OÜ GMPP Disain hagi OÜ Luhatex vastu 342 200 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 19. detsembri 2007 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ GMPP Disain ja OÜ Luhatex apellatsioonkaebused
Kohtuistungi toimumise aeg
08. aprill 2008, avalik kohtuistung
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja OÜ GMPP Disain (registrikood 10347549, asukoht X, 10611 Tallinn), esindaja adv Denis Polman Kostja OÜ Luhatex (registrikood 10231479, asukoht E.Vilde tee 114-59, Tallinn 12612), esindaja adv Karl Haavasalu
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Harju Maakohtu 19. detsembri 2007 otsus osas, millega kohus rahuldas osaliselt OÜ GMPP Disain hagi OÜ Luhatex vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4810 krooni hoiule antud asja tagastamata jätmise eest. Tühistatud osas saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kohtuotsus jätta muutmata osas, millega kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata OÜ GMPP Disain hagi OÜ Luhatex vastu üüritud asja puudustega tagastamise eest kahjuhüvitise saamiseks.
Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Asjaolud, hageja nõue ja selle põhjendused
1.OÜ GMPP Disain esitas 29.11.2006 hagi OÜ Luhatex vastu, paludes kostjalt välja mõista 342 200 krooni kahju hüvitisena üüritud asja tagastamisega viivitamise eest.
2.Hagiavalduse kohaselt andis hageja 01.09.1997 (tegelik lepingu sõlmimise aeg 13.08.1997) ja 01.12.2000 rendilepingutega kostja kasutusse ja valdusse Tallinnas x asuva vara vastavalt 04.11.1997 koostatud nimekirjale. Rendileping lõppes seoses
tähtaja möödumisega 31.12.2005. Pooled koostasid 27.12.2005 vara ja põhivahendite seisukorra protokolli. Kuna vara seisukord ja komplektsus ei vastanud kokkulepitule, otsustati lükata vara vastuvõtmist korduvalt edasi. Kokkulepitud aegadel ei olnud üleandmine võimalik, sest puudusid paljud tagastamisele kuuluvad esemed (sh keskküttekatel) ning paljude seadmete seisukord ei olnud rahuldav. Vara puuduste ja mittekomplektsuse kohta koostati 04.01.2006 protokoll. Kostja lubas parandada puudused ja taastada seadmete komplektsuse, kuid ei teinud seda. Pärast 09.01.2006 kohtumist, mil kostja järjekordselt lubas täita oma kohustused hiljemalt 13.01.2006, hakkas kostja vältima hageja esindajaid. 14.02.2006 andis hageja kostjale allkirja vastu 09.02.2006 pretensiooni, milles paluti tasuda hüvitis kahjustatud ja kaotsiläinud esemete eest 155 966 krooni, paigaldada tagasi demonteeritud katlaseadmed, viia vesikeskküte töökorda jne hiljemalt 01.03.2006. Kostja pretensioonile ei reageerinud. Läbirääkimistel esindas hagejat inkassofirma Intrum Justitia AS, mille kaudu kustutas kostja suuremas osas, kuid mitte täielikult üürivõlgnevuse. Hageja hinnangul peab kostja talle hüvitama kahju, mis seisneb vara kahjustamises ja lepingu alusel üleantud vara tagastamata jätmises. Kahjustatud ja tagastamata vara koosseis on toodud 06.01.2006 protokolli lisas ja 09.02.2006 pretensioonis. Kokku tekitas kostja hagejale kahju 2 053 650,20 krooni ulatuses. Kuna kostjal ei ole märkimisväärset vara, nõuab hageja kostjalt ainult 342 200 krooni suuruse hüvitise väljamõistmist saamata jäänud üüri eest 01.11.2006 seisuga. Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 334 lg-le 1 ja § 335 lg-le 1 on hagejal õigus nõuda üürilepingus kokkulepitud üüri kuni asja nõuetekohase tagastamiseni. Üüri suuruseks oli koos käibemaksuga 34 220 krooni kuus. Hagejal on tulenevalt esemete mittetagastamisest ja rikutusest ka kahju hüvitamise nõue saamata jäänud tulu näol. Hagejal ei olnud võimalik anda asja üürile teisele isikule selle kasutuskõlbmatuse tõttu, mille oli põhjustanud kostja. Saamatajäänud tulu seisneb turu üürihinnas. Hageja võttis 06.06.2007 esitatud vastuses kostja vastuväidetele omaks, et mööblitehas oli üürniku poolt üürileandjale tagastatud, kuid see oli tagastatud oluliste puudustega. Hageja nõude aluseks on üldine kahju hüvitamine. Hüvitise nõue saamata jäänud tulevase üüri eest ei ole sama, mis hüvitis asja halvendamise eest. Mõlemad nõuded tulenevad küll üüritud asja halvendamisest, kuid üks hüvitis on füüsiliste muudatuste kõrvaldamise eest, teine aga korvamaks saamata jäänud tulu. Kuna hageja esitas üldise kahju hüvitamise nõude, siis ei saa see olla aegunud. Kui kohus leiab, et üldise 3-aastase aegumistähtaja asemel kuulub kohaldamisele VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud 6-kuuline aegumistähtaeg, siis tuleb arvestada asjaoluga, et esimene konkreetne kostjapoolne äraütlemine nõudele taastada mööblitehase komplektsus tuli alles pärast 20.09.2006, kui kostja volitatud esindaja selgitas oma vastuse sisu. 29.11.2007 kohtuistungil hageja esindaja palus juhul, kui kohus leiab, et hageja esialgset nõuet ei ole võimalik rahuldada, siis mõista sama summa kostjalt välja hüvitisena puuduvate katelde eest. Katlad olid antud kirjaliku aktiga kostjale vastutavale hoiule. Katelde maksumus on tegelikkuses suurem, aga hageja nõuab hagis nimetatud 342 200 krooni, ülejäänud summa osas hageja loobub nõudest. Hageja nõue on mõista välja 342 200 krooni üldise lepinguvälise kahju hüvitisena: see on kahju hüvitamine kas saamata jäänud tulu eest või hüvitis katelde mittetagastamise eest. Kui asja ei ole füüsiliselt võimalik tagastada, siis tuleb hüvitada selle maksumus rahaliselt. Nõude alusena on hageja esimene eelistus see, et kostja tagastas üüritud pinna kahjustatult. Teine alus on see, et katlad anti hoiulepingu alusel hoiule, kuid tagasi neid ei saadud.
