Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 18.04.2008.a. kell 14.00 tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13 Tallinnas.
Tsiviilasja number
2-07-24418
Kohtuasi
IKhagi ICBC OÜ vastu lähetuse päevaraha 10.400.krooni ja saamatajäänud töötasu 20.787,20 krooni väljamõistmiseks
Menetlusosalised
Hageja: IK(i.k. XXX, elukoht XXX), Hageja esindaja: Jaan Nurk (ÕB Jaan Nurk Tõde OÜ, XXX ) Kostja: ICBC OÜ (r.k. XXX, asukoht XXX), Kostja esindaja: adv. Tiia Kruusmaa (advokaadibüroo Jaak Oja, XXX)
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Resolutsioon. Jätta rahuldamata IK hagi ICBC OÜ vastu lähetuse päevaraha 10.400.- (kümme tuhat nelisada) krooni ja saamatajäänud töötasu 20.787,20 ( kakskümmend tuhat seitsesada kaheksakümmend seitse krooni ja 20 senti) krooni väljamõistmiseks. Menetluskulude jaotamine. Jätta IK menetluskulu – riigilõiv ja esindaja kulu tema enda kanda. Jätta ICBC OÜ menetluskulu – esindaja kulu – IK kanda. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest.
Vaidlustamata asjaolud.
1.Hageja ja kostja vahel sõlmiti 29.11.2004.a. kirjalik tööleping nr.XXX, mille kohaselt hageja asus tööle kostja juurde ehitustöölisena 29.11.2004.a. põhipalgaga 4000.-kr. kuus. Tööleping oli sõlmitud määratud ajaks kestvusega kuni 31.05.2005.a.
Töölähetusega nr.20041201-34 lähetati hageja Soome Vabariiki tööle ajavahemikuks 01.12.2004.a. – 31.12.2004.a. Tegelikult töötas hageja Soomes lähetuses olles perioodi 1.detsembrist 2004.a. kuni 23.detsembrini 2004.a.
3.Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on teinud hagejale väljamakseid järgmiselt: - 24.12.2004 kandis kostja hagejale üle 15 600 krooni - 21.01.2005 kandis kostja üle hagejale 5000.- krooni ja - 16.08.2005 kandis kostja üle hagejale 9000.- krooni. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue ning põhjendused.
4.02.07.2007.a. kohtusse esitatud hagiavalduse ja 21.09.2007 esitatud hagiavalduse täpsustuse kohaselt palus hageja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu ja lähetuskulude katteks 34.331,20 krooni ning viivitusintressi palga- ja lähetusraha väljamaksmisega viivitatud aja eest 24.165,60 krooni.
5.Olles kätte saanud kostja vastuse ja kohtu kirja milles kohus palus veelkord täpsustada hagi aluseks olevaid asjaolusid, esitas hageja 01.02.2008.a. veelkordse hagi täpsustuse. Hagi täpsustuse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt lähetuse päevaraha 10.400.- krooni ja saamata jäänud töötasu 20.780,20 krooni.
6.Hageja on seisukohal, et tulenevalt 29.11.2004.a poolte vahel sõlmitud kirjalikust töölepingust oli tema töötasu suuruseks 4000 kr. brutos ning töö tegemise kohaks oli Tallinn. Töölähetuse kohaselt lubas ja kohustus kostja tasuma hagejale palka 8 eurot ühe tunni eest, e. 124.24 krooni tunnis. Selline kokkulepe oli hageja väidetel poolte vahel suuline, kirjalikult sellist kokkulepet kostja ei vormistanud.
7.Hageja töötas lähetusega Soomes esimest korda 01.12.2004 – 23.12.2004 kokku 200 tundi Selle eest oli kostjal kohustus välja maksta töötasu 24 848.- krooni (200 x 124,24). Lähetuse päevaraha oli kostjal kohustus selle perioodi eest tasuda 11 500 krooni (23 x 500). Kokku oli kostjal kohustus tasuda hagejale perioodi 01.12.2004.a. – 23.12.2004.a. eest seega 36 348 krooni.
