igasugune huvi aktsiaseltsi tegevuse jätkamiseks. Ühtlasi puuduvad võlgnikul varalised vahendid tegevuse jätkamiseks. Arvestades eeltoodut ning pidades silmas, et võlausaldajate üldkoosolek on otsustanud 21.06.2002 peetud koosolekul juriidilise isiku lõpetada ning et pankrotihaldurid on sisuliselt viinud läbi vajalikud toimingud võlgniku likvideerimiseks, on AS xxx (pankrotis) otstarbekas pankrotimenetluse lõpetamisel äriregistrist kustutada. Kohus leiab, et eelnimetatud seisukoht on vastuolus kehtiva pankrotiseadusega. Tulenevalt PankrS § 130 lg 6 p 2 ei likvideerita juriidilist isikut, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse PankrS §-des 159 ja 160 sätestatud alustel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtul puudub alus võlgniku likvideerimise otsustamiseks. AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses ei ole pankrotihaldurid esitanud kohtule pankrotimenetluses tehtud jaotusettepanekut kinnitamiseks. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele oli seisuga 15.12.2005 AS xxx (pankrotis) pankrotimenetluses kaks võlausaldajat: OÜ xxx nõudega 19 567 582.28 krooni ja OÜ xxx nõudega 49 947 508.72 krooni. 15.12.2005 avaldusega loobus võlausaldaja OÜ xxx kõigist oma nõuetest AS xxx (pankrotis) vastu. 28.12.2005 sõlmisid OÜ xxx ja AS xxx (pankrotis) kokkuleppe, mille kohaselt AS xxx (pankrotis) tunnustas OÜ xxx nõuet 5 000 krooni ulatuses ning ülejäänud osas loobus OÜ xxx oma nõudest AS xxx (pankrotis) vastu. 19.04.2007 teatas võlausaldaja OÜ xxx, et 28.12.2005 sõlmitud kokkuleppega tunnustatud nõudest summas 5 000 krooni. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele on pankrotihaldurid teinud pankrotimenetluses PankrS § 146 nimetatud väljamakseid 2 839 106.40 krooni ulatuses. Eelnimetaud väljamaksed on tehtud pankrotivarast, kuid kuna AS xxx (pankrotis) puudus vara kõigi pankrotimenetlusega seotud väljamaksete tegemiseks, tasus pankrotimenetlusega seotud väljamaksed summas 2 822 560 krooni ulatuses OÜ xxx. Pankrotimenetluses on välja maksmata pankrotihaldurite tasu. Pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets on kumbki esitanud taotluse tasu määramiseks summas 37 000 krooni, millele lisandub sotsiaalmaks 33 % summas 24 420 krooni, seega tuleb arvestada pankrotihaldurite tasude väljamaksmisele kuuluvaks summaks 98 420 krooni. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlausaldajad on pankrotimenetluses loobunud oma nõuetest ja pankrotihaldurid on teinud pankrotimenetlusega seotud väljamaksed, siis ei ole AS-l xxx (pankrotis) muid teadaolevaid kohustusi peale pankrotihaldurite tasuga seonduvate kulutuste. Vastavalt AS xxx (pankrotis) lõppbilansile (XVII köide, tl 179) on võlgnikul raha 112 621 krooni. Seega on AS-l xxx (pankrotis) vahendeid kõigi pankrotimenetlusega seotud kulude katteks. Äriregistri andmetel on AS xxx (pankrotis) aktsiakapitali suuruseks 400 000 krooni. Lõppbilansi kohaselt on AS xxx (pankrotis) omakapital kokku – 82 619 krooni. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 222 sätestab, et aktsiakapital peab olema vähemalt 400 000 krooni. Järelikult ei vasta AS xxx (pankrotis) aktsiakapital ÄS § 301 nõuetele. Kohus leiab, et kuigi AS xxx (pankrotis) aktsiakapital ei vasta ÄS § 301 nõuetele, ei ole see pankrotimenetluse lõpetamata jätmise aluseks. Kohus leiab, et kuigi seaduse mõtte kohaselt ei tohiks maksejõuetu ettevõte eksisteerida, ei välista see PankrS § 160 alusel pankrotimenetluse lõpetamise korral võlgnikule võimaluse andmist ÄS § 301 sätestatud abinõude tarvitusele võtmiseks. Juhul, kui

