A. A.`a hagi L. K.`i vastu võlgnevuse 398 750 krooni nõudes
Asja läbivaatamise kuupäev
08. aprill 2008.a
Istungil osalenud isikud
Hageja A. A. ja tema esindaja S. P.; Kostja L. K..
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada.
2.Välja mõista L. K.’ilt (isikukood xxx, elukoht xxx) A. A.’a (isikukood xxx, elukoht xxx) kasuks laenu põhivõlgnevus 398 750 (kolmsada üheksakümmend kaheksa tuhat seitsesada viiskümmend) krooni ja sissenõutavaks muutunud intress 199 000 (ükssada üheksakümmend üheksa tuhat) krooni.
3.Jätta kõik menetluskulud kostja L. K.’i kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
1.15. oktoobril 2007.a esitas hageja hagi kostja vastu 412 250 krooni põhivõlgnevuse ja 1 617 000 krooni intressi nõudes.
1 (6)
2-07-43096
2.Viru Maakohtu 24.10.2007.a kohtumäärusega jäeti hagi käiguta, hagejale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks – haginõude aluseks olevate dokumentaalsete tõendite esitamiseks, haginõude täpsustamiseks ja hagihinna nimetamiseks ning sellest sõltuvalt riigilõivu tasumiseks ja tasumise kohta kohtule maksekorralduse esitamiseks.
3.09. novembril 2007.a esitatud täpsustatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 2003.a neli laenulepingut, sh. 05.09.2003.a summale 50 000 krooni, intressiga 7 500 krooni kuus, laenu tagastamise tähtajaga 05.10.2003.a (leping 1); 12.09.2003.a summale 50 000 krooni, intressiga 5 000 krooni kuus, laenu tagastamise tähtajaga 12.10.2003.a (leping 2); 30.09.2003.a summale 10 000 krooni, intressiga 1 000 krooni kuus, laenu tagastamise tähtaeg oli määramata (leping 3); 05.12.2003.a summale 415 250 krooni, intressiga 24 000 kuus, laenu tagastamise tähtaeg oli määramata (leping 4).
4.Kostja tasus hagejale lepingu nr. 1 alusel intresse summas 18 500 krooni ja tagastas osaliselt laenu summas 14 000 krooni. 31.05.2005.a saatis hageja esindaja kostjale nõudekirja, paludes tasuda võlgnevus summas 1 235 750 krooni hiljemalt 10 päeva jooksul kirja kättesaamisest alates. 08.06.2005.a vastuses tunnistas kostja põhivõlgnevust summas 81 500 krooni ja kohustus tasuma selle 30.06.2006.a. Lepingute alusel on hageja andnud kostjale laenu kogusummas 525 250 krooni. Kostja on tagastanud hagejale kokku 126 500 krooni.
5.Hageja palus VÕS § 76 lg 1, § 88 lg 7, 8, § 94 lg 1, § 100, § 108 lg 1, § 113 lg 1 alusel kostjalt välja mõista põhivõlgnevus summas 398 750 krooni ja menetluskulud.
KOSTJA VASTUS
6.30. novembril 2007.a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud. Kostja taotles TsÜS §146 alusel aegumise kohaldamist kõikide hageja nõuete suhtes.
7.Kostja väidete kohaselt on ta 05.09.2003.a laenulepingu alusel tagastanud hagejale kokku 57 500 krooni, sh. laenu põhisumma 50 000 krooni ja intress 7 500 krooni. Intress on tasutud 06.10.2003.a, s.t lepingus ettenähtud tähtajaks. Laenu põhisumma tagastati 06.11.2003.a summas 6 000 krooni. 14.12.2006.a tasutud summast 94 000 kroonist 44 000 krooni on läinud põhilaenu tagastamiseks.
8.12.09.2003.a laenulepingu alusel on hagejale tagastatud 55 000 krooni, s.h laenu põhisumma 50 000 krooni ja intress 5 000 krooni. 14.12.2006.a tasutud summast 94 000 kroonist 55 000 krooni on tasutud selle lepinguga võetud põhilaenu tagastamiseks.
