(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm
Määruse tegemise aeg ja koht 14.12.2022.a, Tallinn Kohtuasja number
2-21-8146
Kohtuasi
X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C hagi Y OÜ vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 14.10.2022.a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Y OÜ apellatsioonkaebus
Menetlustoiming
Kompromissi kinnitamine
Menetlusosalised ja nende esindajad ringkonnakohtus
Hageja (apellatsioonimenetluses vastustaja): X OÜ (pankrotis, registrikood XXXXXXXXX, aadress XXX) pankrotihaldur C (isikukood XXXXXXXXXX, epost:XXX) Kostja (apellatsioonimenetluses apellant): Y OÜ (registrikood XXXXXXXX, aadress XXX), seaduslik esindaja Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Katrin Paulus (e-post:XXX) Menetlusvälised isikud: W (isikukood XXXXXXXXXXX) ja Z (isikukood XXXXXXXXX)
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Kinnitada hageja X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C (edaspidi hageja) ja kostja Y OÜ(edaspidi kostja) (edaspidi eraldi pool ja ühiselt pooled) vahel kompromiss järgmistel tingimustel:
1.1.Pooltel on alates siinse lepingu sõlmimisest üksteise ning üksteise juhtorganite liikmete vastu vaid siinses kompromissilepingus sätestatud õigused ja kohustused. Pooled soovivad siinse kompromissilepinguga lõpetada mistahes pooltevahelised õigussuhted ning sõlmida uus õigussuhe kompromissilepingus
2-21-8146 sätestatud tingimustel, mis asendaks kõiki poolte varasemaid tahteavaldusi ja kokkuleppeid või varem tekkinud õigussuhteid.
1.2.Kostja tasub hagejale kokku 86 806 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „kompromissileping tsiviilasjas 2-21-8146“ hiljemalt kümne päeva jooksul alates kompromissi jõustumisest.
1.3.Kohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni eelmises punktis nimetatud kohustuse täieliku täitmiseni. Hagejal ei ole lubatud kohtu seatud hüpoteeki täitmisele pöörata enne eelmises punktis sätestatud tasumise tähtajast 20 päeva möödumist. Kostjal on õigus taotleda kohtult hagi tagamise tühistamist, kui ta esitab kohtule panga allkirjastatud maksekorralduse, mis tõendab hagejale eelmises punktis nimetatud summas ülekande tegemist.
1.4.Pooled lepivad kõigi kahtluste tekkimise vältimiseks kokku, et hageja loobub tingimusteta ja tagasivõtmatult kõigist olemasolevatest ning tulevikus tekkida võivatest nõuetest ja vastuväidetest, mis võivad tuleneda selle kompromissi sõlmimisele eelnenud asjaoludest tulenevatest mis tahes õigustest ja nõuetest, ega oma kostja, kostja juhtorganite liikmete, W (W) ja tema lähikondsete ega Z (Z) ja tema lähikondsete suhtes mistahes nõudeid ega pretensioone seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne siinse lepingu sõlmimist, ning hageja loobub käesolevaga tingimusteta ja tagasivõtmatult alates siinse lepingu allkirjastamisest oma kõigist võimalikest sellistest nõuetest, sõltumata sellest, millal hageja vastavatest nõuetest teadlikuks saab, millal need tekivad, ilmnevad või sissenõutavaks muutuvad (sh kui see leiab aset pärast käesoleva lepingu sõlmimist). Selguse huvides märgivad pooled, et käesolevas lepingupunktis antud kinnitus ei puuduta Tallinna Ringkonnakohtu menetluses olevat tsiviiasja nr 2-21-8249 (X OÜ (pankrotis) pankrotihaldur C hagi G OÜ vastu rahalise kohustuse tagasivõitmiseks) ja selle vaidluse pidamine jätkub.
1.5.Pooled lepivad kõigi kahtluste tekkimise vältimiseks kokku, et kostja, kostja juhtorganite liikmed, W ja Z ei oma hageja ja X OÜ (pankrotis) pankrotitoimkonna liikmete suhtes seoses X OÜ (pankrotis) pankrotimenetlusega mistahes nõudeid ja nad ei ole selliseid nõudeid ka eelnevalt ka kellegile loovutanud või muul viisil üle andnud. Juhul kui kohus peaks leidma, et vaatamata kompromissi tegemisele tuleks välja mõista 1⁄2 hageja poolt hagi esitamisel tasumata riigilõivust, siis tuleb see vastavalt poolte kokkuleppele mõista välja kostjalt.
