Tsiviilasi nr: 2-07-2587
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Kaupo Paal
Määruse tegemise aeg ja koht
28.04.2008.a., Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-07-2587
Tsiviilasi Menetlustoiming
OŠ hagi POÜ vastu töövaidluses. Hagi läbivaatamata jätmine
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OŠ(isikukood XXX, elukoht XXX); hageja esindaja Valentina Timofejeva (XXX); kostja POÜ (registrikood XXX, asukoht XXX); kostja lepinguline esindaja advokaat Heidi Rajamäe (Advokaadibüroo Arvisto & Partners, XXX).
22.04.2008.a. Kostja esindaja advokaat Heidi Rajamäe Istungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
1(3)
Tsiviilasi nr: 2-07-2587
seaduses sätestatud korras. Hageja esindaja esitas peale kohtuistungi toimumist taotluse kohtuistungi edasilükkamiseks. Taotlust põhjendas hageja esindaja sellega, et hageja haigestus. Kostja esindaja palus jätta hagi TsMS § 409 lg 1 p 1 alusel läbivaatamata. Kohus edastas hageja 22.04.2008.a taotluse istungi edasilükkamiseks kostjale ja andis kostjale võimaluse väljendada taotluse osas oma seisukohta. Kostja leidis, et taotlus on põhjendamatu ja tuleb jätta rahuldamata. Kohtu põhjendused Kõigepealt lahendab kohus hageja taotluse istungi edasilükkamise osas ning seejärel kostja poolt 22.04.2008.a kohtuistungil asja läbivaatamata jätmiseks tehtud taotluse. Kohus leiab, et hageja esindaja poolt 22.04.2008.a esitatud samal päeval toimunud istungi edasilükkamise taotlus tuleb jätta rahuldamata. Taotlust põhjendas hageja esindaja sellega, et hageja on haigestunud. Taotlusele ei olnud hageja esindaja lisanud ühtegi tõendit, ei seaduses sätestatud vorminõuetele vastavat tõendit ega ka muid tõendeid. Taotluses ei esitanud hageja esindaja ühtegi põhjendust selle kohta, miks hageja esindaja ise kohtuistungile ei ilmunud. Hagejal on olnud kogu menetluse vältel õigusteadmistega esindaja, kes osutab õigusteenust oma majandustegevuse raames. Käesolevas asjas ei ole kohus kohustanud hagejat isiklikult kohtusse ilmuma. Seega ei ole hageja esindaja esitanud asjaolusid, mis saaksid olla seaduslikuks aluseks kohtuistungi edasilükkamisele. Kohus märgib, et kohus peab kaitsma ning arvestama kohtumenetluses mõlema poole huvisid ja õigusi. Seega ei saa kohus igal juhul ja igasuguse taotluse korral kohtuistungit edasi lükata vaid saab sellesisulise taotluse rahuldada üksnes põhjendatud juhul, st olukorras kus kohtule on esitatud taotlus, mis sisaldab kohaseid põhjendusi. Kohus ise vastavaid põhjendusi juurde mõelda ei saa. Tsiviilkohtumenetluse seadustikust tulenevalt peab kohus tagama, et asja menetletaks võimalikult kiiresti, võimalikult väikeste kuludega ja võimalikult lühikese aja jooksul. Selleks, et see võimalik oleks peavad menetlusosalised osalema menetluses heauskselt, protsessiõigusi kuritarvitamata. Eespool toodust tulenevalt leiab kohus, et puuduvad alused, mis annaksid aluse hageja poolt esitatud istungi edasilükkamise taotluse rahuldamiseks ning see taotlus tuleb jätta seetõttu rahuldamata. Järgnevalt lahendab kohus kostja poolt 22.04.2008.a kohtuistungil esitatud asja läbivaatamata jätmise taotluse. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 409 lg 1 p 1 kui hageja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile, siis kohus kohale ilmunud kostja taotlusel jätab hagi läbi vaatamata. TsMS § 412 lg-s 1 ja 2 on sätestatud hagi läbivaatamata jätmise piirangud. TsMS § 412 lg-s 1 p 3 kohaselt kohus ei jäta hagi läbi vaatamata sõltumata hageja ilmumata jäämisest kohtuistungile, kui hageja on teatanud eelnevalt kohtule mõjuvast põhjusest istungile ilmumata jätmiseks ja seda põhistanud. TsMS § 422 lg 1 kohaselt mõjuvaks põhjuseks hagile vastamata jätmiseks või kohtuistungile ilmumata jätmiseks ja sellest teatamata jätmiseks on eelkõige liikluskatkestus, poole ootamatu haigestumine või lähedase ootamatu raske haigus, mille tõttu isik ei saanud hagile vastata või kohtusse ilmuda ega saata kohtusse esindajat. Hageja esindaja oli teadlik toimuvast kohtuistungist ning teda oli teavitatud hagi läbi vaatamata jätmise võimalusest. Hageja esindaja on kinnitanud seda oma allkirjaga (t lk 102). Kohus peab vajalikuks märkida, et hageja esindaja käis samal päeval, s.o 22.04.2008.a., kohtus. Kohus tutvunud tsiviilasja materjalidega ning poolte seisukohtadega, asub seisukohale, et hageja esindaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Hageja esindaja ei ole esitanud kohtule ühtegi põhjust, miks ta ei saanud osaleda 22.04.2008.a. toimunud kohtuistungil. Hageja esindaja on õigusteadmistega isik, kes teab, mis tagajärjed on istungile ilmumata jätmisel ning nendest tagajärgedest on kohus hagejat ja tema esindajat ka kohtukutses hoiatanud. Kohus peab vajalikuks muuhulgas märkida, et kohus ei kohustanud hagejat isiklikult ilmuma kohtuistungile ning seda ei ole ka taotluses esile toodud. TsMS § 422 lg 1 räägib, et „/.../ kui ei saa esindajat kohtusse saata.“ Antud juhul oli hagejal olemas esindaja, kes oleks pidanud ilmuma 22.04.2008.a. toimunud kohtuistungile. Kohus peab arvestama mõlema poole õiguste ja kohustustega ja menetluse jätkamine olukorras, kus hageja on jätnud tegemata olulise protsessitoimingu ilma selleks seaduslikku alust omamata. Kohus peab tegema kõik selleks, et lahendada asi mõistliku aja jooksul, võimalikult väikeste kuludega, võimalikult efektiivselt. Kohus peab rakendama seaduses sätestatud meetmeid selleks, et
2( 3)
Tsiviilasi nr: 2-07-2587
menetlusosalise poolne protsessiõiguste kuritarvitamine oleks välistatud ja et ühe poole tegevus ei kahjustaks teist menetlusosalist. Käesoleval juhul on oluline rõhutada, et hageja taotluse rahuldamine ja asja arutamise edasilükkamine ja kostja poolt esitatud asja läbivaatamata jätmise taotluse rahuldamata jätmine põhjustaks asja venimist, suurendaks menetlusosaliste nii otseseid menetlusega seotud kulusid, kui ka kaudseid kulusid, mis seonduvad sellega, et kostja vastu on esitatud hagi, mis võib tekitada kostjale olulisi negatiivseid materiaalseid tagajärgi. Seega ei ole asja arutamise edasilükkamine, midagi sellist, mis tekitaks üksnes hagejale üksnes positiivse tagajärje, vaid see on midagi sellist, mis kahjustaks oluliselt kostjat, kohtu töö takistamisest rääkimata. Selliseid taotlusi saab kohus rahuldada üksnes juhul, kui selleks esineb piisav seaduslik põhjus. Õigus õiglasele ja kohasele menetlusele on üks isiku põhiõigustest, mille tagamine on kohtu üks põhilisi funktsioone. Kuna hageja esindaja istungile ei ilmunud ning kostja esindaja taotles hagi läbivaatamata jätmist, jätab kohus hagi läbivaatamata ja lõpetab antud tsiviilasja menetluse. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta tulenevalt TsMS § 168 lg-st 2 hageja kanda.
Kaupo Paal Kohtunik
3( 3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.