9.30.09.2003.a laenulepingu alusel on hagejale tagastatud kokku 14 000 krooni, s.h laenu põhisumma 10 000 krooni ja intress 4 000 krooni. Intress tasuti 14.10.2004.a ja põhivõlg 28.10.2004.a.
10.Kostja väitel 05.12.2003.a sõlmitud laenuleping oli näilik ja tühine tehing. Kostja ei ole selle lepingu alusel raha saanud. Kuna leping oli sõlmitud eesti keeles, siis ei teadnud kostja, et lepingu kohaselt võttis ta laenu summas 415 250 krooni. Kuna nimetatud tehing on tühine, teavitas kostja hagejat kirjalikult TsÜS § 98 lg 1 alusel lepingu annulleerimisest.
2 (6)
2-07-43096
HAGINÕUDE TÄPSUSTUS
11.14. veebruaril 2008.a esitas hageja esindaja taotluse haginõude muutmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista lepingu 4 alusel põhivõlgnevus summas 398 750 krooni ja lepingute 1-4 alusel intress summas 398 750 krooni. Juhul kui lepingute 1-4 alusel intressi väljamõistmise osas jäetakse nõue rahuldamata, palus hageja välja mõista samas suuruses intress lepingute 1-3 alusel
KOHTUISTUNG
12.Kohtuistungil teatas hageja esindaja, et kompromissi sõlmida ei õnnestunud, kuna kostja ei tunnista Lepingust 4 tulenevat võlgnevust summas 415 250 krooni. Hageja esindaja toetas esitatud haginõudeid, kuid vähendas intressi summat 199 000 kroonini. Hageja esindaja palus hagi rahuldada, mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 398 750 krooni, intress 199 000 krooni ja menetluskulud.
13.Kohtuistungil vande all antud hageja ütluste kohaselt ehitas kostja lauta ja vajas selleks raha. Kostja soovis raha saada kui füüsiline isik. Kostjaga oli kokkulepe, et kostja tasub intresse ning kogu võlgnevuse tasumisel leping lõpetatakse. Kostja tasus teatud osa pärast hagiavalduse esitamist. Sisuliselt tasus kostja natuke ka viimse lepingu alusel võetud summast. Läbirääkimised käisid 415 000 krooni suhtes, kostja nõudis seda summat sularahas. Hageja on ka varem andnud kostjale raha suuliste lepingute alusel, summades 5 000 krooni ja 10 000 krooni.
14.Kostja tunnistas laenu saamist esimese kolme lepingu alusel. Lepingu 4 osas kostja hagi ei tunnistanud, kuna see oli fiktiivne leping. Leping sõlmiti selleks, et hageja ise saaks võtta laenu. Hagejal oli vaja näidata kolmandatele isikutele, et ta on maksevõimeline. Kostja 110 000 krooni ulatuses raha tagastanud. 4 lepingu alusel ei ole kostja raha saanud. Kostja lepingut ei tühistanud, sest hageja väitis kostjale, et ta on vaidlusaluse lepingu hävitanud.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
15.Kohus tutvunud hagiavalduse ja kostja vastusega, kuulanud ära poolte seletused ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
16.Pooltel ei ole vaidlust nende vahel 05.09.2003.a, 12.09.2003.a ja 30.09.2003.a laenulepingute sõlmimise ja vastavalt lepingutele kostjale laenude andmise üle. Kostja vastuse kohaselt ta on 05.09.2003.a laenulepingu alusel 06.10.2003.a tasunud intressi 7 500 krooni. Laenu põhisummast tagastas ta 06.11.2003.a 6 000 krooni ja 14.12.2006.a 44 000 krooni. 12.09.2003.a laenulepingu alusel tasus kostja hagejale 14.12.2006.a 55 000 krooni, s.h laenu põhisumma 50 000 krooni ja intress 5 000 krooni. 30.09.2003.a laenulepingu alusel tasuti 14.10.2004.a intress 4 000 krooni ja 28.10.2004.a põhisumma 10 000 krooni.