1.6.Pooled kinnitavad, et nad ei ole ühegi poole suhtes esitanud mistahes muid nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi, mida siinses lepingus nimetatud ei ole. Pooled kohustuvad mitte esitama mistahes nõudeid, hagisid, kaebusi, kuriteoteateid ega muid sarnaseid avaldusi teise poole suhtes seoses mistahes asjaolude ja sündmustega, mis on aset leidnud enne käesoleva lepingu sõlmimist. Eeltoodud piirang ei kehti juhul, kui pool rikub siinsest lepingust tulenevaid kohustusi.
1.7.Pooled hoiduvad ükskõik missugusest suhtlusest kolmandate isikutega sõlmitud lepingu ja siinse kompromissi teemadel (v.a asjaolud, mille avaldamise vajadus tuleneb seadusest) ja ükskõik missugusest meediasuhtlusest neil teemadel (v.a eelneva poolte kokkuleppe korral). Pooled käsitlevad konfidentsiaalsena ka ükskõik missuguse siinse lepingu sõlmimisega seotud asjaolu (nt läbirääkimisi ja kohtumenetlust) või enne lepingu sõlmimist aset leidnud asjaolu seoses hagi alusega ning pooled on kokku leppinud tsiviilasja toimikuga tutvumiseks nõusoleku andmata jätmise.
2-21-8146
1.8.Pooled ei ole lepingus nimetatud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus.
1.9.Pooled kinnitavad, et leping on koostatud võttes aluseks mõlema poole tahet ning pooled on tutvunud ja saavad aru lepinguga võetud kohustustest ning kohustuvad neid täitma. Poolte esindajad kinnitavad esindusõiguse olemasolu lepingu sõlmimiseks ning kohustuvad hüvitama teisele poolele esindusõiguse puudumisest tekkinud kahju.
1.10.Pooled kohustuvad kompromissi kinnitava määruse vastu võtma hiljemalt seitsme päeva jooksul alates määruse tegemisest.
1.11.Lepingust tulenevad ja sellega seotud vaidlused püüavad pooled lahendada läbirääkimiste teel. Kui vaidlust ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimiste teel, lahendatakse vaidlus Harju Maakohtus. Kohtualluvuse kokkulepe on sõlmitud ka juhuks, kui kostja asub pärast kokkuleppe sõlmimist elama välisriiki või viib sinna üle oma tegevuskoha või asukoha või kui tema tegevus, elu- või asukoht ei ole hagi esitamise ajal teada. Tühistada Harju Maakohtu 14.10.2022.a otsus. Lõpetada tsiviilasja nr 2-21-8146 menetlus. Harju Maakohtu 18.10.2022.a määruse alusel tsiviilasjas nr 2-21-8146 kohaldatud hagi tagamise abinõud jäävad kehtima käesoleva määruse täitmist tagava abinõuna. Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Jätta rahuldamata hageja taotlus tagastada talle pool käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise avalduste esitamisel tasutud riigilõivudest, so 60 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Rahuldada hageja taotlus hagi tagamise tagatise tagastamiseks ning tagastada hagejale hagi tagamise tagatis summas 4340,30 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Asendada määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja, kostja ja menetlusväliste isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning aadressid tähemärkidega. Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse kolme (3) päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest alates.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused Hagimenetluses võib Riigikohtus menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi taotluse ja teise menetlusosalise kaebuse või taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata seaduses sätestatud ega kohtu määratud menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.
HAGI JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD
1.X OÜ (pankrotis) (pankrotivõlgnik) pankrotihaldur C esitas 20.05.2021.a Harju Maakohtule Y OÜ (kostja) vastu hagi, milles palus tunnistada tagasivõitmise korras kehtetuks X OÜ (pankrotis) ja Y OÜ vaheline rahalise kohustuse täitmine ajavahemikus 15.04.2020.a20.05.2020.a summas 86 806 eurot ja mõista see summa hageja kasuks lisaks VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras viivistega alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni välja ning jätta menetluskulud kostja kanda.