Kostja vastuväited
7.Kostja hagi ei tunnistanud. Poolte vahel 01.12.2000 sõlmitud rendileping kehtis kuni 31.12.2005. Vaatamata hageja ettepanekutele pikendada lepingu kehtivust, ei olnud kostja sellest huvitatud. Kostja vabastas 2005. a detsembri lõpuks x asuvad hooned ning võtmete üleandmine toimus 09.01.2006. VÕS §-st 355 ning § 366 lg-st 1 tuleneb nende koosmõjus, et üürileandja saab nõuda endiselt üürnikult § 355 alusel üüri tasumist üksnes juhul, kui üürnik ei ole asja pärast üürilepingu lõppemist üürnikule tagastanud. Juhul, kui tagastatud asi on puudustega, saab üürileandja nõuda endiselt üürnikult vaid hüvitist VÕS §-des 336 ja 338 sätestatut arvestades. VÕS-is ega rendilepingus ei ole sätestatud vara üleandmise-vastuvõtmise akti koostamise kohustust. Kostja tagastas renditud vara lepingu lõppemisel ning ei valda hageja vara.
8.Isegi kui hagejal oleks kostja vastu vara halvendamisest tulenev kahju hüvitamise nõue, oleks see tulenevalt VÕS § 338 lg-test 1 ja 2 aegunud. Kostja ei ole kunagi nõustunud sellega, et tal lasub mingisuguseid kohustusi seonduvalt X asuva hageja vara väidetava halvendamisega. Intrum Justitia AS ei oma seonduvalt hageja väidetava nõude aegumise peatumisega mitte mingisugust tähendust. Kostja ei tasunud ega kohustunud tasuma inkassofirma vahendusel hagejale mingisuguseid rahasummasid seonduvalt vara väidetava halvendamisega. Pärast 09.01.2006 ei ole pooled arutanud X asuva varaga seonduvat ning kostja ei ole palunud ega saanud hagejalt mingisugust täiendavat tähtaega.
9.Kostja ei ole halvendanud rendilepingu alusel tema kasutusse antud vara. Aadressil X asusid tõepoolest 3 katelt, mis pärinesid aastatest 1973, 1976 ja 1981 ning mille jääkväärtus oli 01.10.1997 seisuga kokku 4204 krooni. 28.04.1995 akti kohaselt lõpetati X asuva katlamaja gaasiga varustamine ning katlaseadmeid enam ei kasutatud. Kostja sai X asuvad hooned esmakordselt oma valdusesse 01.09.1997 ning ei kasutanud kütmiseks kordagi hageja poolt mainitud katlaid. Esialgu küttis kostja hooneid elektriga ning hiljem paigutas kostja sinna keskküttekatla, mille ta viis minema hoonete vabastamisel. Hageja lasi tema poolt nimetatud 3 keskküttekatelt ja 3 pumpa 2001. a talvel hoonetest demonteerida ning minema vedada.
10.Kostja taotles kohtuistungil, et kohus jätaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku ( TsMS) § 330 lg 3 alusel alternatiivse nõude käsitlemata. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused
11.Kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata hagi üüritud asja puudustega tagastamise eest kahju hüvitamiseks. Kohus rahuldas hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja 4810 krooni kahjuhüvitisena hoiule antud asja tagastamata jätmise eest.
12.Asja menetluse käigus hageja loobus üüri nõudest VÕS § 335 alusel üüritud asja tagastamisega viivitamise eest. Hageja esitas kahju hüvitamise nõude alternatiivsetel õiguslikel alustel. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et üüritud asja tagastamisel hageja fikseeris 27.12.2005 ja 04.01.2006 kirjalikes aktides puudused, muu hulgas katelde puudumise. X asuv vara anti 09.01.2006 tagasi hageja valdusesse ning sellest päevast alates ei olnud kostjal võimalik pääseda X territooriumile hageja nõusolekuta. Eeltoodust tulenevalt algas asja puudustega tagastamisest tuleneva hüvitusnõude aegumistähtaeg 09.01.2006. Seega möödus VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline aegumistähtaeg 09.07.2006. Hageja esitas hagi üle 4 kuu hiljem hagi aegumistähtaja lõppemisest. Asjas ei esitatud mingeid tõendeid, mis tõendaksid hageja väidet, et poolte vahel toimusid läbirääkimised, mille ajaks oleks aegumine peatunud. Hagile lisatud hageja 09.02.2006 pretensioon tõendab vastupidist: hageja on andnud kostjale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks 01.03.2006 ning hoiatanud, et tähtajaks puuduste kõrvaldamata jätmisel esitab kohtusse hagi hüvitise väljamõistmiseks. Hageja ei
esitanud tõendeid, millest nähtuks, et kostja oleks hageja pretensioonile vastanud ja selles esitatud nõudeid tunnistanud. Pretensioonis nimetatud tähtaja möödumisel hageja hagi kohtusse ei esitanud, vaid esitas alles 18.07.2006 kostjale pankrotihoiatuse, millele kostja vastas 03.08.2006 ja põhjalikumalt 19.09.2006. Nõude tunnustamisena ei saa käsitleda ka Intrum Justitia AS poolt kostjale esitatud nõude täitmist, sest inkassofirma poolt menetletud arved puudutasid renditasu ja sideteenuse kulusid kuni 31.12.2005.