24(30)

2-01-199 võlgnik ei soovi ühtegi ÄS § 301 nimetatud abinõud tarvitusele võtta, et äriühingu omakapital viia vastavusse seaduses nõutava määraga, on võlgnikul õigus äriühing likvideerida. AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) maksejõuetuse põhjustena on pankrotihaldurid välja toonud asjaolu, et 2000. aasta alguseks oli ettevõte sattunud äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda, kus oma kohustusi võlausaldajate ees ei suudetud enam täita peamiselt Venemaa turu kadumise ja piimatööstusturul tekkinud madalseisu tõttu. Toodangu müük Venemaale oli vähenenud alates 1998. aastast alates. Seoses ekspordi vähenemisega vähendati tootmist tütarühingutes: AS-s Põlva Piim, AS-s Mulgi Meier ja AS-s Paide Piimakombinaat, täielikult konserveeriti AS Topmilk tehas Pärnus. 1998. a oli äriühingu kahjum 58,9 miljonit krooni, mis moodustus järgmiselt: 5 miljonit krooni AS Topmilk investeeringute mahakandmine, 7 miljonit krooni lootusetuid võlgasid Venemaal, 8 miljonit krooni lootusetuid nõudeid AS Topmilk vastu, 15 miljonit krooni toorpiima hinnalangusest tingitud kahjum, 25 miljonit krooni laovarude allahindamisest tekkinud kahjum. Äriühingu 1999. aasta kahjum oli 47,8 miljonit krooni, koondati 400 kontsernis töötavat inimest. 2000. aastal jätkus tootmise vähendamine ja töötajate koondamine. Täitmata olid laenukohustused AS Hansapank ees, kes 2000. aasta alguses omandas suurema osa AS Ühinenud Meiereid aktsiatest aktsiakapitali vähendamise (47,7 miljoni krooni võrra) ja suunatud aktsiaemissiooni kaudu. Selliselt tagati ettevõtte omakapitali seadusele vastavus, kuid siiski märkis audiitor Deloitte & Touche järeldusotsuses 2000. aastaaruande kohta, et küsitav on firma edasise tegevuse jätkuvuse võimalus ning viidati võimalikule pankrotiohule. 18.02.2000 võõrandas võlgnik võlgnevuse katteks enamusosaluse AS-s Põlva Piim, AS-s Pimix ning 100%-lise osaluse AS-s Pitol ja ZAO Galaktika Hollandi ettevõttele G. van den Bergh Nijmegen B.V. Pärnus asuv AS Topmilk pankrotistus. Olemasolevaid ressursse arvestades otsustati tootmistegevus koondada ühte tehasesse - tütarühingusse AS Paide Piimakombinaat. Selle eesmärgi realiseerimiseks müüdi AS-le Paide Piimakombinaat osalus Meieri Tootmise AS-s, samuti enamus äriühingule kuulunud kaubamärkidest ja varast. Müüdi ka AS-le Ühinenud Meiereid (pankrotis) kuulunud Rannu juustutööstus. Võlgniku kahjum 2000. aastal oli ca 17 miljonit krooni. 2001. aastal oli majandustegevus minimaalne ja piirdus peaasjalikult vahendusega. Pankrotihaldur Kristina Kadak-Aruorg’i poolt Harju Maakohtule 01.10.2002 esitatud pankrotihalduri ettekandest nähtub, et auditeerimata raamatupidamisbilansi andmetel oli 2001. aasta lõpuks äriühingu kahju ca 12 miljonit krooni. Kahjumi vähenemine oli tingitud varade võõrandamisest ja kohustuste ülekandmisest. Reaalsest majandustegevusest äritulu ei saadud. Käibevahendite nappus oli toonud aga siiski kaasa olukorra, kus varasematel aastatel võetud laenukohustusi ei suudetud täita, mis viiski ühingu pankroti väljakuulutamiseni. Kohus nõustub pankrotihaldurite poolt välja toodud AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) maksejõuetuse põhjustega. Samas leiab kohus, et kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) omakapital ei vastanud ÄS § 222 nõuetele juba seisuga 31.12.1999, tulnuks pankrotiavalduse esitamist kaaluda nimetatud ajal. Kuigi 2000.aastaks oli ettevõtte omakapital viidud kooskõlla seaduse nõuetega, oli AS Ühinenud Meiereid 2000.a auditeerinud Deloitte & Touche järeldusotsuse kohaselt ettevõtte edasise tegevuse jätkuvuse võimalus küsitav ja arvamuses viidati pankrotiohule. Kohus peab vajalikuks märkida, et pankrotimenetluses on ilmnenud, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) dokumentatsioon on puudulik. Nimetatule on juhtinud tähelepanu pankrotihaldurid ja samuti pankrotimenetluse käigus audiitorkontrolli läbi viinud aktsiaselts KPMG Estonia. Aktsiaselts KPMG Estonia poolt läbi viidud audiitorkontrolli tulemusel leidsid audiitorid, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamine ei vasta heale raamatupidamistavale ja seaduse nõuetele, s.h polnud võimalik seostada algdokumente