2-21-8146
2.Hagiavalduse kohaselt on pankrotivõlgnik ajavahemikus 15.04.2020.a-20.05.2020.a, s.o 3 kuu jooksul enne ajutise halduri nimetamist, kandnud kostjale kokku 86 806 eurot. Need ülekanded on toimunud üht võlausaldajat teisele eelistades ning tegemist oli lähikondsele täidetud kohustusega. Pankrotivõlgniku juhatuse liige oli ülekannete tegemise ajal Q, kes on ühtlasi ka pankrotivõlgniku osanik. Temale kuulub ka kostja 1500 euro suurune osa ning ta on ka kostja juhatuse liige. Tegemist on võlgnku lähikondsega PankrS § 117 lg 3 mõttes. Pankrotivõlgnik oli kostjale rahaülekannete tegemise ajal püsivalt maksejõuetu ning selline lähikondsele täidetud kohustus kahjustas teiste võlausaldajate huve. Hageja palus ülekanded tunnistada PankrS § 113 lg 1 p 2 alusel kehtetuks. Kostja on PankrS § 119 alusel kohustatud raha tagastama.
KOSTJA VASTUVÄITED
3.Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Kostja ei ole pankrotivõlgniku lähikondne. Q ei ole kostja enamusosanik, vaid osanik 50% ulatuses. Pankrotivõlgnik polnud rahalise kohustuse täitmise ajal ka maksejõuetu. Osad rahaülekanded olid Q hageja juhatuse liikme tasud, mida ta sai läbi kostja. Tegemist on maksuõiguse tähenduses vaieldava olukorraga, kui juhatuse liige saab tasu läbi arve ning tema tasult ei maksta tööjõumakse. Teise osa maksetest moodustas materjali müük. Kostja andis pankrotivõlgnikule 22.07.2019.a aktiga üle müügilepingu esemed ning pankrotivõlgnik kohustus selle eest tasuma. Kostja omandas need esemed tasuta OÜ-lt H, kes soovis need esemed utiliseerida, kuid kostja nägi võimalust need müüa hageja ehitusobjektidele edasi, sest esemed olid kasutuskõblikud. Pankrotivõlgniku ja kostja vahel oli sõlmitud laenuleping summas 70 000 eurot ning pankrotivõlgnik pidi kostjale laenu tagastama 30.04.2020.a.
ESIMESE ASTME KOHTU OTSUS
4.Harju Maakohus rahuldas 14.10.2022.a otsusega hagi; tunnistas kehtetuks X OÜ poolt Y OÜ-le tehtud järgmised rahaülekanded: 15.04.2020.a - 2430 eurot, 16.04.2020.a - 4800 eurot, 29.04.2020.a - 70 000 eurot ja 20.05.2020.a - 9576 eurot, kokku 86 806 eurot; mõistis Y OÜ-lt välja X OÜ (pankrotis) kasuks 86 806 eurot ja viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates 20.05.2021.a kuni nõude 86 806 eurot täieliku täitmiseni; jättis menetluskulud kostja kanda; mõistis kostjalt välja Eesti Vabariigi kasuks menetluskulud 1200 eurot ning X OÜ (pankrotis) kasuks 1883 eurot ja määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
APELLATSIOONKAEBUS
5.Kostja esitas maakohtu otsusele apellatsioonkaebuse, milles palub võtta see menetlusse; rahuldada kostja 18.05.2022.a eelistungi protokolli parandamise taotlus ja viia 18.05.2022.a eelistungi protokolli sisse kaebuses kirjeldatud parandused; kohustada hagejat tõendite kogumise korras esitama kõigi hageja Eesti krediidiasutustes avatud arveldusarvete väljavõtted täielikul kujul perioodi 01.07.2019.a–01.07.2020.a kohta; võtta asja materjalide juurde kaebusele lisatud tõendid; kuulata tunnistajana üle W; tühistada maakohtu otsus ja esimese alternatiivina teha asjas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja saata asi maakohtule arutamiseks uues koosseisus; teise alternatiivina teha asjas uus otsus, millega rahuldada apellatsioonkaebus ja jätta hagi rahuldamata; mõlema alternatiivi puhul jätta menetluskulud kogu ulatuses hageja kanda ning mõista menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja.
