Tsiviilasi nr.2-07-57470/21
Harju Maakohus kohtunik Aase Sammelselg otsuse aeg ja koht 21.aprill 2008 Kentmanni kohtumaja tsiviilasi ASN ja ASNF hagi OÜNG vastu ärinime osas põhikirja muutmisele kohustamises ja ärinimes tähise „Nordecon” kasutamise keelamises kohtuistungi aeg 18. märts
hageja ASN, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaat Ants Nõmper ASNF, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaat Ants Nõmper kostja OÜNG, reg. XXX, asub XXX, menetluses osales volitatud esindaja, vandeadvokaat Margus Lentsius asjaolud AS N on esitanud 3.jaanuaril 2007 patendiametile taotluse M200700012 kaubamärgi Nordecon + kuju registreerimiseks Nizza klassifikatsiooni klassides 1 kuni 45. OÜ NG on kantud äriregistrisse XXXregistrikoodiga XXX. Hagejad on 21.novembril 2007 esitanud kostjale ettepaneku ärinime muutmiseks, mida kostja teinud ei ole. hageja nõue Hagejad esitasid 27.detsembril 2007 Harju Maakohtule hagi, milles palusid 1) kohustada kostjat muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et kostja ärinimi ei sisalda sõna „Nordecon”; 2) kohustada kostjat kolme nädala jooksul otsuse jõustumisest esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale;
3) keelata kostjal tähise „Nordecon” kasutamine oma ärinimes; 4) jätta menetluskulud kostja kanda. Hagejad väidavad, et kostja rikub hagejate õigust ärinimele. AS N on esitanud 3.jaanuaril 2007 taotluse kaubamärgi „Nordecon + kuju” registreerimiseks kõikide kaupade ja teenuste osas. Sõna „Nordecon” ei oma eesti keeles tähendust. Kuni kostja registrisse kandmiseni kasutasid märgitud sõna ärinimes ainult hagejad ning Nordecon kontserni ettevõtjad kaubamärgina. Hagejatel on ainuõigus oma ärinimele, mida kaitstakse omandiga sarnaselt. Kostja on kantud registrisse pärast hageja taotluse esitamist, seega laieneb hageja taotluse rahuldamise mõju ka kostja nimele. Hagejad väidavad, et Nordecon kontsern on oma valdkonnas, s.o. ehituses ja kinnisvaraga seonduvas ettevõtluses, hästi tuntud. Emaettevõtjaks on AS Nordecon, kellele kuulub osalus reas tütarettevõttes (AS NF, AS EE jm.). Kostja ärinimi ei ole hagejate ärinimest selgesti eristatav ning on seetõttu eksitav. Sarnase ärinimega äriettevõtteid võidakse ajada segi; nende kasutamine tekitab mulje seotud äriühingutest. Kostja nimes kasutatav sõna „Grupp” viitab samuti seotud ettevõtetele. Hagejad väidavad, et kostja ei ole vaatamata hagejate ettepanekule teinud ärinimes muudatust. Kostja käitumine hagejate ärinime kasutamisel on hagejate õigusi rikkuv ning põhjustab kahju. Kostja käitumine on konkurentsiseaduse tähenduses hinnatav eksitava teabe avaldamisena. Kostja selgitus uue tehissõna loomisest ei ole tõsiselt võetav. Ei ole tõenäoline, et kostja ei kontrollinud ärinime valimisel juba kasutusel olevaid ärinimesid. Sellekohase päringu tegemisel on ärinimede info kergesti kättesaadav. kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista. Väidab, et ei ole äriühingu asutamisel käitunud pahatahtlikult. Hagejate ultimatiivne ja ebareaalne nõue ärinime muutmiseks leppetrahvi ähvardusel tuli kostjale üllatusena. Kostja väidab, et ärinime valimisel lähtus ta äriideest. Kostja tegevus on suunatud Skandinaavia ja Balti regioonide seotusele. Nime moodustamisel lähtus kostja sõnadest „nordic“ ja „connected“. Kostja ärinimi ei ole hageja nimega identne ega sarnane; nimi on selgesti eristatav. Kostja väidab ka, et hagejad kasutavad ärinime aktsiaseltsidena, kostja aga osaühinguna. Hagejad