13.Kohus leidis, et ei ole alust jätta käsitlemata hageja alternatiivsel õiguslikul alusel esitatud kahju hüvitamise nõuet katelde maksumuse osaliseks hüvitamiseks. Hageja on hagi esemena algusest peale nõudnud kahju hüvitamist. Hagi aluseks on algusest peale on faktiline asjaolu, et rendilepingu sõlmimisel kostjale üle antud vara jäi rendilepingu lõppemisel osaliselt tagastamata ja osaliselt tagastati puudustega. Kohus leidis, et hageja nõue välja mõista kahju hüvitisena kostjale vastutavale hoiule antud ja hagejale tagastamata katelde eest 342 200 krooni, on osaliselt põhjendatud. Hageja kohtuistungil märkis, et 04.11.1997 kirjaliku aktiga anti keskkütte gaasikatlad koos nende tööks vajalike pumpadega kostjale vastutavale hoiule ning sisuliselt oli poolte vahel hoiuleping. Hageja taotles hagi rahuldamist VÕS § 1044 alusel. Hoiulepingu sõlmimise tuvastamiseks tuleb lähtuda tsiviilkoodeksi (TsK) vastavatest sätetest. Samal kuupäeval katelde kostjale hoiule andmisega koostati ka nimekirjad põhivahenditest ning muudest esemetest ja seadmetest, mis anti kostjale rendile. Katlaid kostjale rendile ei antud ja nende kasutamise õigust kostjal ei olnud. Seega vastab pooltevaheline suhe hoiulepingu tunnustele ning keskküttekatelde osas oli poolte vahel sõlmitud hoiuleping. Hoiulepingu eesmärk on tagada hoiuleantud vara säilimine, seega hoiuleandjale vara hävimise või kaotsiminekuga kahju tekkimise ärahoidmine. Pooltevahelises hoiulepingus tähtaega määratud ei ole. Võttes arvesse, et hoiule antud katlad olid seadmetena paigaldatud kostjale rendile antud hoonetesse, asus kohus seisukohale, et pooltevaheline hoiuleping lõppes ja kostjal hoidjana tekkis hoiule antud vara tagastamise kohustus rendilepingu lõppemisel 31.12.2005. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 12 lg 2 kohaselt tuleb seega hoiulepingu lõpetamisele ja asja tagastamise kohustusele kohaldada 31.12.2005 kehtinud VÕS-i vastavaid sätteid. Hoiulepingu lõppemisel on hoidja VÕS § 883 järgi kohustatud talle hoiule antud vallasasja tagastama. Asjas ei ole vaidlust selle üle, et rendilepingu lõppemise hetkeks olid katlad mööblitehasest demonteeritud ja ära viidud, mistõttu kostja rendipinna valduse üleandmisega ei saanud tagastada hoiuleantud katlaid. Tulenevalt VÕS § 101 lg 1 p-st 3 võib võlausaldaja nõuda võlgnikult kohustuse rikkumise korral kahju hüvitamist. Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et kostjal on hageja ees lepingust tulenev kohustus tagastada hoiule antud asi. Lepingust tuleneva kohustuse rikkumise korral on kostja kohustatud hüvitama kohustuse rikkumisega tekitatud kahju ning deliktilise vastutusena kahju hüvitamise nõue kostja vastu ei ole põhjendatud.