MENETLUSE EDASINE KÄIK
2-21-8146
6.Tallinna Ringkonnakohus jättis apellatsioonkaebuse 07.12.2022.a määrusega käiguta ning kohustas apellanti tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 1680 eurot 14 päeva jooksul määruse ärakirja kättetoimetamisest apellandile.
7.11.12.2022.a esitasid hageja ja kostja ringkonnakohtule ülaltoodud tingimustega kompromisslepingu ja poolte ühise taotluse menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Menetlusdokument oli ühtlasi digitaalselt allkirjastatud menetlusväliste isikute poolt.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
8.Ringkonnakohus on seisukohal, et kohtule esitatud kompromiss tuleb kinnitada, vaidlustatud maakohtu otsus kompromissi kinnitamise tõttu tühistada ning tsiviilasja menetlus lõpetada.
9.TsMS § 4511 lg 1 kohaselt, kui pärast lahendi tegemist, kuid enne selle jõustumist ja asjas edasikaebuse esitamist esitatakse taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks või asja menetluse lõpetamiseks, muu hulgas hagist loobumise või kompromissi sõlmimise tõttu, või esitatakse hagi tagamisega seotud taotlus või muu sellesarnane taotlus, lahendab taotluse lahendi teinud kohus. Hagi läbivaatamata jätmise või menetluse lõpetamise taotluse rahuldamise korral võib kohus tehtud lahendi määrusega tühistada ning jätta hagi läbi vaatamata või lõpetada asja menetluse. TsMS § 4511 lg 2 kohaselt saab pärast apellatsioonkaebuse esitamist käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud toiminguid teha ringkonnakohus, isegi kui kaebust ei ole veel menetlusse võetud. Eeltoodust tulenevalt on kompromissi kinnitamise pädevus käesolevas asjas ringkonnakohtul. Arvestades, et kostja on hagejaga sõlminud kompromissi ning taotleb tsiviilasjas menetluse lõpetamist, tuleb jätta apellatsioonkaebus TsMS § 4511 ja § 638 lg 1 alusel menetlusse võtmata.
10.Pooled on palunud kohtul kinnitada kompromissilepingu selle peatükis I sätestatud tingimustel ning lõpetada tsiviilasja menetlus. Pooled on kinnitanud, et on teadlikud, et kohtu poolt kinnitatud kompromiss kehtib täitedokumendina, sh ka kohtumenetluses mitteosaleva kolmanda isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse (TsMS § 430 lg 5) ja menetluse lõpetamisel kompromissiga on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, mh ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle (TsMS § 432). Pooled on palunud kinnitada kompromiss istungit pidamata.
11.TsMS § 430 kohaselt võivad menetlusosalised käsutada menetlusõigusi kompromissi sõlmimise teel. TsMS § 430 lg 1 tulenevalt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 431 lg 2 kohaselt, kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta määrusega ühtlasi alama astme kohtu lahendi või lahendid. Kui menetluse lõpetab asja lahendanud kohus edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel, tühistab ta asjas tehtud lahendi või lahendid. TsMS § 645 lg 1 kohaselt kuulub kompromissi kinnitamise korral maakohtu otsus tühistamisele ja tsiviilasja menetlus lõpetamisele.
12.Kohus võib keelduda kompromissi kinnitamisest üksnes juhul, kui esineb mõni seaduses sätestatud alus. Vastavad alused on seaduses sätestatud ammendavalt. Ringkonnakohtu hinnangul käesolevas tsiviilasjas selliseid aluseid ei esine. Kompromissi pooled ja selle allkirjastanud menetlusvälised isikud on kinnitanud, et on selle õiguslikest tagajärgedest teadlikud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub asjas vajadus istungi korraldamiseks.
2-21-8146
13.Ringkonnakohus selgitab TsMS §-de 430, 432 ja 457 lg 1 alusel, et kompromiss kehtib täitedokumendina ka kohtumenetluses mitteosaleva isiku suhtes, kes on võtnud kompromissi alusel kohustuse. Kokkuleppe sõlmimine kohtu kinnitatud kompromissina asendab kokkuleppe notariaalset tõestamist. Kompromiss võib olla tingimuslik. Kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub. Kompromissi saab pankrotimenetluses või täitemenetluses tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, s.t. jõustunud kohtuotsus on kohustuslik menetlusosalistele osas, milles otsuse resolutsiooniga lahendatakse hagiga esitatud nõue.