25(30)

2-01-199 raamatupidamisregistrites kajastatavate andmetega, kõiki pangamakseid ja –laekumisi ei toeta raamatupidamise algdokumendid, väljamaksetest puudusid algdokumendid 65 miljoni krooni kohta, võimalik ei ole tuvastada, kellele raha maksti, puudusid tehingute selgitused nii ostuarvete arvele võtmisel kui ka tasumisel viited konkreetsele arvele. Eeltoodust tulenevalt asusid audiitorid seisukohale, et AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamise dokumentatsiooni alusel ei ole võimalik anda hinnangut ühingu varadele ja kohustustele. Kohus leiab, et kuna võlgniku raamatupidamine ei olnud korraldatud hea raamatupidamistava ja seaduse nõudeid järgides, siis on võlgniku juhatuse liikmed toime pannud juhtimisevea, jättes korraldamata võlgniku raamatupidamise nõuetekohaselt. Puuduvad andmed selle kohta, kas raamatupidamise mittevastavus oli maksejõuetuse põhjuseks. Kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) raamatupidamise mittevastavus ilmnes 2005.a jaanuarist märtsini, mil aktsiaselts KPMG Estonia esitas audiitorkontrolli tulemused kohtule ja pankrotihalduritele, oli selleks ajaks juhatuse liikmete vastu nõude esitamise tähtaeg aegunud. Pankrotimenetluses pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgi poolt esitatud kriminaalmenetluse alustamise avalduste alusel jäeti kriminaalmenetlused alustamata aegumise või territoriaalsuspõhimõtete tõttu. Pankrotihalduritele ja kohtul puuduvad andmed Ukraina Prokuratuuri menetluses olevate kriminaalasjade käigu kohta. Samuti on lõpetatud pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgi suhtes alustatud kriminaalmenetlus.

II Haldurite vabastamine nende ülesannete täitmisest Õigusnorm, millest kohus juhindub, on järgmine: PankrS § 165 lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kooskõlas viidatud sättega tuleb pankrotihaldurid Aivar Pilv ja Helmut Pikmets pankrotihalduri ülesannete täitmisest vabastada.