14.Asjas ei ole vaidlust selle üle, et alates 1995. a gaasikatlaid ruumide kütmiseks tegelikult ei kasutatud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, millal ja kelle poolt keskküttekatlad demonteeriti. Rendilepingu lisaks nr 1 oleva üleandmise-vastuvõtmise aktis ei ole nimetatud katlaid ja pumpasid. Kohus ei nõustunud kostja seisukohaga, et see asjaolu näitab, et seisuga 01.12.2000 olid keskküttekatlad X territooriumilt hageja poolt minema viidud. Hageja ei väitnud, et 01.12.2000 rendilepinguga anti kostjale üle ka katlad. Samas hageja kohtuistungil kinnitas, et 01.12.2000 rendilepingu lisasid hageja eksemplari juures üldse ei ole, ning ei välistanud võimalust, et ka 2000. a võidi vormistada 04.11.1997 aktiga sarnane katelde hoiule andmise akt. Kuna kohus
tuvastas, et poolte vahel oli katelde osas hoiusuhe, siis ei tõenda katelde puudumine rendileantava vara nimekirjast seda, et 2000. a rendilepingu sõlmimise ajaks olid katlad demonteeritud. Kohus leidis, et kostja ei suutnud tõendada, et ta ei vastuta katelde kaotsimineku eest. Tunnistajad M.O ja A.R küll nägid katelde demonteerimist, kuid ei osanud öelda, kelle tellimusel ja kes katlad demonteeris. Tunnistaja A.J kinnitas katelde demonteerimist 1998. a hageja tellimusel, kuid kohus ei arvestanud selles osas tema ütlusi, sest ta oli kuni 2007. a oktoobrini kostja juhatuse liige ning otsustati juhatuse liikme kohalt tagasi kutsuda eeldatavalt üksnes seetõttu, et hageja keeldus A.J kostja seadusliku esindajana vande all üle kuulamisest. A.J on praeguseni OÜ Luhatex 50 % osade omanik. Kohus järeldas, et A.J on kohtulahendist isiklikult huvitatud ning võib anda kostjale soodsaid ütlusi. Kohus nõustus hageja seisukohaga, et katelde demonteerimist hageja poolt ei tõenda ka 04.11.1997 hoiule andmise aktile tehtud märge „demontaaž, maha kantud“. Vallasvara mahakandmise märke tegemine raamatupidamisdokumentides ei võta asja omanikult õigust nõuda kahju hüvitamist.
15.Kostja hoidjana oli kohustatud tegema kõik endast oleneva, et tagada hoiule antud vara säilimine. Kostja seda kohustust ei täitnud, sest kostja ja tunnistajate kinnitusel demonteerisid katlad kolmandad isikud, kes tavapäraselt territooriumil ei töötanud. Tunnistaja A.J kinnitas, et katelde äraviimise kohta ta akti ei koostanud. Seega kostja on rikkunud hoiulepingust tulenevat kohustust ning ei ole tõendanud, et ta selle rikkumise eest ei vastuta. Tõendamist ei leidnud aga kahju tekkimine hagis näidatud ulatuses. Tulenevalt VÕS § 132 lg-st 2 võttis kohus arvesse, et kaotsimineku hetkel oli asja väärtus, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, vähenenud. Hoiule andmise akti kohaselt olid katlad soetatud 1973, 1976 ning 1981, pumbad 1974, 1981 ja 1993. Seisuga 01.10.1997 oli katelde jääkväärtuseks fikseeritud kokku 4810 krooni. Võttes arvesse, et tegemist oli aastakümneid kasutusel olnud seadmetega, mida viimased 10 aastat ei olnud kasutatud, leidis kohus, et tegemist oli amortiseerunud kateldega ning uue seadme soetamishinna aluseks võtmine oleks ebamõistlik. Kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks. Eeltoodu alusel leidis kohus, et õige on hüvitada katelde kaotsiminekuga hagejale tekkinud kahju katelde hoiuleandmise aktis määratud jääkväärtuse järgi. Hageja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
16.Hageja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega hagi rahuldada. Hageja nõustub kohtuotsusega osas, milles kohus sedastas kahju hüvitamise aluste olemasolu. Hageja vaidlustab otsust osas, millega maakohus vähendas hüvitise suurust. Samuti ei nõustu hageja kohtu seisukohaga poolte vahel läbirääkimiste puudumise ja selle lõpphetke osas.
17.Hageja leiab, et tagastamata katelde raamatupidamise jääkväärtus ei saa olla hüvitise määramise aluseks. VÕS § 132 lg 1 kohase hüvitise suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse mitte kahjustatud isiku vara väärtuse vähenemisest, vaid endise olukorra taastamiseks vajalike kulutuste suurusest. Lähtuda tuleb asendusasja soetamisväärtusest, mitte tagastamata jäetud asja väärtusest, liiatigi asja raamatupidamise jääkväärtusest. Asendusasja väärtuse kohta esitas hageja hinnapäringu ja hinnapakkumise, mis käivad just kostjale vastutavale hoiule antud gaasikateldega samaväärsete katelde kohta. Kohus ei põhjendanud nende dokumentide mittearvestamist tõendina. Kostja ei ole omapoolsete tõenditega hageja tõendeid ümber lükanud. Tegemist on asjakohaste ja usaldusväärsete tõenditega, mida on alati võimalik kontrollida. Istungil kohus mitte lihtsalt ei viidanud täiendava tõendamise vajadusele vastavalt TsMS § 230 lg-le 2, vaid andis mõista, et ei kahtle selles, et tõend käib pruugitud gaasikatelde maksumuse kohta. Hageja taotletud hüvitisel ei ole
karistuslikku iseloomu. Hinnapakkumise kohaselt on kahe samaväärse gaasikatla maksumus 1 200 000, millele lisandub paigalduse ja projekteerimise maksumus 80 000 krooni ning käibemaks. Hageja vähendas olulises ulatuses oma nõuet. Pealegi oli hinnapakkumine tehtud kahe katla kohta, kuid kostjale oli üle antud kolm katelt. Äraviidud katlad olid töökorras. Kohtu poolt välja mõistetud 4810 krooni eest ei saa soetada asendusasja. Seega ei saa kostja tegevuse tõttu panna objekti tööle mööblitehasena. Isegi kui hinnapakkumises oleks silmas peetud uusi gaasikatlaid, siis pruugitud asendusasja soetamise võimatuse korral tuleb hüvitada uue pruukimata asja maksumus.