17.Hageja on taotlenud alternatiivnõudena kostjalt 05.09.2003.a, 12.09.2003.a ja 30.09.2003.a laenulepingute alusel intressi väljamõistmiseks, mis ei ole põhjendatud. VÕS §94 lg1 tulenevalt kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi. VÕS §113 lg1 alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. 05.09.2003.a laenuleping sõlmiti tähtajaga kuni 06.10.2003.a. Seega muutus hageja nõue selle lepingu alusel sissenõutavaks 06.10.2003.a. 12.09.2003.a laenulepingu ja kostja vastuse kohaselt
3 (6)
2-07-43096 sõlmiti leping lõpptähtajaga 12.12.2003.a, mis on läbi kriipsutatud. Hageja ei tõendanud kas ja kuidas sai lepingu lõpptähtaeg muudetud, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et selle lepingu järgi muutus hageja nõue sissenõutavaks 12.12.2003.a ja kuni selle ajani on hagejal õigus nõuda kostjalt intressi.. Alates nõude sissenõutavaks muutumist saab hageja küll nõuda kostjalt VÕS §113 lg1 sätestatud viivist, kuid tal ei ole õigust nõuda lepingute alusel intressi.
18.Kostja väidete kohaselt 30.09.2003.a laenulepingu alusel maksis ta intressi 14.10.2004.a intress 4 000 krooni ja tagastas põhisumma 10 000 krooni 28.10.2004.a põhisumma. Hagejal ei ole sellele vastuväiteid, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et kostja on lepingujärgsed kohustused täies ulatuses täitnud, selle lepingu alusel hagejal ei ole nõuet kostja vastu.
19.Kostja on kolme lepingu alusel laenu põhivõlgnevuse ja osa intressidest tasunud, kokku 126 500 krooni. Oma 09.11.2007.a täpsustatud hagiavalduses ka hageja on kinnitanud, et kostja on tagastanud talle 126 500 krooni, millest 16 500 krooni hageja on arvestanud 05.12.2003.a sõlmitud laenulepingu põhisumma tagasimaksena. Kuna intressi nõudmise osas hageja on jätnud kohtule alternatiivi, siis siuliselt on hageja nõus mitte nõudma kostjalt nende kolme lepingu alusel intressi ja hagejal ei ole nende kolme lepingu alusel nõudeid kostja vastu.
20.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) §5 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Õigusvastast tegu kostja toimepannud ei ole, hageja väidab, et tema nõudeõigus ja kostja täitmiskohustus tuleneb tehingust. Sisuliselt väidab hageja, et poolte vahel on tekkinud võlaõigusseaduse (VÕS) §2 lg1 ja §3 lg1 p 1, §396 lg1 sätestatud lepingust tulenev võlasuhe ehk laenuleping.
21.05.12.2003.a sõlmisid pooled laenulepingu summale 415 250 krooni laenuintressiga 24 000 krooni kuus (t.lk. 20-22). Kostjal ei ole vaidlust lepingu sõlmimise üle, kuid väidab, et tegelikult pole ta lepingu alusel raha saanud. VÕS §396 lg1 alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole laenulepingust tulenevaid kohustusi täitnud.
22.Tulenevalt TsMS §230 lg1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Tõendada ei ole vaja asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks (TsMS §231 lg1). Kuna pooled ei ole tõendamisstandardi osas teisiti kokkuleppinud, siis käesolevas vaidluses jaguneb tõendamiskoormis vastavalt seadusele.
23.Kohus ei nõustu kostja vastuses hagile aset leidnud vastuväidetega tehingu rahatuse ning keele mittevaldamise tõttu laenu võtmisest mitteteadmise kohta. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka kolm esimest laenulepingut olid sõlmitud eesti keeles, kuid vaatamata sellele sai kostja nende sisust aru. Seega eeldab kohus, et kostja sai aru ka viimase lepingu sisust ja lepingus sisu vastas kostja tahteavaldusele.
4 (6)
2-07-43096
24.Hageja taotlusel võttis kohus toimiku materjalide juurde tsiviilasja nr 2-05-16714 toimiku (A. A.’a avaldus L. K.’i vastu pankroti väljakuulutamise nõudes), mille raames 14.11.2005.a tegi kostja hagejale avalduse tehingu annulleerimiseks TsÜS §89 lg1 ja §98 lg1 alusel. Sisuliselt kostja on tehingu tühistanud. Kuigi hagejal ei ole vaidlust tehingu tühistamise üle, peab kohus vajalikuks märkida, et TsÜS §90 lg1 tulenevalt võib tühistada tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul või raskete asjaolude ärakasutamise tõttu. TsÜS §90 1. lõike 2. lause kohaselt tühistatud tehing on kehtetu algusest peale. TsÜS §84 lg1 ja §89 lg2 alusel näilik tehing on seadusest tulenevalt tühine ning seadusest tulenevalt ei ole võimalik tühise tehingu tühistamiseks valdust esitada. .