14.TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimise korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kompromissis on kokku lepitud, et pooled kannavad menetluskulud ise.
15.Hageja on esitanud taotluse kompromissi tegemise tõttu tagastada talle pool käesolevas tsiviilasjas hagi tagamise avalduste (2 tk) esitamisel tasutud riigilõivudest ehk 60 eurot ((50 + 70) : 2) X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Ringkonnakohus jätab taotluse rahuldamata, kuna menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamise tõttu ei tagastata TsMS § 150 lg-st 3 tulenevalt eelnevas kohtuastmes tasutud riigilõivu.
16.Hageja on esitanud ka taotluse kompromissi tegemise tõttu tagastada hagi tagamise tagatis summas 4340,30 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX. Kostja on sellega nõustunud ja kinnitanud, et tal puuduvad hageja suhtes seoses hagi tagamise abinõu kohaldamisega mistahes nõuded ja ta ei ole selliseid nõudeid ka kellegile eelnevalt loovutanud. Kuigi TsMS § 195 lg 1 kohaselt kuuluks tagatis tagastamisele selle määranud või selle andmist võimaldanud kohtu poolt, on kohtupraktikas tunnustatud ka tagatise tagastamist kõrgema astme kohtu poolt (vt nt Riigikohtu 27.05.2020.a kohtuotsus tsiviilasjas nr 2-17-16812, p 26). Eeltoodust tulenevalt rahuldab ringkonnakohus esitatud taotluse TsMS § 195 lg 1 alusel ning tagastab hagejale hagi tagamise tagatise summas 4340,30 eurot X OÜ (pankrotis) arvelduskontole nr
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.
17.Pooled on palunud maakohtu otsuse tühistamise ja hageja riigilõivust vabastamise tõttu jätta esimese astme riigilõivu pooltelt välja mõistmata. Ringkonnakohus selgitab, et kuna RLS § 22 lg 2 p 51 kohaselt oli pankrotihaldur tagasivõitmise hagi esitamisel riigilõivu tasumisest vabastatud, puudub kompromissi kinnitamise tulemusena TsMS § 179 lg 1 mõttes menetluskulu, mida riigi kasuks pooltelt või ühelt neist välja mõista.
18.TsMS § 445 lg 2 kohaselt, kui hagi otsusega rahuldatakse või kui kohus lõpetab menetluse kompromissi sõlmimisega, jätab kohus kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse kohtulahendi täitmist tagava abinõuna, kui see on lahendi täitmise tagamiseks ilmselt vajalik ja pool, kelle kasuks otsus tehti, või kompromissilepingu pooled ei taotle abinõu tühistamist. Kuivõrd pooled
2-21-8146 on kompromissis kokku leppinud, et maakohtu seatud hagi tagamise abinõu jääb jõusse kuni kompromissis toodud rahalise kohustuse täieliku täitmiseni, jäävad Harju Maakohtu 18.10.2022.a määruse alusel käesolevas tsiviilasjas kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima käesoleva määruse täitmist tagava abinõuna.
19.Pooled on esitanud taotluse, et jõustunud kohtumääruses oleks avaldatavad andmed piiratud vastavalt TsMS § 462 lg-le 2 (sh ka kompromissilepingus nimetatud kolmandate isikute osas). TsMS § 462 lg 2 esimene lause sätestab, et andmesubjekti taotlusel või kohtu algatusel asendatakse jõustunud kohtuotsuses andmesubjekti nimi initsiaalide või tähemärgiga ning ei avalikustata tema isikukoodi, sünniaega, registrikoodi ega aadressi. Ringkonnakohus rahuldab esitatud taotluse TsMS § 462 lg 2 ja 463 lg 2 alusel ning asendab määruse avalikustamisel arvutivõrgus hageja, kostja ja menetlusväliste isikute nimed, registri- ja isikukoodid ning aadressid tähemärgiga, määrates osundatud andmeid mitte avaldada.
20.TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kuivõrd pooled lühendasid määruskaebuse esitamise tähtaega, on määrust võimalik vaidlustada kolme (3) päeva jooksul selle kättetoimetamisest alates.