III Pankrotihalduri tasu PankrS § 65 lg 1 sätestab, et kui tehakse kompromiss või pankrotimenetlus lõpetatakse juriidilisest isikust võlgnikku lõpetamata, määrab kohus halduri tasu, arvestades halduri ülesannete mahtu, keerukust ja halduri kutseoskusi. Vastavalt justiitsministri 18.12.2003. määruse nr 71 „Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord“ (edaspidi Kord) § 5 lg 1 sätestab, et Korra § 5 nimetatud erisuste puhul ei kohaldata Korra §-s 4 sätestatut. Pankrotihalduri tasu määrab kohus, arvestades pankrotihalduri ülesannete mahtu, keerukust ja pankrotihalduri kutseoskusi, olles ära kuulanud pankrotitoimkonna ja võlgniku arvamuse. Korra § 5 lg 5 sätestab, et kui toimub lõpetamismenetlus PankrS §-s 159 või 160 sätestatud erijuhul, lähtub kohus tasu määramisel pankrotivara hinnangulisest väärtusest menetluse lõpetamise ajal. Pankrotihaldurid Helmut Pikmets ja Aivar Pilv on taotlenud tasu väljamõistmist. Kuna AS-il Ühinenud Meiereid (pankrotis) puuduvad sisuliselt rahalised vahendid halduritele tasu maksmiseks proportsionaalselt haldurite poolt tehtud tööle, siis on pankrotihaldurid esitanud nõude vaid selles ulatuses, mida on võimalik pankrotihalduritele maksta arvestades

26(30)

2-01-199 pankrotivaras olemasolevaid rahalisi vahendeid. Seetõttu taotlevad pankrotihaldurid kummalegi haldurile tasu maksmist summas 37 000 krooni, millele lisanduvad seaduses sätestatud maksud. Pankrotihaldur Kiristina Kadak-Aruorg on pankrotimenetluses loobunud oma tasu nõudest (XVii köide, tl 175). Pankrotihaldur Marko Tiislärile tasu väljamaksmise on Harju Maakohus lahendanud 06.06.2005 määrusega (XII köide, tl 277-280). Võlgnik ja pankrotitoimkonna liikmed ei ole esitanud vastuväiteid pankrotihaldurite poolt nõutud tasu suurusele. Kohus leiab, et kuna AS Ühinenud Meiereid (pankrotis) pankrotimenetlus on olnud mahukas, kulgenud pikka aega ning selle jooksul on pankrotihaldurid teinud pankrotimenetluses olulisi toiminguid (vara tagasivõitmise nõuete vormistamine ja kohtusse esitamine, pankrotimenetluse lõpetamise korraldamine jne), siis on põhjendatud määrata pankrotihalduritele tasu nende poolt taotletud suuruses. Kuna Korra § 5 lg 5 kohaselt peaks kohus lähtuma pankrotimenetluse lõpetamisel PankrS § 160 alusel pankrotihalduritele tasu määramisel pankrotivara hinnangulisest suurusest ning arvestades asjaolu, et pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets korraldasid pankrotimenetluses kohtusse 14 vara tagasivõitmise hagi esitamise, milles