18.Hagiavalduses kirjeldatud asjaolud kujutavad endast läbirääkimisi ning neid saab lõpetada kostja sõnaselge keeldumine, mitte hageja ettepanekutele reageerimata jätmine. Poolte vahel allkirjastatud aktidest puuduste olemasolu ja nende kõrvaldamise tähtaegade kohta selgub, et kuni 09.01.2006 kostja tunnistas hageja nõuet. Alates lepingu lõpetamisest kuni poolte viimase kohtumiseni parandas kostja mõned kahjustused ära. 09.01.2006 lepiti kokku, et 13.01.2006 on puudused kõrvaldatud. 14.02.2006 andis hageja kostjale allkirja vastu üle pretensiooni puuduste kõrvaldamiseks. Kirjeldatud juriidilised faktid kujutavad endast nõude omaksvõttu kostja poolt. Igal juhul on näha, et poolte vahel leidsid aset läbirääkimised. Kostja apellatsioonkaebus ja selle põhjendused
19.Kostja palub kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Kostja nõustub kohtu seisukohaga, et nõue üüritud asja puudustega tagastamise eest kahju hüvitamiseks on aegunud.
20.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, nagu oleks kostja hoidjana ja hageja hoiuleandjana 04.11.1997 sõlminud keskkütte gaasikatelde hoiulepingu. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei arvestanud mitmeid asja materjalide hulgas olevad tõendeid selle kohta, et mingisugust gaasikatelde hoiulepingut ei ole pooled kunagi sõlminud. Eelkõige omab tähtsust hagiavalduse lisana nr 3 esitatud rentnikule üleantud vara nimekiri, mis koosneb katelde ja pumpade nimekirjast, rendileantavate põhivahendite nimekirjast, rendileantavate muude esemete ja seadmete nimekirjast. Seega on ka hageja hagiavalduses möönnud, et katelde ja pumpade nimekiri oli vaadeldav rentnikule üleantud vara nimekirjana. Esmakordselt tõi hageja lepinguline esindaja esile väite hoiulepingu väidetavast sõlmimisest 29.11.2007 kohtuistungil. Samuti omab tähtsust hagiavalduse lisana nr 8 esitatud 06.01.2006 teade, millest nähtub, et hageja on teinud kostjale etteheite katlaseadmete demonteerimise kohta. Hagiavalduse lisaks nr 9 olevas 09.02.2006 pretensioonis on samuti viidatud rendilepingute lõppemisele ning vara hagejale tagastamata jätmisele. Seega on hageja oma 06.01.2006 teates ning 09.02.2006 pretensioonis üheselt leidnud, et rentnik olevat demonteerinud katlaseadmed. Mingisugusele hoiulepingule hageja neis dokumentides viidanud ei ole.
21.Kostja ei nõustu kohtu seisukohaga, et A.J on kohtulahendist isiklikult huvitatud ning võib anda kostjale soodsaid ütlusi. Kostja näol on tegemist väikese äriühinguga, kus nii äriühingu omanikeks kui ka igapäevase töö tegijateks on peamiselt A.J ja tema poeg At.J. Käesoleval juhul teadis katelde demonteerimisega seonduvat üksnes A.J ning seetõttu on võimalik vaid tema ütlustega tõendada, et katelde demonteerimine toimus enne 01.12.2000 rendilepingu sõlmimist hageja seadusliku esindaja T.M teadmisel ja heakskiidul. Kuna hageja ei olnud A.J kui kostja seadusliku esindaja vande all ülekuulamisega nõus, kutsuti ta juhatusest tagasi ning kuulati üle kohtus tunnistajana. Selliste oluliste asjaolude tõendamise võimaluse äravõtmine kostjalt oleks vastuolus põhiseaduse § 15 lg-s 1 sätestatud kohtusse pöördumise õigusega. Käesoleva vaidluse puhul omab tähtsust küsimus, millal ja kelle poolt katlad demonteeriti. A.J andis ütlusi
selle kohta, et need demonteeriti T.M, eestvedamisel 1998. aastal. A.J rõhutas, et T.M kindlasti teadis katelde demonteerimisest. Siinjuures on oluline, et viimatised ütlused on kooskõlas dokumentaalsete tõenditega. Kostja 14.06.2007 menetlusdokumendi lisast nr 6 nähtub, et keskkütte gaasikatlad on demonteeritud ja maha kantud. Lisaks nr 7 on 01.12.2000 sõlmitud rendilepingu lisa nr 1, millest nähtub hageja poolt kostjale üle antud vara nimekiri. Viimati nimetatud lisas ei ole enam keskküttekatlaid mainitud ning seega 01.12.2000 rendilepingu sõlmimise ajal katlaid enam X objektil ei olnud. Kohus ei ole viidanud mitte ühelegi õigusnormile, millest tulenevalt võiks tunnistajana üle kuulatud isiku ütlused jätta seetõttu arvesse võtmata, et ta on olnud äriühingu juhatuse liige ning on äriühingu osanik. Üldiseks praktikaks on see, et näiteks isiku töötamine tööandja juures ei takista selle isiku tunnistajana üle kuulamist, tõendamaks tööandjaga seonduvaid asjaolusid. Vastused apellatsioonkaebustele
22.Pooled vaidlesid teineteise apellatsioonkaebustele vastu ja palusid jätta need rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused
23.Ringkonnakohus, ära kuulanud menetlusosalised ja tutvunud asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus rahuldas osaliselt OÜ GMPP Disain hagi OÜ Luhatex vastu ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 4810 krooni hoiule antud asja tagastamata jätmise eest. Tühistatud osas tuleb asi saata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 656 lg 1 p 5 ja lg 4 ning § 657 lg 1 p 3 alusel esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Kohtuotsus jääb muutmata osas, millega kohus jättis aegumise tõttu rahuldamata OÜ GMPP Disain hagi OÜ Luhatex vastu üüritud asja puudustega tagastamise eest kahjuhüvitise saamiseks.
