Ärakiri
Eesti Vabariigi nimel
Kohtuasja number
2-06-21508
Otsuse tegemise aeg ja koht
15. aprill 2008, Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Evi Kool
Kohtuasi
OÜ Tammiku Maja hagi Yxxx Sxxx`i ja Gxxx Sxxx vastu võlgnevuse 32 662,40 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aega
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja:
OÜ Tammiku Maja (RK xxx)
Hageja esindaja:
Rxxx Txxx (volikirja alusel)
Kostja:
Yxxx Sxxx (IK xxx)
Kostja esindaja:
Vandeadvokaadi vanemabi Ixxx Gxxx Gxxx Sxxx (IK xxx)
Kostja: Resolutsioon
OÜ Tammiku Maja hagi rahuldada. Välja mõista solidaarselt Yxxx Sxxx`ilt ja Gxxx Sxxx`lt OÜ Tammiku Maja kasuks võlgnevus summas 32 662 (kolmkümmend kaks tuhat kuussada kuuskümmend kaks) krooni 40 senti. Hageja menetluskulud kannavad solidaarselt Yxxx Sxxx ja Gxxx Sxxx.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebuse Viru Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse menetlusosalistele kättetoimetamisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses.
1(4)
Kohtusse esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja Y. Sxxx 3- toalise korteri asukohaga xxx, omanik alates 22. märtsist 1996.a. OÜ Tammiku Maja on korteriühistu xxx hooldaja alates 20. maist 1997 elamu teenindamise lepingu nr 45 alusel käesoleva ajani. Kostja kohustus tasuma iga kuu hooldustasu ja soojuse ning vee tarbimise eest, kuid teeb seda ebakorrapäraselt ning alates maist 2002 ei tasu üldse. Kohtuotsusega 08.09.2005 on korteriomand võõrandatud kostjalt. Kohtuotsus on täitmata, kuna 31.05.2006 esitas Y. Sxxx`i eksabikaasa G. Sxxx kohtutäiturile avalduse, et nimetatud korteriomand on ühisvara ning ei andnud luba korteriomandi sundvõõrandamiseks. Hooldustasu, soojuse ja vee tarbimise eest ei tasu keegi. Võlgnevused pidevalt kasvavad, mille tagajärjel võib terve korteriühistu jääda ilma veeta ja soojuseta. Seisuga 01.08.2006 on hooldustasu võlgnevus 16 317,50 krooni. Alates 01.09.2004 tasud korteriühistu soojuse eest ühisarve alusel. Hageja teostab korteriühistule soojuse jaotust ning peab arvestust korteriomanike vahel. Korteriomanikud tasuvad oma igakuulised arved otse soojust müüvale ettevõttele. Seisuga 01.08.2006 moodustab kostja võlg soojuse eest 13 158,85 krooni. Alates 01.01.2003 tasub korteriühistu vee tarbimise eest ühisarve alusel. Hageja jaotab vee tarbimise ühisarve korteriomanike vahel, esitab arveid ja kontrollib laekumisi. Seisuga 01.08.2006 on kostjal vee tarbimise eest tasumata 3186,05 krooni. KÜ Ridaküla 16 on kõigi võlgnevuste koos viivisega sissenõuded loovutanud elumaja hooldajale s.t hagejale. Hageja on teinud kostjatele ettepaneku kohtuvälise lahenduse tegemiseks, kostjad ei ole ettepanekule reageerinud. Kostja Y. Sxxx on esitanud vastuse, milles teatab, et võlgnevuse tasumiseks puuduvad vahendid. Kostja G. Sxxx takistab ainult 2005 aasta kohtuotsuse täitmist, kuid võlgnevuse likvideerimiseks ei ole midagi ette võtnud. Kostjate võlgnevuse tõttu on korteriühistul võimalus jääda ilma soojuse ja veeta. Hageja palub sisse nõuda kostjatelt solidaarselt võlgnevus summas 32 662,40 krooni ning menetluskulud. Kostja G. Sxxx vastus Kostja oma 04. septembri 2006 vastuses kohtule vastuväiteid ei esita, tunnistab hagi osaliselt. Eelistung Eelistungil, mis toimus 26. septembril 2007 jääb hageja esindaja esitatud hagiavalduse juurde ning palub hagi rahuldada. Kostja G. Sxxx selgituste kohaselt ei ole endise abikaasaga ühisvara jagatud, seega antud korter on ühisvara. Kostja Y. Sxxx`ile kohtukutset kätte toimetada ei õnnestunud. Asja käik Kostjale Y. Sxxx`ile määrati 21. veebruaril 2008 riigi õigusabi osutaja, tasu ja kulude hüvitamise kohustuseta. Kohtuistung Kohtuistungil hageja palub hagi rahuldada ning jääb hagiavalduses toodud väidete juurde. Hageja esindaja selgituste kohaselt on kohtusse 2004 aastal esitatud hagi Y. Sxxx`i vastu korteriomandi 2(4)