25.Põhjendamatud on kostja seisukohad poolte vahel näiliku laenulepingu sõlmimise kohta. 05.12.2003.a kinnitas kostja, te tema on lepingu alusel 415 230 krooni laenusumma kätte saanud (t.lk. 22). VÕS §30 lg1 alusel leping, millega lubatakse kohustuse täitmist selliselt, et lubadusega luuakse iseseisev kohustus või millega tunnistatakse kohustuse olemasolu, on võlatunnistus. Kostja ühel ja samal päeval mitte ainult sõlmis laenulepingu, vaid andis ka täiendavalt võlatunnistuse, millega kinnitab laenu kättesaamise. Sellepärast käesolevas vaidluses on tõendamiskoormis kostjal. Kostja ei ole ühtegi tsiviilkohtumenetluse seadustikuga lubatud tõendiga tõendanud tehingu rahatust või tehingu tühisust. Kui tehing oli rahatu, ei oleks pidanud kostja selle kohta võlatunnistust andma. Isegi kui eeldada, et laenuleping oli sõlmitud ilma laenu andmise eesmärgita ja rahatu, siis tegelikult võlatunnistuse andmisega ei saa kostja enam tehingu rahatusele tugineda.
26.Kostja poolt kolme esimese lepingu alusel tasutud intressid 16 500 krooni on hageja arvestanud 05.12.2003.a sõlmisid lepingujärgse põhilaenu katteks. Kuna see on kostjale soodsam, nõustub kohus selle summa 4 laenulepingu katteks arvestamisega. Kostjal on tagastamata laenu põhisumma 398 750 krooni (415 250 -16 500), siis selles ulatuses tuleb hagi rahuldada.
27.VÕS § §397 lg1 tulenevalt majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Hageja soovib saada kostjalt ajavahemiku 05.12.2003.a-05.10.2007.a eest intressi mitte lepingu punktis 2.4 sätestatud 24 000 krooni kuus ulatuses, vaid 1⁄2 põhinõude, s.o 199 000 krooni ulatuses. Tegelikult soovib hageja kostjalt intressi ümberarvestatuna 13.045% aastas (50% : 1399 päeva x 365 päeva) ja intressi määr on vastavuses VÕS §397 lg2 ja §-s 94 sätestatuga.
28.Kostja on taotlenud aegumise kohaldamist hageja nõudmistele, mis ei ole põhjendatud. 05.12.2003.a laenulepingus laenu ja intressi tagastamise tähtaega ei ole märgitud. VÕS §82 lg7 järgi kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Kui kohustuse täitmise aega ei ole kindlaks määratud ja see ei tulene ka võlasuhte olemusest, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist pärast sama paragrahvi lõikes 3 nimetatud kohustuse täitmiseks mõistlikult vajaliku aja möödumist. Enne pankrotiavalduse esitamist, s.o 31.05.2005.a esitas hageja kostjale nõudekirja 10. päeva jooksul laenusummade tagastamiseks ja intressi tasumiseks (vt. pankrotiasja lk. 12, 13). TsÜS §146 lg1 ja §147 lg1 alusel tehingust tulenev nõude
5 (6)
2-07-43096 aegumistähtaeg on kolm aastat alates nõude sissenõutavaks muutumisest. Kuna hagi on esitatud 15.10.2007.a, ei ole alust nõude suhtes aegumise kohaldamiseks.
29.Kohus, hinnanud esitatud tõendeid kogumis, rahuldab hagi põhinõude 398 750 krooni ja intressi 199 000 krooni ulatuses.
KOHTUKULUD
30.Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse põhinõude osas täies ulatuses, kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
31.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 631, § 632 sätete kohaselt.
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.