24.TsMS § 436 lg 1 järgi peab kohtuotsus olema seaduslik ja põhjendatud. Otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta (TsMS § 438 lg 1). TsMS § 442 lg 8 sätestatu kohaselt märgitakse kohtuotsuse põhjendavas osas kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, samuti seadused, mida kohus kohaldas. Kohus peab otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega. Kohus peab otsuses kõiki tõendeid analüüsima. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud kohtuotsuses ei ole nimetatud sätteid täies ulatuses järgitud.
25.Vaidlust ei ole alljärgnevate asjaolude üle: •
• • • •
Hageja andis 13.08.1997 ja 01.12.2000 sõlmitud tähtajaliste rendilepingute (kehtiva VÕS tähenduses üürileping) alusel kostja kasutusse ja valdusse Tallinnas, X asuvad hooned, seadmed, sisetehnovõrgud ja piirdeaiad; Vara anti kostjale üle 04.11.1997 koostatud nimekirjade alusel; Lepingu lõpptähtaeg oli 01.12.2000 sõlmitud lepingu järgi 31.12.2005; 27.12.2005 vaadati üle ja fikseeriti protokollis vara ja põhivahendite seisukord; 31.12.2005 leppisid pooled kokku, et vara, põhivahendite, väikevahendite ja muude esemete üleandmine toimub 04.01.2006;
• •
• •
• •
04.01.2006 vaadati vara üle ja fikseeriti selle seisukord, samuti lepiti kokku, et võtmete üleandmine toimub 06.01.2006; 06.01.2006 tuvastati, et objekti vastuvõtmine on võimatu ning pooled leppisid kokku, et lükkavad puuduste tõttu selle hagejale üleandmise edasi kuni 09.01.2006; 06.01.2006 teates fikseeris hageja vara puudused ja nõudis kostjalt nende kõrvaldamist hiljemalt 13.01.2006; 09.01.2006 protokollis fikseerisid pooled võtmete üleandmine kostjalt hagejale ning asjaolu, et vastavalt 06.01.2006 teatele on kostjal parandusteks aega kuni 13.01.2006; 09.02.2006 esitas hageja kostjale pretensiooni kahju hüvitamiseks, kostja sai pretensiooni kätte 14.02.2006, kuid sellele ei vastanud; 18.07.2006 esitas hageja kostjale pankrotihoiatuse, millele vastuseks teatas kostja 19.09.2006, et hageja nõuded on põhjendamatud.
26.Pooled vaidlevad selle üle, kas kostjale üle antud kolm katelt ja kolm pumpa anti kostjale rendile koos muu varaga või anti need kostjale hoiule; kas ja kui suures ulatuses on kostjale üle antud vara kostja tegevuse tõttu kahjustatud või kaduma läinud; kas ja kui suure kahju on kostja sellega hagejale tekitanud ning kas hageja nõuded on aegunud.
27.Hageja esitas hagiavalduses järgmised alternatiivsed nõuded: 1) kahjuhüvitis üüritud vara kahjustamise ja tagastamata jätmise eest; 2) üüri tasumine kuni üüritud asja tagastamiseni; 3) hüvitis hoiulepingu alusel üle antud ja puuduvate katelde eest. 06.06.2007 vastuses kostja vastuväidetele (t/lk 88) hageja täpsustas hagi õiguslikku alust ja võttis õigeks, et üüritud vara on kostja poolt, kuigi puudustega, hagejale tagastatud ning hageja ei nõudnud enam kostjalt üüri tasumist VÕS § 335 alusel.
28.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks üüritud vara kahjustamise ja tagastamata jätmise eest on VÕS § 338 lg 1 järgi aegunud. Nimetatud sätte kohaselt on üürileandja poolt üüritud asja muutmise või halvendamise eest hüvitise saamise nõude aegumistähtaeg kuus kuud. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt algab üürileandja hüvitusnõude aegumistähtaeg asja tagasisaamisest. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, nagu oleks aegumistähtaeg alanud 09.01.2006 ja lõppenud 09.07.2006.
29.TsÜS § 158 järgi aegumine katkeb ja algab uuesti kohustatud isiku poolt nõude tunnustamisega. Nõude tunnustamine võib seisneda õigustatud isikule võlgnetava osalises tasumises, intresside maksmises, tagatise andmises või muus teos. Asja materjali kohaselt on pooled üürilepingu lõppemisel vaadanud üle üürileantud vara ja põhivahendid ning fikseerinud nende seisukorra 27.12.2005 (t/lk 22, 23), 04.01.2006 (t/lk 29) ja 06.01.2006 (t/lk 31). Puuduste tõttu lükati vara üleandmine 06.01.2006 edasi ja selleks määrati uus tähtaeg – 09.01.2006 (t/lk 30). Kõik eelnimetatud dokumendid on poolte poolt allkirjastatud. 09.01.2006 allkirjastasid pooled protokolli, mille kohaselt oli rentnikul parendusteks aega kuni 13.01.2006 (t/lk 32).
