2-06-14739
Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-14739
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi L G vastu 15 810,54 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2008.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: xxx asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn) P P (isikukood: xxx ) L G (IK xxx , elukoht: xxx )
Resolutsioon
Hageja esitas 12. juunil 2006.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 15 810,54 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx . Igakuiselt on hageja
kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. aprill 2006.a moodustab 15 810,54 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 3, § 162, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, KOS § 13, välja mõista kostjalt võlgnevus 15 810,54 krooni, riigilõiv 1 250.- krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ehitisregistri väljavõttega (tl. 13-14), mille kohaselt L G on korteri xxx omanik; maksekorraldusega nr. 43 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 8-12) mille kohaselt L G võlgneb Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 15 810,54 krooni, hageja ja kostja vahel 26.08.2003 sõlmitud kokkuleppega (tl. 15).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või
muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et L G, olles korteri, asukohaga xxx linnas, omanik, on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu. Poolte suulise taotluse edasikaebeõigusest loobumise kohta jätab kohus rahuldamata, kuna menetlusosalised ei ole esitanud sellekohast kirjalikku taotlust. Sellest lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja esindaja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik
2-06-14739
Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number
2-06-14739
Otsuse tegemise aeg ja koht
21. aprill 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Aktsiaseltsi Kohtla-Järve Soojus hagi L G vastu 15 810,54 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
14. aprill 2008.a.
Menetlusosalised esindajad
ja
nende
Hageja:
Hageja esindaja: Kostja:
Aktsiaselts Kohtla-Järve Soojus (registrikood: xxx asukoht: Ritsika 1, 31027 Kohtla-Järve linn) P P (isikukood: xxx ) L G (IK xxx , elukoht: xxx )
Resolutsioon
Hageja esitas 12. juunil 2006.a kohtusse hagi kostja vastu soojusenergia võlgnevuse 15 810,54 krooni hüvitamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on kostja jätnud õigeaegselt tasumata tarbitud soojusenergia eest temale kuuluvas korteris asukohaga xxx . Igakuiselt on hageja
kostjale saatnud arve, millel on kirjas tarbitud soojusenergia kogus ning teave teenustasu ja võlgnevuse kohta. Hageja esindaja poolt on kostjale välja saadetud pretensioonid, milles tuletati meelde võlgnevuse olemasolust ja tagajärgedest, mis saabuvad võlgnevuse tasumata jätmisel. Kostja võlg hagejale seisuga 01. aprill 2006.a moodustab 15 810,54 krooni. Hageja palub vastavalt TsMS § 3, § 162, § 101 lg 1 p 6, § 108 lg 1, KOS § 13, välja mõista kostjalt võlgnevus 15 810,54 krooni, riigilõiv 1 250.- krooni, kinnistusosakonna tõendi eest 40.- krooni ning õigusabi eest 224.20 krooni.
Kohus luges hagi tõendatuks järgmiste tõenditega: Ehitisregistri väljavõttega (tl. 13-14), mille kohaselt L G on korteri xxx omanik; maksekorraldusega nr. 43 (tl. 4) riigilõivu tasumise kohta; Aktsiaseltsi Eesti Energia poolt kohtule esitatud arveldusega (tl. 8-12) mille kohaselt L G võlgneb Aktsiaseltsile Kohtla-Järve Soojus tarbitud soojusenergia eest 15 810,54 krooni, hageja ja kostja vahel 26.08.2003 sõlmitud kokkuleppega (tl. 15).
Tsiviilasja sisuliseks lahendamiseks pidas kohus vajalikuks rakendada Kaugkütteseaduse § 8 lg. 1 ja lg. 2 sätteid, mille kohaselt ostab tarbija soojust võrguettevõtjalt, kelle võrguga tema valduses olev tarbijapaigaldis on ühendatud. Võrguettevõtja on kohustatud oma võrgupiirkonnas müüma kõigile võrguühendust omavatele tarbijatele soojust vastavalt võrgu tehnilistele võimalustele. Vastavalt Võlaõigusseaduse § 3 p. 3 võib võlasuhe poolte vahel tekkida ka ühe poole alusetust rikastumisest teise poole arvel. Võlaõigusseaduse § 1027 sätete kohaselt peab isik seaduses sätestatud alustel ja ulatuses andma teisele isikule välja temalt õigusliku aluseta saadu. § 1032 lg. 1 ja 2 kohaselt võib Võlaõigusseaduse § 1028 lg. 1 nimetatud juhul üleandja saajalt tagasi nõuda saadu ja sellest saadud kasu. Üleantud eseme hävimise, äratarvitamise, kahjustumise või äravõtmise korral võib nõuda ka selle eest hüvitisena omandatu väljaandmist. Kui saadu väljaandmine ei ole saadu olemuse tõttu või
muul põhjusel võimalik, peab saaja hüvitama saadu hariliku väärtuse tagasinõudmise õiguse tekkimise ajal.
Eeltoodut aluseks võttes ja kaalunud kõiki kohtule esitatud tõendeid, asjaolusid, väiteid ning vastuväiteid kogumis, luges kohus tõendatuks, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja kanda tuleb täies ulatuses panna kohtukulud. Kohus luges tõendatuks, et L G, olles korteri, asukohaga xxx linnas, omanik, on kohustatud kandma nimetatud korteri kütmise kulu. Poolte suulise taotluse edasikaebeõigusest loobumise kohta jätab kohus rahuldamata, kuna menetlusosalised ei ole esitanud sellekohast kirjalikku taotlust. Sellest lähtuvalt jätab kohus rahuldamata hageja esindaja taotluse poole riigilõivu tagastamiseks.
Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kooskõlas TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldab hagi ning jätab menetluskulud kostja kanda.
Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige. Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.