nõuded jäid vahemikku 145 833.28 krooni kuni 147 875 269.83 krooni, siis leiab kohus, et kuna pankrotihaldurid ei ole suuremat tasu nõudnud, on põhjendatud määrata pankrotihalduritele Aivar Pilv ja Helmut Pikmets tasud à 37 000 krooni (kokku 74 000 krooni). Advokatuuriseaduse § 49 lõike 1 kohaselt osutab advokaat õigusteenust advokaadibüroo kaudu. Kohus leiab, et tegutsemine pankrotihaldurina ei ole õigusteenuse osutamine. Õigusteenus on kutsetegevuse raames toimuv õigusalane nõustamine, isiku esindamine kohtus või mujal, isiku kaitsmine kohtus või kohtueelses menetluses, teisele isikule dokumendi koostamine või tõestamine, samuti tema huvides muu õigustoimingu tegemine. Kuna pankrotihaldur aga on võlgniku seaduslik esindaja, siis ei saa tema tegevust vaadelda õigusteenuse osutamisena. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et advokaadist pankrotihaldur ei tegutse läbi äriühingu ja tema saadav tulu ei ole tema ettevõtlustulu. Seega tuleb pankrotihaldurite tasu välja mõista pankrotihalduritele Aivar Pilvele ja Helmut Pikmetsale isiklikult. Tulumaksuseaduse (edaspidi TuMS) § 9 lõike 1 kohaselt on juriidilise isiku juhtimisorganiks muuhulgas ka pankrotihaldur. Pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult tuleb kinni pidada tulumaks, sest TuMS § 13 lõike 2 kohaselt maksustatakse tulumaksuga kõik rahalised tasud, mida juriidiline isik maksab juhtimis- või kontrollorgani liikmetele ametiülesannete täitmise eest. TuMS § 41 punkti 1 kohaselt peetakse tulumaks kinni juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgani liikmete tasudelt (§ 13 lg 2), arvestades §-s 42 lubatud mahaarvamisi. TuMS § 43 lõike 1 punktist 1 lähtuvalt peetakse § 41 punktis 1 nimetatud väljamaksetelt kinni tulumaksu 21%. Sotsiaalmaksuseaduse (SMS) § 2 lõike 1 punkti 4 kohaselt makstakse SMS § 9 lõike 1 punktis 2 sätestatud juhul sotsiaalmaksu juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani (TuMS § 9 tähenduses) liikmele makstud tasudelt. SMS § 9 lõike 1 punkti 2 kohaselt on sotsiaalmaksu maksja kohustatud maksma SMS § 2 lõike 1 punktis 4 sätestatud sotsiaalmaksuga maksustatavatelt summadelt sotsiaalmaksu, välja arvatud juhul, kui tasu saav isik on kantud äriregistrisse või registreeritud Maksu- ja Tolliameti piirkondlikus maksukeskuses füüsilisest isikust ettevõtjana ning tasu on saaja ettevõtlustuluks. Juhul kui pankrotihaldur on füüsilisest isikust ettevõtja, on ta kohustatud esitama kohtule seda kinnitava tõendi. Pankrotihaldurid A.