30.TsÜS § 135 lg 1 järgi algab tähtaja kulgemine järgmisel päeval pärast selle kalendripäeva või sündmuse saabumist, millega määrati kindlaks tähtaja algus, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. TsÜS § 135 lg 2 järgi lõpeb tähtaeg tähtpäeva saabumisel. Kui tähtpäeva saabumine on määratud kindlaks kuudes arvutatava
tähtajaga, saabub tähtpäev viimase kuu vastaval päeval (TsÜS § 136 lg 3). Kuna kostja tunnistas kuni 13.01.2006 kohustust kõrvaldada üüritud vara puudused, hakkas ringkonnakohtu hinnangul VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud kuuekuuline tähtaeg kulgema 14.01.2006 ja lõppes 13.07.2006. Asjas puuduvad tõendid selle kohta, et pärast nimetatud kuupäeva oleks kostja teinud avaldusi, millest võiks järeldada nõude tunnustamist. Samuti on tõendamata, et pärast 13.01.2006 oleks poolte vahel toimunud läbirääkimised, mis peataks aegumise TsÜS § 167 järgi. Kostjapoolse nõude tunnustamisena ei saa käsitleda Intrum Iustitia AS kaudu kostjale esitatud nõude täitmist, sest see puudutas renditasu ja teleteenuse kulusid kuni 31.12.2005, mitte käesoleva vaidluse eset (t/lk 114, 115). Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et TsÜS § 167 lg 2 sätestatu kohaselt on õigustatud isiku poolt kohustatud isikule kohustuse täitmiseks täiendava tähtaja määramise korral aegumine peatunud kuni täiendava tähtaja möödumiseni või kohustatud isiku poolt oma kohustuse täitmisest lõpliku keeldumiseni. Seega isegi siis, kui arvestada aegumistähtajast täiendavalt maha ajavahemik 15.02.2006 – 01.03.2006 (hageja poolt esitatud pretensiooni kättesaamisest kostja poolt kuni selles kohustuse täitmiseks antud täiendava tähtajani – t/lk 33-35) või hakata aegumist arvestama viimasest hageja poolt kohustuse täitmiseks antud tähtajast, so alates 02.03.2006, on hagi esitatud pärast aegumistähtaja möödumist. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et kostja hageja pretensioonile ei vastanud. Hageja poolt kostjale esitatud pankrotihoiatus ja selle vastus (t/lk 36, 38 – 40) ei ole käsitletavad nõude tunnustamisena ega läbirääkimistena. Hageja apellatsioonkaebuse väide, nagu oleks aegumise peatumine saanud lõppeda läbirääkimiste tõttu ainult siis, kui kostja oleks keeldunud selgesõnaliselt läbirääkimiste jätkamisest, ei ole antud juhul kooskõlas TsÜS § 167 lg-s 2 sätestatuga.
31.Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et keskkütte gaasikatlad koos nende tööks vajalike pumpadega anti kostja vastutavale hoiule, st poolte vahel oli nende põhivahendite kohta sõlmitud hoiuleping. Maakohus on oma sellekohast seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust ringkonnakohus selles osas maakohtu põhjendusi ei korda. Maakohus leidis ka õigesti, et hoiulepingu lõppemisel tekkis kostjal VÕS § 883 järgi kohustus hoiule antud asjad tagastada. Vaidlust ei ole asjaolu üle, et hoiule antud asju (katlad, pumbad) enam alles ei ole ja kostjal ei ole võimalik neid hagejale tagastada. Seega oli hagejal õigus esitada nõue kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamiseks VÕS § 100, § 101 lg 1 p 3, § 127, § 128 ja § 132 alusel. Maakohus tuvastas, et kostja ei täitnud oma kohustust tagada hoiule antud vara säilimine ega oma süü puudumist vara kaotsiminekus. Kohus on oma seisukohta piisavas ulatuses põhjendanud. Kostja apellatsioonkaebuse väited ei anna alust teistsuguste järelduste tegemiseks.
32.Asjaolu, et katlaseadmete demonteerimine on fikseeritud 06.01.2006 teates (t/lk 31) ja 09.02.2006 pretensioonis (t/lk 33-35), ei võimalda iseenesest teha järeldust, et tegemist oli üürile antud, mitte eraldi vastutavale hoiule antud varaga, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab. 04.11.1997 akti sõnastusest järeldub üheselt, et katlad ja pumbad anti kostja vastutavale hoiule. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et kostja neid rendilepingu kestvuse ajal ei kasutanud ja pooltevahelise kokkuleppe alusel ei pidanudki kasutama. 09.02.2006 hageja pretensioonis eristab hageja selgelt puuduolevaid ja kahjustatud asju ning nende maksumust. Lisaks eeltoodule viitab hageja katlaseadmete demonteerimisele ning kohustab paigaldama need tagasi, st viima vesikeskkütte töökorda.