ei ole põhistanud, milles seisneb nimede eksitav sarnasus. Kui hagejad ise kasutavad sama tähist ilma eksitava mõjuta, siis ei ole võimalik omistada kostja nimele eksitavat mõju. Äriseadustikus ettenähtud ärinime kasutamise piirangud laienevad ühtviisi kõikidele äriühingutele. Sama nõuet tuleb rakendada kõikide isikute suhtes võrdselt; teistsugune lähenemine oleks vastuolus põhiseadusega. Kostja väidab ka, et kontsern Nordecon ei ole tuntud väidetavas tegevusvaldkonnas. Tuntus kaubamärgina samuti puudub. Hagejad ja kostja ei tegutse samas valdkonnas. Hagejatel puudub õigus eeldada ärinime kaitstust kaubamärgiseaduses ettenähtud ulatuses. Pooltel ei ole seotust või sarnasust õiguslikus vormis, tegevusalas ega ka tegevuse geograafilises ulatuses. Hagejad ei ole esitanud mingeid tõendeid, millest saaks järeldada, et kolmandatel isikutel oleks tekkinud ekslik mulje poolte kuuluvusest ühtsesse kontserni. Kolmandad isikud ei pea pooli samaks juriidiliseks isikuks. Kuna nimedes kasutatav sõna „Nordecon” ei viita ühelegi tegevusalale, ei saa seda pidada tegevusvaldkonna suhtes eksitavaks. Samal põhjusel ei ole põhjendatud hagejate etteheited konkurentsiseaduse alusel. kohtu hinnang
Pooltel on õiguslik vaidlus ärinime lubatavusega seotud õigussuhte üle. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 järgi tekivad tsiviilõigused ja -kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. Ärinimega seonduvad suhted on reguleeritud äriseadustiku (ÄS) teise peatüki sätetega. Ärinimi peab vastama äriseadustikus ettenähtud nõuetele ning olema valitud kooskõlas heade äritavadega. ÄS § 7 järgi on ärinimi nimeks, mille all ettevõtja tegutseb. Äriseadustiku § 15 järgi on ettevõtjal ainuõigus oma ärinimele. Pooltel on vaidlus selles, kas kostja on ärinime valikuga rikkunud hagejate õigusi. Vaidlust ei ole selles, et poolte ärinimed sisaldavad eesti keeles tähenduseta sõna „Nordecon“. Seega on osaliselt tegemist ärinime kattuvusega. Ühel hagejatest sisaldub ärinimes täiend - „finants“ ning kostjal täiend - „grupp“. Vaidlus on ka selles, millises ulatuses on hagejatel õigus ärinime kaitsele. Kohus leiab, et vaatamata asjaolule, et poolte ärinimedes sisalduv tehissõna ei ole kaubamärgina kaitstud, on hagejatel õigus nõuda kostjalt selle kasutamise lõpetamist. Kostja on asutanud äriühingu ärinimega, mis oli hagejatel ärinimena kasutusel. Ärinimi on ettevõtjale olulise tähendusega, kuivõrd see toimib ärisuhetes peamise identifitseerimistunnusena. Ärinime kaudu annab ettevõtja kolmandatele isikutele erinevat liiki teavet. Ärinime valikuga ei tohi anda/levitada eksitavat informatsiooni. TsÜS § 30 ja ÄS § 11 lg. 2 järgi peab äriühingu ärinimi olema selgesti erinev teistest Eestis äriregistrisse kantud ärinimedest ning eristama teda teistest isikutest. Äriseadustiku § 12 järgi ei või ärinimi olla eksitav ettevõtja õigusliku vormi, tegevusala ega tegevuse ulatuse osas; ärinimi ei või olla vastuolus heade kommetega. Tehissõna Nordecon omab eristusvõimet; ärinime eristusvõime kaitse on suunatud samaaegselt nii ärinimede kui ka isikute eristatavuse kaitsele. Kohus leiab, et ärinimede eksitatavuse selgitamisel tuleb hinnata nime mõju kolmandatele isikutele arvestades viimaste vastuvõtmise võimet tavalise tähelepanelikkuse juures. Poolte ärinimedes sisalduv tähenduseta sõna Nordecon mõjub tavalise tähelepanelikkuse juures pigem ühendavana kui eristavana. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et eksitatavuse välistab äriühingute erinev õiguslik vorm. Tavalise tähelepanelikkusega teavet vastu võttes ei oma seda levitava äriühingu õiguslik vorm määravat tähendust. Kolmandatele isikutele suunatud teabe/reklaami mõju toimib pigem läbi nime tähise ja avaldatava lisateabe kui äriühingu õigusliku vormi määratluse. Kostja ärinimes tehissõnale lisatud täiend „grupp“ osundab samuti äriühingute ühendusele, s.o. seotud isikute olemasolule (vähemalt kahele) ning nende ärilisele seostatusele. Samas selgitas kostja kohtus, et ei oma seotud äriühinguid, mistõttu on õige hagejate väide kostja ärinime eksitavas mõjus. Õige on hagejate väide ka selles, et ärinimes sisalduva täiendi „grupp“ kasutamine koos hagejate ärinimes kasutava tehissõnaga tekitab eksitava mulje kostja seostatuses hagejatega. Kohus leiab, et kostja ärinime valik on suunatud konkurentsieelise saavutamisele. Kostja on ärinime valikul eksinud ausa konkurentsi (hea äritava) nõuete vastu. Konkurentsiseaduse § 50 lg. 1 ja 2 järgi on ebaaus äritegevus kõlvatu konkurentsina keelatud. Ebaausa äritegevusena on muu hulgas eksitava teabe avaldamine. Ärinime
õigusvastase
valiku
korral
kuuluvad
kannatanule
võlaõigusseaduses
ettenähtud kaitsevahendid. VÕS § 1045 p. 5 järgi on ärinime ainuomandi rikkumine hinnatav kahju õigusvastase tekitamisena. VÕS § 1055 lg. 1 järgi on kannatanul õigus nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist. Kohus ei nõustu kostjaga selles, et kostjat tuleb ärinime valikul käsitada võrdselt hagejate omavahelise suhtega. Selline järeldus ei põhine põhiseadusel. Põhiseadusest tuleneva võrdsuspõhiõiguse kohaselt ei tohi kohelda ebavõrdseid võrdselt või võrdseid ebavõrdselt teatud kindlate tunnuste alusel. Hagejate ja kostja osalemine ettevõtluses ei ole sarnane. Hagejad on omavahel seotud isikud, mistõttu on nende seostamine sarnase ärinime kaudu õige ja mõistlik ning kolmandatele isikutele kohase mõjuga. Kostjal ühendus hagejatega puudub; seega puudub alus kohelda kostjat ärinime valikuga seonduvas võrdselt hagejatega. Kohus jätab tähelepanuta kostja selgitused tehissõna “Nordecon” kujunemise ja sellele omistatava tähenduse osas, kuna need ei oma ärinime kaitse seisukohalt tähendust. Kostja ei ole tõendanud, et tema tegevus oleks suunatud eranditult Eestist välja, seega on poolte tegevuspiirkond ärinime kaitse seisukohalt sama. menetluskulud Hageja on 27.detsembri 2007 maksekorraldusega nr. 1841 tasunud hagi esitamise eest riigilõivu 1 000 krooni, mis tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 alusel kostja kanda. resolutsioon Arvestades eeltoodut ja juhindudes TsMS §-st 162; 230, 436, 438, 439, 441-442, TsÜS §-st 5 ja 30; VÕS §-st 1045 p. 5 ja 1055 lg. 1 ning ÄS §-st 7; 11 lg. 2; 12 ja 15 ning konkurentsiseaduse §-st 50 lg. 1 p. 1 ja lg. 2 kohus o t s u s t a s: hagi rahuldada. Keelata OÜ NG tähise „Nordecon” kasutamine oma ärinimes. Kohustada oOÜ NG muutma oma põhikirja ärinime osas selliselt, et kostja ärinimi ei sisalda sõna „Nordecon”. Kohustada OÜ NG kolme nädala jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest esitama ärinime muutmise avaldus äriregistri pidajale. Jätta menetluskulud kostja kanda. Kohtuotsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Selgitada, et juhul, kui pooled ei taotle kaebuse lahendamist istungil võib ringkonnakohus apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses. /allkiri//pitser/ Aase Sammelselg kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.