8.Teist korda töötas hageja lähetusega Soomes väidetavalt 06.01.2005-03.02.2005 kokku 80 tundi. Selle perioodi eest pidi kostja maksma hagejale töötasu 9939.20 krooni ( 80 x 124.24) ja lähetuse päevaraha 14 000.- krooni . Kokku pidi kostja hagejale tasuma seega 23 939.20 krooni.. Vaatamata hageja korduvatele nõudmistele kostja uut töölähetust hagejale ei vormistanud.
9.Eeltoodust tulenevalt oli kostjal kohustus tasuda lähetusraha hagejale 52 päeva eest kokku 26 000 krooni ja töötasu 34.787.20 krooni. Tulenevalt asjaolust, et kostja tasus pangaülekandega hagejale 24.12.2004 lähetusraha 15 600 kr. ja 21.01.2005.a. töötasu 5000 krooni ning 16.08.2005.a. tasus kostja hagejale pangaülekandega töötasu 9000 krooni, on kostjal tasumata päevaraha 10.400.- krooni ja palka 20.787.- krooni.
10.Oma nõude tõendamiseks esitas hageja poolte vahel sõlmitud töölepingu ja tõendi, milles kostja kinnitab, et hageja oli töölähetuses Soome Vabariiki ajavahemikuks 01.12.2004.a. kuni 31.12.2004.a. ning hageja pangakonto väljavõtte perioodi 01.12.2004-31.03.2005.a. eest.
Kostja vastuväited hagile ja selle põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
11.Hageja palganõue põhineb tema väitel, et tööandjal oli kohustus töötajale maksta tunnipalka 8 eurot tunnis. Väide on vastuolus poolte vahel töölepingus sõlmitud kirjaliku palgakokkuleppega, mille kohaselt pidi kostja maksma hagejale palka 4000.- krooni kuus. Hageja töötas vastavalt kokkulepitud tööaja normile. Hageja väide selle kohta, et töötas 2004.a. detsembris 200 tundi ning 2005.a. jaanuaris ja veebruaris 80 tundi, ei vasta tegelikkusele ja on tõendamata.
12.Kostja ei vaidlusta asjaolu, et hageja lähetati tõepoolest töölähetusega nr.20041201-34 Soome Vabariiki ajavahemikuks 01.12.2004.a. - 23.12.2004.a. Vastavalt töötaja avaldusele viibis ta aga palgata puhkusel perioodil 24.12.2004.a. - 23.01.2005.a. ning teises lähetuses viibis hageja perioodil 24.01.2005.a. kuni 04.02.2005.a., mitte 06.01.2005.a. – 03.02.2005.a. nagu väidab hageja. Pärast viimast lähetust hageja enam tööle ei asunud, seega töösuhe poolte vahel lõppes. 13 Kostja on seisukohal, et seisuga 16.08.2005.a. on ta tasunud hagejale kõik tööga seotud väljamaksed: Lähetuste päevaraha tuli hagejale kokku maksta 37 päeva eest (25 päeva 2004.a. koos lähetusse mineku ja sealt tulekuga ning 12 päeva 2005.a.) 500.-krooni . päevas, s.o. kokku 18.500.- krooni. Lähetusraha kanti töötaja pangaarvele kolmes jaos: 24.12.2004.a. 15.600.- krooni.; 21.01. 2005.a. 2007.- krooni ja 16.08.2005.a. 893.- krooni. Seega on hagejale välja makstud päevaraha kokku 18.500.- krooni.