sundvõõrandamiseks, 08.09.2005 kohtuotsusega rahuldati hageja nõue, kuid kohtutäitur ei saanud seda täita, kuna kostja G. Sxxx ei andnud luba korteriomandit müüa. Seega esitas hageja hagi mõlema isiku vastu. Hagiavalduses on toodud võlgnevus seisuga 01.08.2006. Hageja esindaja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista võlgnevus 32 662,40 krooni ning riigilõiv 2000 krooni. Võlgnevus on tänase seisuga suurenenud juba 60 000 kroonini, kuid haginõuet hageja ei suurenda. Y. Sxxx esindaja tunnistab hagi osaliselt. Kostja esindaja selgitab, et nõue on osaliselt aegunud 2976 krooni hooldustasu osas. Kostja taotleb aegumise kohaldamist 2002 aasta septembrikuu arve suhtes. Kostja esindaja on seisukohal, et nõue aegub 31.12.2002 hagi aga on esitatud 2006 aastal. Ülejäänut nõuet kostja esindaja tunnistab. Kostja Gxxx Sxxx tunnistab võlgnevuse olemasolu.
Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja läbi vaadanud tsiviilasja materjalid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostja Y. Sxxx on alates 18.04.2002.a. korteriomandi, asukohaga xxx, omanik /tl. 11/. Korteriomand on ühisvara Gxxx Sxxx`ga. xxx elamus on moodustatud korterühistu xxx, mis on kantud äriregistrisse 20.05.1997.a. Korteriühistu juhatuse liikmeks on Nxxx Rxxx. Kostja on korteriomanikuna korteriühistu Ridaküla 16 liige. Korteriühistu seaduse (KÜS) § 5 lg 1 kohaselt korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanike jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Korteriomandi seaduse (KOS) § 13 lg 1 kohaselt korteriomanik tasub kaasomandil lasuvad maksud, kannab avalik-õiguslikud reaalkoormatised ja kaasomandi majandamise kulutused ning saab kaasomandi majandamisest vilja võrdeliselt talle kuuluva kaasomandiosa suurusega. Seega peab kostja kui korteriomanik osalema elamu majandamise kulutuste kandmisest. Korteriühistu xxx ja hageja õiguseellane AS Tammiku Maja lepingu nr 45 korteriühistu eluruumide haldamiseks /tl. 13-14/ ja seda on uuendatud lepingutega /tl. 59-64/. Nimetatud lepingutega sätestati korteriomaniku kohustus tasuda majahaldaja poolt osutatud teenuste eest ja viivised mitteõigeaegse tasumise korral. 25.04.2005.a. loovutas korteriühistu lepingust nr 45 tulenevad nõuded hagejale /tl. 65/. VÕS § 170 sätestab, et alates võlgnikule võla loovutamisest teatamisest loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui nõude loovutamine ei ole kehtiv. Kostja Gxxx Sxxx tunnistab võlgnevust. Kostja Y. Sxxx on tunnistanud nõuet oma vastuses, kuid märkinud, et tal puuduvad vahendid võla maksmisest. Kostja esindaja tunnistab nõuet välja arvatud 2002 septembrikuu arvet summas 2976 krooni. Kohus leiab, et kuna kostja Gxxx Sxxx tunnistab hagi täies ulatuses ning kostja Y. Sxx tunnistab hagi 29686,40 krooni ulatuses, siis nimetatud summa ulatuses loeb kohus, et hagi asjaolud on selles ulatuses tuvastatud ning põhjendatud. Kostja ei tunnista 2002 septembrikuu arvet summas 2976 krooni ning palub kohaldada aegumist. Järgnevalt põhjendab kohus nimetatud summa aegumistähtaja rakendamist.
