Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

2-08-3112 krooni ja 72 senti) krooni, millest 98 819,72 krooni moodustab lepingu punktis 1.1 nimetatud võlg ja 2 276 krooni lepingu punktis 1.2. nimetatud menetluskulud, hageja arveldusarvele nr XXXXXXXXXXXX Sampo Pangas, märkides viitenumbriks XXXXXXXXXXXX alljärgnevalt:

2-08-3112 XXXXXXXXXXXX järgnevalt: tasudes alates aprillist 2008.a. kuni novembrini 2008.a. igakuiselt hiljemalt kuu viimaseks kuupäevaks vähemalt 4 500 krooni ning tasudes võla jäägi hiljemalt detsembris 2008.a. ühekordse maksena. Kui kostja ei tasu lepingus nimetatud makseid nõuetekohaselt ning on maksete täieliku või osalise tasumisega viivitanud vähemalt neliteist (14) päeva, on hagejal õigus nõuda kogu võla kohest tasumist ning samuti pöörduda kõigi lepingus fikseeritud, kuid tasumata summade sissenõudmiseks kostjalt, kohtutäituri poole. Maksete tasumisega viivitamisel tasub kostja hagejale viivist 0,06726 % tagastamata summalt päevas kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni. Kompromissi mittetäitmisest tuleneva täitemenetluse alustamisel on kostja kohustatud hagejale tasuma leppetrahvi 5% täitemenetluse alustamise hetkel tasumata summalt. Pooled kinnitavad, et on teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kooskõlas TsMS § 428 lg 1 p 4 lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Tulenevalt TsMS § 432 menetluse lõpetamise korral kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks on seaduslik, ei ole vastuolus heade kommetega ega riku avalikku huvi ning kuulub rahuldamisele tulenevalt TsMS §-dest 428 lg 1 p 4, 430 lg 1 ja 432 ja 433. Kompromiss kuulub kinnitamisele ja menetlus tsiviilasjas lõpetamisele. Hageja on esitanud hagi kostja vastu 95 436,86 krooni ja viiviste saamiseks. Antud summalt on tasutud riigilõiv 4 526 krooni, millest 26 krooni on hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv hagimaterjalide väljatrüki eest ning 4 500 krooni on hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust. Hageja on riigilõivu summas 4 526 krooni tasunud Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Eesti Ühispank, viitenumbriga 2900072123, selgitus „0700085/95st-2 MH, RL hagiavalduse ja ärakirjade esitamise eest“. Tulenevalt TsMS § 150 lg 1 p 1, kui riigilõivu on tasutud ettenähtust rohkem tagastatakse see. Seega kuulub hagejale tagastamiseks 2 250 krooni. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 1 sätestab, et tasutud riigilõivust tagastatakse pool, kui pooled sõlmivad kompromissi. Kohus, tutvunud hageja taotlusega 50% riigilõivu tagastamiseks ning leiab, et hageja poolt tasutud riigilõivust tuleb talle peale käesoleva määruse jõustumist tagastada 50%, mis on 2 250 krooni. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 21.04.2008.a. Ärakiri õige. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.