Palganõue. Kostja on hagejale maksnud palka vastavuses töölepingus kokkulepitud palgale ajavahemiku 29.11.2004.a. - 04.02.2005.a. eest kokku 29 tööpäeva eest summas 4952.- krooni (neto). Palk kanti hageja pangaarvele järgmiselt: 21.01.2005.a. summas 2993.-kr. (360.- krooni 2004.a. novembrikuu 2 tööpäeva eest ja 2633.krooni 2004.a. detsembrikuu 17 tööpäeva eest) ja 16.08.2005.a. 1958.- krooni (1132.- krooni 2005.a. jaanuarikuu 6 tööpäeva eest ja 2005.a. veebruarikuu 4 tööpäeva eest). Lisaks lähetuse päevarahadele ja palgale maksis kostja hagejale 16.08.2005.a. lõpparve hulgas välja ka 709.-kr. kasutamata puhkuse hüvitist, 2426.57 lähetuskulusid hageja poolt esitatud tšekkide alusel ning 3010.- krooni ehk hageja ühe kuu keskmise palga hüvituseks tema lõpparve kinnipidamise eest. Kuna hageja on hagiavalduses kinnitanud, et kostja on talle üle kandnud pangaülekannetega 24.12.2004 lähetusraha 15 600 kr. ja 21.01.2005.a. töötasu 5000.- krooni ning 16.08.2005.a. 9000.- krooni, puudub poolte vahel vaidlus väljamaksete tegemise osas kostjalt hagejale. Eeltoodust tulenevalt on kostja hagejale välja maksnud kogu töötasu mis hagejal kostjalt saada oli ning ka lähetuskulu, kaasaarvatud päevarahad, mistõttu nõude rahuldamiseks puudub alus.
14.Lisaks eeltoodud vastuväidetele on kostja seisukohal, et tulenevalt ITLS § 6 lg 1 sätestatust on hageja nõue kostjalt päevara väljamõistmiseks ka aegunud ning hageja palub kohaldada nimetatud nõude osas aegumist. Lähtudes ITLS § 6 lg.1 on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Kuivõrd töösuhe lõppes poolte vahel 06.02.2005.a. ja lähetuskulu ei ole PaS § 2 kohaselt palk, on hageja nõue aegunud, sest hageja esitas hagi
kohtusse lähetuskulude saamiseks 02.07.2007.a.
15.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja hageja töölähetuse kulude aruanded perioodide 01.12.2004 – 23.12.2004.a. ja 24.01.2005 – 31.01.2005.a. ning 01.02.2005.a. kuni 05.02.2005.a. kohta koos laevapiletitega nii inimeste kui sõidukite üleveo kohta, IK avalduse tema palgata puhkusele lubamiseks perioodiks 24.12.2004.a. kuni 23.01.2005.a., hageja kohta koostatud lõpparve väljamaksmisega viivitamise aja eest viiviste arvestuse Kohtuotsuse põhjendused.
16.Kohus, uurinud kõiki kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud neid kogumis, leiab et IK hagi ICBC OÜ vastu lähetuse päevaraha 10.4000 krooni ja saamatajäänud töötasu 20.787,20 krooni väljamõistmiseks on põhjendamata, tõendamata ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus on seisukohal, et vaidluse lahendamisel poolte vahel tuleb kohaldada materiaalõigusliku alusena palgaseaduse sätteid. Palgaseaduse (PaS) § 2 lg 1 sätestab, et palk on tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel. Palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest. PaS § 27 lõiked 1-4 sätestavad, et töölähetusse saadetud töötajale säilitatakse töökoht ja tagatakse keskmine palk. Töölähetusse saadetule hüvitatakse: 1) sõidukulud töökohast lähetuskohta ja tagasi; 2) majutuskulud lähetuspaigas; 3) muud lähetusülesande täitmisega seotud kulud ning 4) makstakse päevaraha teeloleku ja lähetuskohas viibimise aja eest. Töölähetuse hüvituste ja päevaraha alammäärad ning maksmise tingimused määrab kindlaks Vabariigi Valitsus.
17.Pooled ei vaidle selle üle, et - nende vahel oli sõlmitud tähtajaline tööleping ajavahemikuks 29.11.2004.a. kuni 31.05.2005.a. - tegelikult kestsid pooltevahelised töösuhted kuni 03.02.2005.a.; - tööandja saatis hageja lähetusse Soome Vabariiki ja hageja oli lähetuses 01.12.2004 – 23.12.2004; - hagejal oli õigus saada lähetuses viibitud iga päeva eest päevaraha 500.- krooni; - kostja on hagejale üle kandnud pangaülekannetega 24.12.2004 15 600 krooni, 21.01.2005.a. 5000.- krooni ning 16.08.2005.a. 9000.- krooni. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja pidi hagejale maksma palka 4000.- krooni kuus või 8 eurot ehk 124.24 krooni tunnis lähetuses viibitud ja eest ning kui kaua kestis hageja teine lähetus ja kas kostjal on hagejale maksmata osa palka ja osa lähetuskulusid või mitte. Kõigepealt võtab kohus seisukoha hageja nõudes saamata jäänud töötasu väljamõistmiseks.