3(4)
Hageja poolt esitatud septembrikuu 2002 /tl 29/ hooldusteatis, mille kohaselt on kostjale arvestatud täisüüri 191,40 krooni; võlg seisuga kuu alguses 2274,49 krooni; makstud kuus null krooni; võlg seisuga kuu lõpus 2465,89 krooni, viivis 510,89 krooni ning tasumisele kuulub 2976,04 krooni. Vaidlust ei ole selles, et hageja osutas hooldusteenust korteriühistule lepingu alusel ning seega see on tehing, mida kostja ei ole vaidlustanud, mistõttu on ta selle lepingu heaks kiitnud ja järelikult on leping kehtiv. Lepingu p.2.1.10 kohaselt on hagejal õigus nõuda sisse korteriühistu liikmetelt võlgnevuste tasumist. Hageja on kostjale esitanud igakuuliselt arveid, milles on kajastatud tasumisele kuuluv summa ning arve esitamise ajal võlgnevuse summa. Kostja on arveid tasunud kuni 10.04.2002 /tl. 27/. Mis puudutab kostja võlgnevuse aegumist kuni kolm aastat enne hagi esitamist, siis tsiviilasja materjalide kohaselt on Ida-Viru Maakohtu 08. septembri 2005 kohtuotsusega tuvastatud, et seisuga 01.06.2004 moodustas põhivõlg 6351,34 krooni ja viivised 1732,60 krooni. Hageja on antud nõudes palunud võõrandada korteriomand, mis kuulub Yxxx Sxxx`ile, seoses võlgnevuse olemasoluga ning selle mittetasumisega. Kostja ei ole nimetatud menetluse käigus kohtule vastuväiteid esitanud, seega vastavalt TsMS 407 lg 1 loetakse hageja esitatud faktiliselt väited kostja poolt omaksvõetud, mistõttu kuulub hagi rahuldamisele kogu haginõude ulatuses. Kuna 2005 aasta kohtuotsusega on tuvastatud, et kostja tunnistab hageja poolt esitatud nõuet, mis seisnes võlgnevuse, mis on tekkinud enne 01.06.2004 aastat mittetasumises, siis tulenevalt TsÜS §-st 158 on isik võla osalise tasumisega nõuet tunnustanud , siis seega on aegumine katkenud. Järelikult ei saa kohus kostja vastuväidet nõude aegumise kohta arvestada. Eeltoodu alusel kohus rahuldab hagi ja mõistab võlgnevuse summa kostjatelt solidaarselt välja. Menetluskulud Hageja taotleb menetluskulude hüvitamist. Kooskõlas TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotusemenetlusosaliste vahel kohtuotsuses ning lg 3 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Lähtuvalt TsMS §-ist 162 lg 1 leiab kohus, et asjas esinenud hageja menetluskulud kuuluvad täies ulatuses tasumisele kostjate poolt solidaarselt. Seetõttu peavad kostjad hagejale hüvitama hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud. TsMS § 174 lg1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 150 lg 2 p 3 ,§ 403, § 404, rahuldab kohus hagi.
Kohtunik : /allkiri/ Ärakiri õige
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.