27(30)

2-01-199 Pilv ja H. Pikmets ei ole kohtule avaldanud, et nad on füüsilisest isikust ettevõtja, mistõttu neile väljamakstav tasu tuleb maksustada sotsiaalmaksuga. SMS § 7 lõike 1 kohaselt on sotsiaalmaksu määr 33% maksustatavalt tulult. Seega maksab väljamakse tegija, s.o AS xxx (pankrotis) pankrotihaldurile väljamakstavalt tasult sotsiaalmaksu 33%. Sotsiaalmaks lisandub pankrotihalduri tasule.

IV Pankrotihaldurite tehtud kulutused PankrS § 66 lg 1 sätestab, et lisaks tasule on halduril õigus oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamisele. PankrS § 66 lg 2 sätestab, et halduril on õigus õigusalase nõustamise, audiitor- või raamatupidamisteenuse saamiseks tehtud kulutuste hüvitamisele, kui kulutused olid vajalikud pankrotimenetluse või halduri poolt täidetava ülesande suure mahu või keerukuse tõttu ja ülesande täitmist halduri enda poolt ei saa mõistlikult oodata. PankrS § 66 lg 3 sätestab, et menetluse jooksul tekkinud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 66 lg 4 sätestab, et kui pankrotitoimkond on andnud haldurile nõusoleku teha tema ülesannete täitmiseks põhjendamatuid kulutusi, vastutavad nõusoleku andnud pankrotitoimkonna liikmed võlgniku ees solidaarselt halduriga. Nõude põhjendamatuteks kulutusteks makstu tagastamiseks pankrotivarasse võib esitada ka võlausaldaja. Korra § 7 lg 2 sätestab, et pankrotimenetluse kulude aruanne peab sisaldama järgmisi andmeid: liik; suurus; tekkimise põhjus või alus; tekkimise aeg. Korra § 7 lg 3 sätestab, et taotluses näidatakse, millised teenuse osutamise lepingud (õigusalase nõustamise, audiitorvõi raamatupidamisteenuse saamiseks) on pankrotimenetluse käigus eriülesannete täitmiseks sõlmitud. Pankrotihaldur K. Kadak-Aruorg on 02.12.2005 esitanud taotluse tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste hüvitamiseks advokaadibüroole Kadak & Partnerid summas 99 120 krooni. Vastavalt pankrotihaldurite A. Pilv ja H. Pikmets 01.04.2008 täiendava aruande kohaselt on pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgile välja makstud pankrotivarast 106 848.40 krooni, täiendavalt on võlausaldaja OÜ xxx tasunud K. KadakAruorg õigusabikulude eest 99 120 krooni. Pankrotihaldurite 20.06.2007 aruande kohaselt (XVII köide, tl 17, 18) on K. Kadak-Aruorgi poolt tehtud kulutusi hüvitatud pankrotivara arvelt (õigusabi advokaadibüroo Kadak & Partnerid 106 848.40 krooni, Kadak Bürookulud 1 612 krooni, Kadak kütus 727 krooni ja Kadak reisikulud 12 161 krooni) 121 348.40 krooni, millele lisandub OÜ xxx poolt hüvitatud õigusabikulud summas 99 120 krooni. Kohus on korduvalt teinud järelpärimisi K. Kadak-Aruorgile, et ta esitaks kohtule vastavalt Korra § 7 lg 2 ja 3 tõendid tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste tõendamiseks (XI köide, tl 13-14). K. Kadak-Aruorg ei ole kohtu nõudmisele vaatamata esitanud kohtu nõutud andmeid tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutuste tõendamiseks. Kohus on teinud läbi Justiitsministeeriumi Ukraina Justiitsministeeriumile ja Ukraina Kompetentsele kohtule järelepärimise seoses K. Kadak-Aruorgi poolt korraldatud kohtuvaidlustega (XIII köide, tl 1819). Vastavalt Justiitsministeeriumi vastusele (XVI köide, tl 77) ei ole Ukraina Justiitsministeeriumile edastatud järelepärimistele vastuseid saabunud. Samuti ei korrastanud K. Kadak-Aruorg nõutaval määral võlgniku dokumentatsiooni ega andnud seda tema

28(30)

2-01-199 pankrotihalduri kohustustest pankrotihalduritele.