18.Kohus asub seisukohale, et hageja väide nagu oleks kostja lubanud hagejale maksta palka 8 eurot tunnis, on paljasõnaline ja tõendamata. Pooled on sõlminud töölepingu 29.11.2004.a. Lepingu punktis 4.1. on pooled kokku leppinud, et kostja maksab hagejale palka 4000.- krooni kuus. Muid tõendeid palga suuruse kohta kohtule esitatud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on hageja väide nagu oleks kostja lubanud maksta talle lähetuses olles palka 8 eurot tunnis tõendamata. Kuna tööandja on maksnud hagejale välja palga lähtuvalt töölepingus kokkulepitud palgamäärast 4000.- krooni tunnis, tuleb hageja nõue saamata jäänud palga väljamõistmiseks jätta rahuldamata.
Järgmisena võtab kohus seisukoha lähetuskulu (päevaraha) väljamõistmise nõude osas.
19.Kohus nõustub kostjaga, et lähetuskulu (päevaraha), mille väljamõistmist hageja esitatud hagis kostjalt nõuab, ei ole palk PaS § 2 lg 1 kohaselt, sest palk on osundatud seadusesätte kohaselt tasu mida makstakse töötajale tehtud töö eest, päevaraha on PaS § 27 lg 2 kohaselt aga hüvitis, mida makstakse töötajale kes on saadetud lähetusse, s.o. tavapärasest töökohast eemale tööd tegema, ning selle suuruse kehtestab Vabariigi Valitsus oma määrusega. Kohus nõustub kostjaga ka selle, et tulenevalt eelpooltoodust on hageja nõue lähetuskulu väljamõistmiseks aegunud, sest ITLS § 6 lg.1 sätestatu kohaselt on töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg neli kuud. Kuivõrd töösuhe lõppes poolte vahel 06.02.2005.a. ja lähetuskulu ei ole PaS § 2 kohaselt palk, on hageja nõue aegunud, sest hageja esitas hagi kohtusse lähetuskulude saamiseks 27.06.2007.a.
20.Lisaks kohtuotsuse p-s 19 märgitule on kohus seisukohal, et hageja nõue lähetuskulude väljamõistmiseks kostjalt on ka alusetu, sest kostja on hagejale kogu päevaraha, mida hagejal õigus saada oli, välja maksnud. Kohtu käsutuses olevad hageja töölähetuse aruanded tõendavad, et hageja oli lähetuses kostja töölisena Soome Vabariigis ajavahemikel 01.12.2004.a. – 23.12.2004.a. – 23 päeva (koos minekuga ja tulekuga 25 päeva), ning teist korda 24.01.2005.a. kuni 04.02.2005.a. kokku 12 päeva. Seega oli hagejal õigus saada päevaraha kokku 37 päeva eest a`500.- krooni, mis moodustab kokku summa 18.500.- krooni. Kuna kostja on hagejale välja maksnud päevara 24.12.2004.a 15.600.- krooni ja 21.01.2005.a. tehtud ülekandest moodustab päevaraha 2007.- krooni ning 16.08.2005.a. ülekandest moodustab päevara 893.- krooni, on kostja välja maksnud hagejale kogu päevaraha mis hagejal lähetuses viibitud päevade eest õigus saada oli. Kohus märgib, et hagejal ei ole õigus saada päevaraha päevade eest mil ta oli palgata puhkusel, mida kinnitab tema enda avaldus tööandjale.
Menetluskulud.
21.Menetluskulude jaotamisel poolte vahel juhindub kohus TsMS § 162 lg 1 sätestatust, mille kohaselt kannab menetluskulud pool kelle kahjuks otsus tehti. Tulenevalt sellest, et kohus jätab hagi täies ulatuses rahuldamata jäävad hageja kanda tema enda menetluskulud, mis koosnevad riigilõivust ja hageja esindaja kulust ning ka kostja menetluskulu, mis seisneb kostja esindaja kulus. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.