33.Maakohus põhjendas vastavalt TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule, miks ta jättis tunnistaja A.J ütlused katelde demonteerimise aja ja hageja seadusliku esindaja T.M osaluse kohta tõendina arvestamata (A.J ütlused t/lk 167, 168). Tunnistaja A.J ütluste osalise arvestamata jätmisega ei rikkunud kohus põhiseaduse § 15 lg-t 1, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
34.Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus ka õigesti, et katelde demonteerimist hageja poolt ei tõenda 04.11.1997 vastutavale hoiule antud põhivahendite nimekiri koos sellele teadmata ajal ja isiku poolt tehtud märkega „demontaaž, maha kantud“ (t/lk 99), mille viitab kostja oma apellatsioonkaebuses (nn kostja 14.16.2007 menetlusdokumendi lisa nr 6). Kuna maakohus leidis õigesti, et vaidlusaluste katelde ja pumpade näol oli tegemist hoiule, mitte rendile antud varaga, ei pidanud 01.12.2000 sõlmitud rendilepingu lisas nr 1 rendileantavate põhivarade kohta (t/lk 100-102) olema keskküttekatlaid mainitud ja see vara nimekiri ei tõenda iseenesest asjaolu, et 01.12.2000 rendilepingu sõlmimise ajal katlaid enam X objektil ei olnud, nagu kostja apellatsioonkaebuses leiab.
35.Hageja palus tagastamata katelde eest välja mõista kahjuhüvitise, mis hõlmab hagiavalduses toodud asjaolude kohaselt nii otsest varalist kahju kui ka saamata jäänud tulu. Hageja leidis hagiavalduses, et otsene varaline kahju puuduvate katlaseadmete tõttu on 1 259 000 krooni ja lisaks on tal saamata jäänud tulu seetõttu, et puuduva keskkütteta ei ole tal võimalik X ruume üürile anda teisele üürnikule, mistõttu on tal jäänud saamata üüritulu, mis on 01.11.2006 seisuga 342 200 krooni (t/lk 3, 4).
36.VÕS § 128 lg 2 järgi on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. Sama paragrahvi lg 4 järgi on saamata jäänud tulu kasu, mida isik oleks vastavalt asjaoludele, eelkõige tema poolt tehtud ettevalmistuste tõttu, tõenäoliselt saanud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Saamata jäänud tulu võib seisneda ka kasu saamise võimaluse kaotamises. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et maakohus ei ole teinud kindlaks otsese varalise kahju suurust.
37.VÕS § 127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 132 lg 1 sätestab, et asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli kahjustamise hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 2). Kui uue samaväärse asja soetamine ei ole võimalik, kuulub hüvitamisele hävinud või kaotsiläinud asja väärtus. Ringkonnakohus nõustub hageja apellatsioonkaebusega selles osas, et maakohus ei ole eelnimetatud sätetega kahjuhüvitise suuruse kindlakstegemisel arvestanud. Iseenesest on õige maakohtu seisukoht, et kahju hüvitamine ei tohi olla rikastumise aluseks. Vaidlust ei ole selle üle, et katlad olid soetatud 1973, 1976 ja 1981.aastatel ning pumbad 1974, 1981 ja 1993.aastatel, so tegemist oli pruugitud asjadega. Ringkonnakohus nõustub hagejaga selles, et nende väärtuse kindlakstegemisel ei ole õige lähtuda nende raamatupidamislikust jääkväärtusest, mis ei näita nende tegelikku väärtust. Maakohus ei põhjendanud otsuses, miks ta jättis hindamata hageja poolt kohtule esitatud hinnapakkumise gaasikatelde tarnimiseks (t/lk
41). Sellega rikkus maakohus TsMS § 442 lg-s 8 sätestatud kohustust põhjendada, miks ta seda tõendit ei arvesta. Hageja saamata jäänud tulu nõude, mis seondub katelde (küttesüsteemi) puudumisega, jättis maakohus üldse lahendamata, millega rikkus TsMS § 438 lg-s 1 sätestatut.
38.Ringkonnakohus juhib maakohtu tähelepanu ka asjaolule, et kostja on palunud hageja nõuete osas kohaldada aegumist. Kuigi kostja luges kaotsiläinud katlaid ja pumpi ebaõigesti üürile antud varaks ja ta tugines VÕS § 338 lg-s 1 sätestatud 6-kuulisele aegumistähtajale, tuleb asja uuel läbivaatamisel maakohtul teha kindlaks, kas hageja nõue kahjuhüvitise saamiseks hoiule antud asjade tagastamata jätmise eest on aegunud TsÜS aegumise üldregulatsiooni järgi. Selleks tuleb esmalt teha kindlaks, millal sai hageja teada või pidi teada saama hoiule antud vara kaotsiminekust.
39.Kuna maakohus ei ole teinud hoiule antud vara osas kindlaks otsese varalise kahju suurust vastavuses VÕS § 127 lg 1 ja § 132 lg-tes 1 ja 2 sätestatuga ning selle varaga seonduv saamata jäänud tulu nõue on üldse lahendamata, samuti on kindlaks tegemata ja kontrollimata asjaolud, mida tuleb arvestada kostja aegumise vastuväite lahendamisel, ei ole ringkonnakohtul võimalik nimetatud puudusi kõrvaldada ja asi tuleb saata eelnimetatud osas uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Tagamaks pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas, peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus asja lahendamiseks olulist tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise tagamiseks juhinduma TsMS §-dest 348 ja 351. TsMS § 230 lg 2 teise lause järgi võib kohus vajadusel teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid, seda eelkõige otsese varalise kahju suuruse kohta.
40.Menetluskulud jaotatakse asja uuel läbivaatamisel sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.
M. Merimaa
J. Paap
A. Tänav
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.