vabastamise

järgselt

nõuetekohaselt

üle

uutele

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuigi AS xxx (pankrotis) pankrotivarast ja võlausaldaja OÜ xxx poolt on pankrotihaldur K. Kadak-Aruorgile välja makstud tema poolt pankrotimenetluses tehtud kulutused, ei ole need kohtu hinnangul tõendatud, samuti puuduvad kohtul Korra §-s 7 nõutud tõendid, et hinnata K. Kadak-Aruorgi poolt tehtud kulutuste vajalikkust. Kuna kulutused on välja makstud pankrotivarast ja OÜ xxx vahenditest, siis on AS-l xxx pärast pankrotimenetluse lõppemist võimalus K. Kadak-Aruorgilt välja nõude temale hüvitatud kulutused. Pankrotihaldur Marko Tiislär ei ole esitanud pankrotimenetluses taotlust tema poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks. Vastavalt pankrotihaldurite aruandele on pankrotivarast välja makstud õigusabikulusid advokaadibüroole Aivar Pilv summas 337 234.70 krooni ja advokaadibüroole Paul Varul summas 264 756.60 krooni, võlausaldaja OÜ xxx poolt on tasutud õigusabikulude eest advokaadibüroole Aivar Pilv summas 1 351 100 krooni ja advokaadibüroole Paul Varul summas 1 351 100 krooni. Koos aruandega on pankrotihaldurid A. Pilv ja H. Pikmets esitanud kohtule AS xxx (pankrotis) pankrotitoimkonna koosolekute protokollid ning advokaadibüroo Aivar Pilv ja advokaadibüroo Paul Varul arved (XVII köide, tl 30-98). Pankrotihalduritel A. Pilv aj H.Pikmets olid 08.12.2004 ametisse asumisel situatsioonis, kus tuli üle võtta kogu olemasolev dokumentatsioon ning selgitada selle koosseis, saada ülevaade pankrotimenetluse seisust, eelnevate pankrotihaldurite poolt teostatud menetlustoimingutest, samuti pankrotimenetluse kuludest, läbi töötada AS xxx (pankrotis) pankrotieelsed ja pankrotimenetluse dokumendid, analüüsida ja kujundada potentsiaalsete tagasivõitmishagide perspektiiv, koostada vastavad protsessidokumendid, korrastada pankrotivõlgniku raamatupidamine, selgitada välja AS-s xxx dokumentide hoidmise tingimused jne. Samas tuli arvestada sellega, et tagasivõitmise hagide esitamise lõpptähtajaks oli 31.05.2005 ja selleks vajalik töö tuli ära teha paari kuu jooksul. Pankrotihalduritel A. Pilvel ja H. Pikmetsal kulus märkimisväärne aeg formaalsete küsimuste lahendamiseks (dokumentide ülevõtmiseks, dokumentide koosseisu tuvastamiseks, vaidlusteks endise pankrotitoimkonnaga menetluse läbiviimise üle, suhtlemiseks ja informatsiooni saamiseks K.Kadakuga ning korduvate järelepärimiste tegemiseks, aga ka audiitoritele täiendavate ja täpsustavate küsimuste esitamisega jne), selle asemel, et tegeleda pankrotimenetluse sisuliste küsimustega. Kohus on seisukohal, et kujunenud olukorras tingis uute pankrotihaldurite ametisse nimetamise järgselt koheselt saabuv nõuete esitamise aegumise tähtaeg vajaduse töösse kaasata ka haldurite advokaadibürood. Täiendavat õigusabi kasutamata ei olnud nõuete perspektiivi hindamine ja hagide koostamine ning tähtaegne esitamine mõeldavad. Nimetatud vajadusest informeerisid pankrotihaldurid ka pankrotitoimkonda. Pankrotitoimkond on seda pidanud põhjendatuks ja andud sellekohase nõusoleku. Kuigi kohus on pidanud põhjendatuks ja vajalikuks pankrotihaldurite A. Pilve ja H. Pikmetsa poolt pankrotimenetluses nõuete tähtaegseks esitamiseks pankrotihaldurite advokaadibüroode kasutamist ning pankrotihaldurid on esitanud kohtule pankrotitoimkonna koosoleku protokollid, advokaadibüroo arved ja kulude aruanded, ei ole kohtul võimalik hinnata pankrotihaldurite A. Pilv ja H. Pikmets tehtud kulutuste põhjendatust. Kohtul puudub ülevaade dokumentide ja muude materjalide mahust, mille põhjal pankrotihaldurite advokaadibürood pidid ette valmistama ja vormistama AS xxx (pankrotis) kohtule esitatavad

29(30)

2-01-199 hagid. Kohus leiab, et kuna võlgnik ja võlausaldajad ei ole vaidlustanud pankrotihaldurite tehtud kulutuste suurust ja mahtu ning võlausaldaja OÜ xxx on võtnud enda kanda suuremas osas pankrotihaldurite tehtud kulutuste hüvitamise, siis on nad nõus olnud tehtud kulutustega. Kohus leiab, et kuna pankrotimenetluses tehtud kulutused on välja makstud ilma nende eelneva kohtu poolse kinnitamiseta olukorras, kus on esitatud taotlus pankrotimenetluse lõpetamiseks võlausaldajate nõusolekul, siis ei ole õige panna kohus olukorda, kus juba väljamakstud kulutuste põhjendatust tuleb kohtul hiljem hinnata.

V Võlgniku dokumentide hoiuleandmine Pankrotihaldurid on ette näinud PankrS § 130 lg 5 vahendid AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamiseks. Samuti on pankrotihaldurid korraldanud AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise OÜ-s Eesti Äriarhiiv. Sõlmitud on sellekohane leping SO6-146, 01.12.2006 ning makstud lepingujärgne tasu summas 30 923.08 krooni. Kohus leiab, et kuna kohus ei ole käesoleval juhul pädev otsustama AS xxx (pankrotis) likvideerimist, siis ei korralda kohus AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamisega seonduvat. AS xxx (pankrotis) dokumentide säilitamise peab pärast pankrotimenetlust otsustama äriühing ise.

Merike Varusk Kohtunik

30(30)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja